Obsah (4)

§ 59§ 65§ 94§ 87

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 07.jaanuar 2013 Tallinn Haldusasja number 3-12-2066 Haldusasi British American Tobacco Estoni

) § 87 p 4 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus seaduseelnõu Riigikogule. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (

§ 59

), kes võtab vastu seadusi ja otsuseid (

§ 65

). Seega vastustaja ei saanud anda lubadust, et tema poolt esitatud ettepanek aktsiisiseaduse sätet mitte muuta ka Riigikogu poolt vastu võetakse. Kaebaja ei saanud eeldada, et Riigikogu võtab seaduse vastu eelnõus esitatud kujul. Kaebaja on ka ise oma kaebuses möönnud, et kuna seaduste vastuvõtmine kuulub üksnes Riigikogu pädevusse, siis oli olemas teatud võimalus, et Riigikogu ei võta vastu seadusemuudatust. Kuid sellest hoolimata lähtus kaebaja oma tegevuses esitatud eelnõust, mitte aga kehtivast seadusest. Riigikogu võttis 16.12.2010 vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, milles müügipiirangu sätet ei muudetud.

1. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et pärast seadusemuudatuse Riigikogus vastuvõtmist ja enne selle jõustumist jäi kaebajale üksnes 15 päeva, et oma tegevust ümber korraldada. Kaebaja sai ja pidi oma töö korraldamisel lähtuma ainult kehtivast seadusest, mitte teatmikest või esitatavatest eelnõudest. Kuna Riigikogu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 28 lõiget 41 ei muutnud, kehtis kaebajale endine olukord, kus kehtis kolmekuuline müügipiirang ja sellest pidigi kaebaja oma töö korraldamisel lähtuma.
2. Nagu juba eelpool märgitud võttis Riigikogu 16.12.2010 vastu alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse, milles müügipiirangu sätet ei muudetud. Seega ei toonud eurole üleminek kaebuse esitajale kaasa kahjulikumaid tagajärgi võrreldes sellega, mis oli enne eurole ülemineku perioodi. Seega ei esine ka vastuolu kaebaja poolt esile toodud Euroopa Kohtu praktikaga, milles on selgitatud, et Euroopa Liidu Nõukogu 17.06.1997 määruse nr 1103/97 preambulast ja sätetest tervikuna nähtub, et määruse eesmärk on tagada, et euro kasutuselevõtt ei muudaks kodanike ja ettevõtjate võetud kohustusi (Euroopa Kohtu 14.09.2004 otsus asjas nr C-19/03, punkt 31).
3. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja on andnud väidetava lubaduse maksumärkide tulevase kasutamise kohta toimingu kaudu ja seega rakendub õiguspärase ootuse põhimõte. Vastustaja nõustub kaebajaga, et isikul on

järgi õiguspärane ootus, kui on täidetud neli tingimust: 1) õigusakt annab isikule subjektiivse õiguse; 2) isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema soodsama õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg; 3) muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus; 4) isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi ümberkorralduse järele, ent eelpool nimetatud tingimused ei ole antud juhul täidetud: -

1. aasta alguses avaldatud teatmiku ja plaani näol ei ole tegemist õigusaktidega ega vastustaja toiminguga. Antud juhul on komisjon, mitte vastustaja koostanud teatmiku ja plaani eesmärgiga anda üldine ülevaade küsimustest, millega eurole ülemikul arvestada. Vastustaja esitas Vabariigi Valitsusele eelnõu aktsiisiseaduse kooskõlla viimiseks Euroopa Nõukogu direktiiviga. Nagu eelpool juba öeldud, pidi kaebaja oma tegevuses lähtuma kehtivast seadusest, mitte eelnõust.; 7 -kaebaja asus oma ettevõtlust koraldama ja tellis tubakatooteid lähtuvalt teatmikust või eelnõust. Seega on see tema enda võetud risk ja vastustaja ei vastuta tekkinud tagajärgede eest. Vastustaja toob siinkohal analoogia Vacatio legis’e põhimõttega. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö Vacatio legis’e põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab mh kindluse, et seadusemuudatuste jõustuma hakkamiseks nähakse ette mõistlik aeg, mille kestel on isikul võimalik uute normidega tutvuda ja oma tegevus vastavalt ümber korraldada. Kaebaja ei pidanud oma käitumist kohandama Riigi Teatajas veel avaldamata õigusakti tekstiga; -muudatusega ei kaasnenud isiku jaoks halvemus, kuna aktsiisiseadust ei muudetud. Aktsiisiseaduse § 28 lõikest 41 tulenes 3-kuuline piirang ja see jäi kehtima ka 01.01.
2. -Et muuta üleminek vanadelt maksumärkidelt uutele sujuvamaks, on jäetud aega vanade maksumärkidega toodete müümiseks veel kolm kuud uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates. Tegemist on fiskaalse meetmega laovarude piiramiseks. Riigieelarve tulude laekumise seisukohalt ei saa toetada tegevust, mil ettevõtjad sõltuvalt oma võimekusest lükkavad laovarude abil uue määra alusel aktsiisi maksmise edasi ligikaudu aasta võrra. Tubakatoodete ettevõtjad olid ka ise huvitatud kõigile ettevõtjatele ühesuguseid tingimusi loova müügipiirangu rakendamisest, sest müügipiirangu korral ei pea nad tegema ülisuuri kulutusi laovarude soetamiseks, et säilitada oma turuosa. Vastustaja märgib, et eelnõu esitamisega ei ole tal kohustust anda selgitusi, kuna seadusi võtab vastu Riigikogu. Eelnõu ei ole täitmiseks ega ettevõtluse korraldamiseks kohane dokument.
3. Seoses tehtud erandiga sigarite ja sigarillode suhtes selgitab vastustaja, et kuna sigarite müügiperiood on võrreldes teiste tubakatoodetega oluliselt pikem, oli otstarbekas lubada vana kujundusega maksumärgiga sigareid müüa teistest tubakatoodetest pikema perioodi jooksul. Samuti on sigarillodel pikem müügiperiood ning kuivõrd sigarid ja sigarillod on sarnased tooted ja et nad on maksustatud samadel alustel ja sama aktsiisimääraga, on põhjendatud nende sarnane kohtlemine ka müügipiirangu osas. Vastava ettepaneku tegid 03.10.2010 Riigikogu rahanduskomisjonile Sigari Maja, Poland Danneman Cigarrenfabrik GMBH, Rasa Trading Company AS, Imperial Tobacco Estonia OÜ esindajad .
4. Kui vanade maksumärkidega tubakatooted jäid 3-kuulise müügipiirangu perioodil müümata, on ettevõtjatel õigus taotleda aktsiisi tagastamist maksumärkide tagastamisel ja võimalus kinnitada toodetele uued maksumärgid, kui vana maksumärgiga tooted jäid müümata. Üldreeglina eelistatakse turule tulla uue maksumärgiga toodetega pigem varem, et vältida vana maksumärgiga toodete müümata jätmise riski. Aktsiisiseaduse § 455lg 1 sätestab, et aktsiis tagastatakse aktsiisikaubalt või selle maksumärgilt maksumärgi tagastamisel maksuhaldurile käesoleva seaduse § 456 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul. Tagastada saab maksumärke, millelt või millega maksumärgistatud aktsiisikaubalt on tekkinud aktsiisimaksukohustus ja mis tagastatakse aktsiisikauba müügi keelu tõttu pärast uue maksumärgi kujunduse kehtestamist. Vastustajale ei ole teada, kas kaebaja on seda võimalust kasutanud. 21.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, eesmärgiga esitada hiljem kahju hüvitamise kaebus. Vastustaja on seisukohal, et teatmiku ja plaani avaldamise näol ei ole tegemist vastustaja õigusvastase toiminguga, kuna nimetatud dokumendid koostas Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud komisjon, mis ei ole haldusorgan. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni kirjale vastamine ning eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine ei ole vastustaja õigusvastane toiming.

§ 94

sätestab, et valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Kõrvuti haldusfunktsiooni teostamisega töötatakse ministeeriumis ministri juhtimisel välja ka valitsemisala poliitilisi seisukohti, mis esitatakse valitsusele (nt 8 valmistatakse ette seaduseelnõusid jne). Seega oli vastustaja toiming eelnõu esitamise näol Vabariigi Valitsusele seaduspärane. Vastustaja rõhutab veelkord, et seadusi võtab vastu Riigikogu. Vastustaja 15.09.2010 kiri on selgitus, mis ei too kaasa õiguslikke järelmeid ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Nimetatud kirjas ei ole vastustaja andnud eksitavat teavet, vaid on selgitanud, et Vabariigi Valitsusele on esitatud eelnõu, milles on tehtud ettepanek aktsiisiseaduse muutmiseks. III KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Rahandusministeerium ei ole edastanud teatmikus “Tere Euro.Teatmik ettevõtjatele”, “Eesti eurole ülemineku plaanis”, veebilehel http:// euro.eesti.ee ning Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile 15.09.2010 saadetud kirjas nr 5-1/11462 eksitavat informatsiooni ega andnud lubadusi, et tubakatoodete müüki ei piirata maksumärgi kujunduse ja määra muutmisel 01.01.
2. Samuti ei ole Rahandusministeerium käitunud sõnamurdlikult seetõttu, et seaduseelnõus kavandatut ei võetud vastu seadusena.Eeltoodust tulenevalt ei ole Rahandusministeerium rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet ja seeläbi kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 23.Vaidlust ei ole faktilise asjaolu üle, et teatmiku „Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele“ (teatmik) ja dokumendi „Eesti eurole ülemineku plaan“ (europlaan) avaldas Rahandusministeerium. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt moodustati Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 53 asjatundjate komisjon eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks ning vastustaja on veenvalt põhjendanud, et teatmikku ja europlaani ei koostanud Rahandusministeerium ,vaid osundatud komisjon. Kohus nõustub vaid osaliselt kaebuse esitaja seisukohaga, et haldusvälise isiku jaoks ei ole oluline, kes teatmiku ja europlaani koostas, vaid on oluline, kes tegi dokumendid avalikkusele teatavaks ja võttis sellega vastutuse nende dokumentide sisu õigsuse ja tegelikkusele vastavuse eest. Nimelt on kohtu arvates oluline ka vastava informatsiooni avaldamise iseloom/viis . Teatmikust „Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele“ nähtuvalt saab selles avaldatud informatsiooni seostada vaid Rahandusministeeriumiga, sellele viitab nii teatmiku teisel leheküljel ( tl 15) olev teave “Eesti Vabariigi Rahandusministeerium, 2010.Välja antud Euroopa Komisjoni toetusel. Vastustav väljaandja EV Rahandusministeerium”, kui ka teatmiku viimasel leheküljel ( tl 34), edasiantud informatsiooni lõpus rahandusministeeriumi märkimine.Nii teatmikus kui ka veebilehel ( http:// euro.eesti.ee) puudub informatsioon, mis võimaldaks teha teistsuguseid järeldusi tükise autori kohta või teavet, millega Rahandusministeerium end teatmikus avaldatud informatsioonist distantseeriks. Seega leiab kohus, et eeltoodud viisil teavet edastades on Rahandusministeerium end sidunud nimetatud teatmikus sisalduva informatsiooniga. Samasugusele seisukohale ei saa aga asuda europlaani osas. Ülalosundatud veebilehel kataloogi publikatsioonide seas avaldatud „Eesti eurole ülemineku plaani“ sissejuhatusest (tl 37-38) nähtuvalt moodustas eurole ülemineku ettevalmistamiseks Vabariigi Valitsus 31.01.2005 korraldusega nr 53 „Asjatundjate komisjoni moodustamine eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks” asjatundjate komisjoni . Samuti on europlaani sissejuhatavas osas selgitatud, et asjatundjate komisjon võttis oma esimesel koosolekul vastu otsuse moodustada euro kasutuselevõtmisega seotud valdkondades esineda võivate probleemide kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks kuus töögruppi, hiljem moodustati ka seitsmes töögrupp ja nende koosseisude kohta on teave toodud europlaani lisas . Eurole ülemineku plaan on koostatud komisjoni poolt töögruppidelt saadud teabe alusel.Samuti on selgitatud, mis on plaani eesmärk – anda suuniseid valitsusasutustele ja informatsiooni laiemale üldsuseele, 9 valmistamaks ette eurole üleminekut.Sealjuures on rõhutatud, et plaani täiendatakse vastavalt eurole üleminekut puudutavate probleemkohtade ilmnemisele ja lahenduste leidmisele töögruppides või mujal. Vabariigi Valitsuse 1.01.2005 korralduse nr 53 ( tl 152) p 4 sätestab komisjoni ülesanded ning viidatud sättest nähtuvalt on selleks eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimine ja ettevalmistamine ning eeltoodust tulenevate ülesannete lahendamiseks, ettepanekute realiseerimiseks ning rahastamiseks administratiivsete ja õiguslike meetmete kavandamine. Sama korralduse p 6 sätestas komisjoni kohustuse esitada Vabariigi Valitsusele üks kord kvartalis ülevaade oma töö tulemustest. Asjaolust, et korralduse p 2 kohaselt komisjoni töö eest vastutab rahandusminister, p 3 kohaselt komisjoni esimeheks on rahandusministeeriumi kantsler ja p 7 kohustab Rahandusministeeriumi tagama komisjoni teenindamise ja finantseerimise, on ekslik järeldada, et komisjoni toimingud on käsitletavad Rahandusministeeriumi toimingutena. Kõnealune korraldus nr 53 on vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 punkti 3 ning § 25 lõigete 1 ja 2 alusel. Korralduse vastuvõtmise ajal 31.01.2005 kehtinud readktsioonis nägi Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 21 lg 1 ette valitsuskomisjonide liigid,milliseid Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada ning p.3 oli ühena sellistest nimetatud asjatundjate komisjon. VVS § 22 sätestas valitsuskomisjoni pädevuse ning nägi lg 1ette, et valitsuskomisjon moodustatakse Vabariigi Valitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Viidatud säte nägi ka ette, et valitsuskomisjoni ülesanded ning finantseerimise ja teenindamise, samuti komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus komisjoni moodustamisel. VVS § 25 lg 2 sätestas, et Vabariigi Valitsus nimetab asjatundjate komisjoni esimehe. Kui komisjoni esimees ei ole minister või riigisekretär, nimetab Vabariigi Valitsus komisjoni töö eest vastutavaks ministri või riigisekretäri. Seega oli tegemist valitsuskomisjoniga ning Vabariigi Valitsusele nõuandva organi toimingud ei ole Rahandusministeeriumi toiminguteks. Täiendavalt eeltoodule märgib kohus, et europlaanis on rõhutatud, et tegemist on avaliku dokumendiga ja lisaks Rahandusministeeriumi kodulehele on see kättesaadav ka Eesti Panga kodulehelt, samuti euroveebist aadressil euro.eesti.ee. Seega leiab kohus, et valitsuskomisjoni europlaani avaldamine eeltoodud viisil muu hulgas Rahandusministeeriumi kodulehel ei muuda europlaanis kavandatut Rahandusministeeriumi teabeks. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ega pidanud oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks europlaani avaldamist Rahandusministeeriumi kodulehel. 24.Vaatamata kohtu seisukohale, et teatmiku „Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele avaldamine on käsitletav Rahandusministeeriumi toiminguna, mille kohased põhjendused on kohus esitanud eespool, ei jaga kohus kaebaja seisukohta, et vastustaja on teatmikus „Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele“andnud lubaduse, et enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärkidega tähistatud tooted, sealhulgas tubakatooted, võib ka pärast euro tulekut 01.01.2011 käibes piiranguteta ära kasutada. Selline järeldus osundatud teatmiku asjassepuutuva osa sõnastusest: ”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada.Maksumärgil kroonides väljendatud summa arvestatakse eurodeks üldiste konverteerimisreeglite kohaselt” lähtuvalt on meelevaldne. Kõnealustest selgitustest on aru saada, et euro kasutuselevõtt alates 1.jaanuarist 2011 ei too kaasa olukorda, kus toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärke ei lubata käibes ära kasutada.Teatmikus ei ole antud selgitust, et tehakse erand teabe avaldamise ajal kehtinud ATKEAS § 28 lg 4.1 sätestatust. Vastustaja märgib ka põhjendatult, et kaebuses väidetud lubaduse andmiseks ei oleks Rahandusministeeriumil ka vastavat pädevust. 16.novembril 2010.a. avaldati veebilehel http:// euro.eesti.ee ( kataloog “Ettevõtja” osa “Muudatused maksunduses “ alamosa “Maksumärgid”) järgmine teave “Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada. Maksumärgil 10 kroonides väljendatud summa arvestatakse eurodeks üldiste konverteerimisreeglite kohaselt.”. Kohus leiab, et samamoodi nagu teatmikus avaldatud teabele on kaebaja ka veebilehel avaldatud kõnealusele samasisulisele teabele andnud sisu, mida avaldatud informatsioonis ei ole. 25.Kaebuse väitel on Rahandusministeerium 15.09.2010.a. kirjas nr 5-1/11462 Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile ning viimatimärgitu liikmena seega ka kaebajale kinnitanud senist lubadust, et Justiitsministeeriumiga on kooskõlastatud ATKEAS-i muutmine, millega nähakse ette erisus, et tubakatoodete müüki ei piirata maksumärgi kujunduse ja määra muutumisel 01.01.2011.a. Kõnealusest kirjast nähtuvalt ( tl 104-105) on Rahandusministeerium sellega vastanud Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni 28.07.2010 esitatud küsimustele, sealjuures kirja sisu iseloomustamiseks kaebuses kasutatud väljendus, mille kohaselt on Rahandusministeerium kinnitanud senist lubadust , on alusetu ning ei vasta osundatud kirjas märgitule. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kõnealuses kirjas ei ole vastustaja andnud lubadusi, vaid on märkinud, et Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõus on tehtud ettepanek, mille kohaselt tubakatoodete müüki ei piirata maksumärgi kujunduse ja määra muutmisel 01.01.
3. Nimetatud teave seaduseelnõu sisu kohta oli ka Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile vastamise ajal vastavuses tegelikkusega, s.h osas, mis puudutas Justiitsministeeriumi kooskõlastust seaduseelnõus tehtud ettepanekule. Põhimõtteliselt ei ole poolte vahel vaidlust kohustuse üle tõepärase info väljastamiseks . Asjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukoha ühes seda kinnitavate tõenditega Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile adekvaatse teabe edastamisest. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni küsimustele vastuste andmisel nimetatu teavitamine tegelikkusele vastavatest faktilistest asjaoludest, s.h. Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõus tehtud ettepanekust, ei ole käsitletav kirja adresaadile ega viimatimärgitu liikmena kaebajale lubaduse andmisena seaduseelnõus tehtud ettepaneku kujul regulatsiooni kehtestamiseks, vaid informatiivse teabena faktilisest olukorrast. Rahandusministeerium ei oleks ka saanud anda lubadusi küsimuste lahenduste osas, mis kuuluvad seadusandja pädevusse. 26.Vastustaja on eeltooduga seoses ka kohtumenetluses selgitanud,millistest asjaoludest tingituna esitas Rahandusministeerium aktsiisiseaduse muudatusega ülalnimetatud ettepaneku Vabariigi Valitsusele. Vaidlus puudub selles, et 15.juunil 2010 saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu ühes seletuskirjaga, mis sisaldas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) täiendamist §-ga 85 .8 järgmises sõnastuses “Käesoleva seaduse § 28 lõiget 4.1 ei kohaldata tubakatoodete maksumärgi kujunduse muutmise korral 2011.aasta 1.jaanuaril.”; 10.augustil 2010.a. esitas Rahandusministeerium kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ühes seletuskirjaga, mis sisaldas ATKEAS-I täiendamist §-ga 85.8 järgmises sõnastuses “Tubakatoodete maksumärgi kujunduse muutmise korral 2011.aasta 1.jaanuaril käesoleva seaduse § 28 lõiget 4.1 ei kohaldata.”. Seaduseelnõud sisaldasid seega ATKEAS-i täiendamist §-ga 85.8 ning kuna ajavahemikul 01.01.2008-31.03.2012 kehtis ATKEAS § 28 lg 4.1 järgmises sõnastuses:”Maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga on lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates.”, siis on kaebuse väitel andnud vastava teabe avaldamisega vastustaja lubaduse et enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärkidega tähistatud tooted, sealhulgas tubakatooted, võib ka 11 pärast euro tulekut käibes piiranguteta ära kasutada ning on tegelikkuses käitunud sõnamurdlikult. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem. Põhiseaduse § 4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.Organisatsioonilise võimude lahususe nõudeks on, et nimetatud neli organit täidaksid neile põhiseadusega antud pädevusi iseseisvalt. Põhiseaduse § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Osundatud sättest tulenevalt on riigi põhifunktsioonid jaotatud kolmeks. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (

§ 59

), kes võtab vastu seadusi ja otsuseid (

§ 65). Seaduste ja otsuste vastuvõtmise protseduur on sätestatud Põhiseaduse § 104.

Käesoleval ajal reguleerib seaduste vastuvõtmise korda Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis sisaldab ka seaduseelnõude ja Riigikogu otsuste eelnõude menetlemise regulatsiooni. Viidatud seaduse § 90 loetleb seaduse algatamiseks õiguse omajad ning näeb lg 1 p 4 ette Vabariigi Valitsuse , ministreid ega ministeeriume osundatud loetelus nimetatud ei ole. Täidesaatva võimu ülesanded on kirjeldatud

§ 87

, sealjuures § 87 p 4 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule seaduseelnõusid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 12 kohaselt esitab minister vastava ministeeriumi juhina ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks, eeltooduga on hõlmatud ka seaduseelnõude ettevalmistamine. Vaidlust ei ole selles, et eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine on Rahandusministeeriumi õiguspärane toiming. Eeltoodust tuleneb, et kaebuse käsitlus, mille kohaselt Rahandusministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõus sisalduv lahendus on hinnatav Rahandusministeeriumi avalikkusele suunatud lubadusena,et sellisel kujul nagu on algselt enne nähtud seaduseelnõus, hakkab ka olema regulatsioon seaduseelnõu menetlemise tulemusena Riigikogus vastu võetavas seaduses, eirab põhiseadusest tulenevat riigivõimude lahusust ja sellega seonduvat pädevust, samuti seadusandlikuks tegevuseks sätestatud protseduurireegleid. Samuti leiab kohus eeltoodust lähtuvalt, et avalikkusele võimaluse loomine Vabariigi Valitsusele esitatud või menetletavate eelnõudega tutvumiseks ei ole samastatav avalikkusele teabe andmisena vastava probleemi regulatsiooni kohta seaduses. Ka ei nõustu kohus kaebuse positsiooniga, mille kohaselt eelnõude menetlemise tulemusena vastuvõetavate seadustega kehtestatavate regulatsioonide erinevuse korral seaduseelnõust on see käsitletav Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku tegija poolt isikute õiguspärase ootuse rikkumisena, sest eelnõud ei võetud muutumatul kujul seadusena vastu. Vastustaja on eeltooduga seoses esitanud kohtumenetluses ka põhjalikud selgitused ühes nende aluseks olevate dokumentaalsete tõenditega,selle kohta,millistest asjaoludest tingituna vastavad muudatused kavandatud regulatsioonis tehti.

1. Kaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu 27.03.2002 kohtuasjas nr 3-3-1-17-02 p 18 seisukohale : Hea haldustavaga on vastuolus ka see, kui haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada otsuse, mis on isikute soovidele vastav, kuid langetab hoopis otsuse, mis ei vasta isikute tahtele. Selline tegevus võib rikkuda ka isikute õiguspärast ootust. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. Kaebuse esitaja leiab, et kui rahandusminister tegi ettepaneku muuta eelnõu, on tegemist analoogilise olukorraga. Kohus on seisukohal, et seaduseelnõu menetlust ei saa tulenevalt ennekõike võimude lahususest ja seadusandlikust protseduurist võrrelda haldusmenetlusega.Nagu eespool märgitud, on vastustaja ka põhjalikult selgitanud, millest oli tingitud kujunenud olukord, kaebuse esitaja ei ole vastustaja väidetut ümber lükanud. Kaebaja on kaebuses tsiteerinud Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et Euroopa Liidu Nõukogu 17.06.1997 määruse nr 1103/97 preambulast ja sätetest 12 tervikuna nähtub, et määruse eesmärk on tagada, et euro kasutuselevõtt ei muudaks kodanike ja ettevõtjate võetud kohustusi (Euroopa Kohtu 14.09.2004 otsus asjas nr C-19/03, punkt 31). Riigikogu poolt 16.12.2010 vastuvõetud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses müügipiirangu sätet ei muudetud. Seega ei toonud eurole üleminek kaebuse esitajale kaasa kahjulikumaid tagajärgi võrreldes sellega, mis oli enne eurole ülemineku perioodi, sest nii enne eurole üleminekut kui ka pärast eurole üleminekut kehtis aktsiisiseaduse § 28 lõige
2. . Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud ka väited kaebajale jäänud ebapiisavast ajast tegevuse ümberkorraldamiseks.
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas kohtuasjas 3-4-1-20-04 p.13” Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis
4. aastal, et õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt "[...] on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik" (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. septembri
6. a otsus asjas nr III-4/A5/94 - RT I 1994, 80, 1159). Kohtuasjas 3-3-1-6-02 rõhutas Riigikogu ( p 18) “Õiguspärane ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima”. Nii kaebaja kui vastustaja on tuginevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandele ( E.-J,.Truuväli jt. “Eesti Vabariigi põhiseadus.Kommenteeritud väljaanne”, kirjastus Juura, Tallinn, 2008 lk 122) märkinud, et isikul on

järgi õiguspärane ootus, kui on täidetud neli tingimust: 1) õigusakt annab isikule subjektiivse õiguse; 2) isik on hakanud seda õigust realiseerima või on hakanud kulgema soodsama õigusjärelmi tingimuseks olev tähtaeg; 3) muudatusega kaasneb isiku jaoks halvemus; 4) isiku mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi ümberkorralduse järele. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et ülalnimetatud tingimused käesoleval juhul täidetud ei ole. Rahandusministeerium ei saanud oma pädevusest tulenevalt ja ka ei ole eelkäsitletud toimingutega andnud kaebuse esitajale lubadusi maksumärkide tulevase kasutamise kohta,millega oleks kaebuse esitajal saanud tekkida õiguspärane ootus, et Eesti kroonides väljendatud maksumärke saab realiseerida ka pärast 01.01.2011 ilma ATKEAS § 28 lg 4.1 tuleneva 3-kuulise piiranguta. Kaebuse esitajale ei ole antud õigust, mida ta väidab enesel olevat ning kui kaebaja eeldas, et Riigikogu võtab seaduse vastu eelnõus esitatud kujul ning asus sellisest eeldusest lähtuvalt korraldama oma tegevust, võttis kaebaja ka enese kanda sellisest tegutsemisest tulenevad riskid. Kuna ATKEAS § 28 lg 4.1 ei muudetud, on põhjendamatu ka väide isiku jaoks halvemuse kaasnemisest muudatusega. 29. Ülaltoodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele kaebuse esitaja taotlused A. tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi toimingud,millega:1)edastati 2010.a. avaldatud teatmikus “Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele” ( lk-l 32) järgmine kaebajale suunatud eksitav informatsioon:”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”; 13 2)edastati 2010.a. avaldatud dokumendis “Eesti eurole ülemineku plaan 2( lk-l 25) järgmine kaebajale suunatud eksitav informatsioon:”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”;3)edastati 2010.a.veebilehel http:// euro.eesti.ee järgmine kaebajale suunatud eksitav informatsioon :”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”;4)edastati Rahandusministeeriumi 15.09.2010.a. kirjaga nr 5-1/11462 kaebajale suunatud eksitav informatsioon, et kavas on ATKEAS –i muutmine, millega nähakse ette erisus, et tubakatoodete müüki ei piirata maksumärgi kujunduse ja määra muutumisel 2011.a. 1.jaanuaril. B.tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi toimingud,mis seisnevad järgmiste lubaduste mittetäitmises:1) 2010.a. avaldatud teatmikus “Tere Euro. Teatmik ettevõtjatele” ( lk-l 32) kaebajale suunatud lubadus:”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”;2) 2010.a. avaldatud dokumendis “Eesti eurole ülemineku plaan 2( lk-l 25) kaebajale suunatud lubadus:”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”;3) 2010.a.veebilehel http:// euro.eesti.ee kaebajale suunatud lubadus:”Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada”;4) Rahandusministeeriumi 15.09.2010.a. kirjas nr 5-1/11462 kaebajale suunatud lubadus, et kavas on ATKEAS –i muutmine, millega nähakse ette erisus, et tubakatoodete müüki ei piirata maksumärgi kujunduse ja määra muutumisel 2011.a. 1.jaanuaril V MENETLUSKULUD 30.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . Lea Kuuse kohtunik 14