KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 214 alusel antud siseministri 08.01.

1. a määrusega nr 6 kinnitatud „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimatuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra“ § 4 p 1 kohaselt oli politseiametniku pensioni taotlemise alusdokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta. Eelpoolnimetatud alusdokumendi vorm oli kinnitatud korra lisana nr 1 ning vastavalt sama korra §-le 10 rakendatakse määrust tagasiulatuvalt 01.01.
2. Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 117 lg 7 sätestab, et politseiametniku pension, mis on määratud

alusel, ei kuulu ümberarvutamisele PPVS alusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud riiklik pension selle suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Seega tuleb kaebaja politseiametniku pension ümber arvestada alates 25.02.2010, s.o päevast, mil ta esitas avalduse, millele oli lisatud Politsei- ja Piirivalveameti uus teatis. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. B. Olev esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus ei ole arvestanud jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid. Kohus on käsitlenud dokumentaalseid tõendeid ekslikult haldusaktidena Kohtuotsuse tekstist ei nähtu, mis põhjusel tingib kahel erineval ajal ja erineva sisuga palgateatise olemasolu kaebuse rahuldamata jätmise. Samas ei selgu kohtuotsusest, millisest õigusnormist kohus järeldas, et hilisema palgateatise väljaandmisel tuleks ilmtingimata esimene annulleerida. Kaebaja jaoks jääb arusaamatuks asjaolu, miks ei võiks kehtida mõlemad palgateatised üheaegselt. Kaebaja esitas haldusmenetluse uuendamise avalduse, seega oleks tulnud menetlus uuendada tagasiulatuvalt algusest peale.

õige tõlgendamise korral oleks kaebaja jaoks soodsamaks pensioni arvestamise aluseks olnud viimane ametipalk, mida ei saanud kaebaja valida siseministri eksitava ebaseadusliku määruse tõttu. Kaebaja palus pensioniametilt uuendada menetlus, et tal tekiks uuesti võimalus teha esmakordne valik kõigi nende valikuvõimaluste vahel, mis tal oleksid pidanud olema seaduse õige tõlgendamise korral esmakordse valiku tegemise ajal.

1. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet palub jätta B. Olevi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi Tartu Halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja nõustus Tartu Halduskohtu 05.12.
2. a kohtuotsuses toodud põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.12.
4. a otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 2 Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta Keskkriminaalpolitsei nr KP13-4.12/900 haldusasja materjalide juurde. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 28.01.
5. a teatise 7.

§ 211

lg 1 sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50% ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikohal, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja valis viimase viie aasta hulgast politseivaneminspektori ametikoha, mille kuupalk oli 6040 krooni. Kaebajal oli võimalus pensioni arvestamiseks valida ka viimase ametikoha Keskkriminaalpolitsei jälitusosakonna eritoimingute politseiinspektori ametikoha palk, mis ilma jälitustegevuse eest makstava lisatasuta oli 9200 krooni. See oleks kindlasti andnud talle võimaluse suurema pensioni saamiseks, kuid ringkonnakohtule teadmata põhjustel ta seda ei valinud. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et kaebaja oli esialgse pensioni määramise ajal riigiasutuste poolt eksitusse viidud ja seoses sellega valis ta endale ebasoodsama pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga.

§ 211

lg 5 sätestas, et kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. PPVS § 117 lg 7 kohaselt politseiametniku pension, mis on määratud

alusel, ei kuulu ümberarvestamisele PPVS alusel. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates olemas võimalust, et isikul oleks hilisemalt võimalik muuta pensioni määramise aluseks olnud palgaastet.

1. Samas asjas tehtud ja jõustunud Tartu Halduskohtu 07.02.
2. a otsuses leidis halduskohus, et kaebaja, esitades 19.02.
3. a avalduse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile ja 25.02.
4. a avalduse Lõuna Pensioniameti Tartu büroole koos 01.03.
5. a selgitusega, on esitanud sisuliselt avalduse haldusmenetluse uuendamiseks. HMS § 44 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et kuna
6. a veebruaris sai ta teada õiguskantsleri 09.04.
7. a märgukirjast nr 6-7/061604/0701399, mille kohaselt jälitustegevust teostava politseiniku ametipalga suurendus tuleb lugeda ametipalga hulka, millest arvestatakse muud seadusest tulenevad hüved, siis soovib ta muuta

§ 211lg 1 alusel ametipalka, mis oleks temale pensioni arvestamise aluseks.

Antud juhul leiab ringkonnakohus, et puudub alus haldusmenetluse uuendamiseks. Kuna kaebaja oli endale valinud pensioni arvestamise aluseks politseiinspektori ametipalga, siis õiguskantsleri tõlgendus

§ 211

lg-le 1 ei saa kuidagi muuta tema pensioni suurust Taotlus menetluse uuendamiseks oleks olnud põhjendatud ainult juhul, kui kaebajale oleks ka varem olnud määratud pension selle ametipalga alusel, kus tal oli õigus saada jälitustegevust teostava politseiametniku ametipalga suurendust. 9. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest.

§ 211

lg 5 näeb ette ainult ühe pensioni ümberarvutamise aluse, milleks on pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalga muutus. Sellisel juhul makstakse pensioni muutnud suuruses, alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Käesoleval juhul ei ole tegemist selle juhtumiga ja seega puudus vastustajal vajadus kaebajale määratud pensioni ümberarvutamiseks. 3 Samas on vastustaja kaebaja pensioni ümber arvestanud võttes aluseks tema viimase töökoha ametipalga koos lisatasuga jälitustegevuse eest. 10. Ringkonnakohus nõustub kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu jääks arusaamatuks halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oleks pidanud uue palgateatise väljastamisel annulleerima varasema palgateatise. Samas ei nähtu vaidlustatud halduskohtu otsusest, et halduskohus oleks neid palgateatisi käsitlenud haldusaktidena, nagu seda on väitnud kaebaja. Tegemist on kahe erineva palgateatisega, kuna esimese väljaandmise aluseks oli viimase viie aasta hulgast valitud soodsaim periood, kuid viimane palgateatis on väljastatud tema viimase ametipalga kohta. Samas ei ole halduskohus sellega põhjendanud kaebuse rahuldamata jätmist. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi