← Eesti

3-11-2965/13

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2965 Haldusasi Andrus Koeli (Koel) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale tema kirisaadetisest ära võetud plätud Campus ja tühistada Tartu Vangla 24.11.
  2. a vaideotsus E5 594-1 ning Tartu Vangla direktori 21.12.
  3. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.01.
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrus Koeli määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 06.01.
  5. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  6. Kinnipeetav A. Koel kandis karistust Tallinna Vanglas, kuid 03.08.2011 paigutati ta ümber Tartu Vanglasse. 03.08.2011 registreeriti Tallinna Vanglas kaebajale saadetud kirisaadetis. Tallinna Vangla 11.01.2012 saadetud selgituste kohaselt oli kaebaja 03.08.2011 kirja registreerimise ajaks Tallinna Vanglast juba lahkunud ning kirja ei avatud, kuna seda tulnuks teha kinnipeetava juuresolekul. Kirisaadetis saadeti Tartu Vanglasse 10.08.2011, mida tõendab Tartu Vangla 10.08.2011 kuupäeva kandev üleandmis-vastuvõtmisakt saadetavale kuuluvate lubamatute asjade saatmise kohta. Kirisaadetise avamisel Tartu Vanglas selgus, et selles sisaldusid plätud Campus. Tartu Vangla 11.08.
  7. a aktiga A2802 võeti kirisaadetisest plätud ära.
  8. 07.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale avalduse, milles palus äravõetud plätud säilitada ning lubada need kambrisse isiklikuks kasutamiseks või paigutada lattu isiklike asjade hulka. 17.10.2011 jäeti taotlus rahuldamata. 26.10.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale vaide. Vaiet haldusasja toimikus ei ole, kuid vaideotsuse kohaselt taotles kaebaja vaides 11.08.
  9. a toimingu tühistamist ning äravõetud eseme kätteandmist. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla rikub tema õigust kirjavahetusele, omandi puutumatusele ning võrdsele kohtlemisele. Tartu Vangla 24.11.
  10. a vaideotsuses E5 594-1 leiti, et vaiet ei saa 11.08.
  11. a äravõtmistoimingu tühistamise osas läbi vaadata, kuna toimingut pole võimalik tühistada. Samuti ei saa vaidemenetluses vaidlustada eseme äravõtmise kohta tehtud akti, kuna see on kõigest toimingu kirjalik fikseerimine, mitte haldusakt. Tartu Vangla vaatas vaide läbi toimingu sooritamise, s.o plätude kätteandmise nõudes. Leiti, et Tartu Vangla direktori 21.12.
  12. a käskkirja nr 1-3/164 „Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kinnitamine“ p 1.37 kohaselt on kinnipeetavale keelatud kirisaadetisega saadud jalanõud. Nimetatud käskkirja järgi Tartu Vangla direktor „keelab Tartu Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele lisaks VSkE §-s 641 sätestatule alljärgnevate esemete ja ainete omamise vanglas: p 1.
  13. riideesemed ja jalanõud, mis ei olnud kaasas vanglasse saabudes või mis ei ole ostetud ega tellitud vangla vahendusel või antud vangla poolt või vahistatu puhul saadud pakiga“. Plätud saadeti kaebajale kirisaadetisega, seega pidi Tartu Vangla need ära võtma. Justiitsministri 30.11.
  14. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 70 lg 1 sätestab äravõetud esemetega toimimise viisid ammendavalt ega võimalda äravõetud eseme kätteandmist või lattu paigutamist. Tartu Vangla on 11.10.2011 vastavalt VSkE § 70 lg-le 1 teavitanud kirisaadetise saatnud isikut esemete kättesaamise võimaluste kohta. Kirisaadetis saabus 11.08.2011, mil kaebaja oli juba paigutatud Tartu Vanglasse, seega tuleb lähtuda Tartu Vanglas kehtivast korrast.
  15. A. Koel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale tema kirisaadetisest ära võetud plätud Campus ja tühistada Tartu Vangla 24.11.
  16. a vaideotsus E5 594-1 ning Tartu Vangla direktori 21.12.
  17. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.
  18. Kaebaja leiab, et plätud saadeti Tallinna Vanglasse ajal, mil ta veel seal karistust kandis. Seetõttu tulnuks plätude kasutusse lubamise üle otsustamisel lähtuda Tallinna Vanglas kehtinud korrast, mis lubas kirisaadetisega jalanõusid saata. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes Tartu Vangla kinnipeetavaga, kellelt võeti aktiga nr 2542 ära kirisaadetisega saadetud spordijalanõud Columbia, kuid hiljem need tagastati. Kaebaja on ebasoodsamas olukorras kui Tallinna Vangla kinnipeetavad.
  19. Tartu Halduskohtu 06.01.
  20. a määrusega kaebus tagastati. Tartu Vangla direktori 21.12.
  21. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 tühistamise nõude osas tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja polnud esitanud vastavat vaiet Justiitsministeeriumile, seega polnud ta kinni pidanud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lõigetest 41 ning 5 tulenevast kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast. Plätude tagastamise ning 24.11.
  22. a vaideotsuse nr E5 594-1 tühistamise nõude osas tagastati kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Tartu Vangla 04.01.
  23. a vastusega kohtu päringule ning sellele lisatud dokumentidega ja kaebusele lisatud vaideotsusega on tõendatud, et Tartu Vangla on kaebaja vaide rahuldamata jätmisel toiminud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kohus nõustus Tartu Vangla 24.11.
  24. a vaideotsuse E5 594-1 põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Tartu Vangla on õigesti lähtunud jõus olevast Tartu Vangla direktori 21.12.
  25. a käskkirjast nr 1-3/
  26. Kohus soovitas kaebajal seadusega sätestatud korras vaidlustada nimetatud käskkirja p 1.
  27. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  28. A. Koel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.01.
  29. a määruse ning võtta kaebus menetlusse 24.11.2011 vaideotsuse E5 594-1 tühistamise ning plätude tagastamise nõude osas. Samuti palub kaebaja kohtul kaaluda kaebuse menetlusse võtmist osas, milles ta nõudis Tartu Vangla direktori 21.12.
  30. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 tühistamist, sest käskkirja punktil 1.37 on otsene mõju kaebaja õigustele. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohtu seisukohad piisavalt põhjendatud. Halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja väite ebavõrdse kohtlemise kohta seoses sellega, et ühele teisele samas olukorras olevale kinnipeetavale spordijalanõud tagastati. Kaebaja leiab, et plätude tagastamise nõue on õigustatud, sest tema ei pea olema ebasoodsamas olukorras kui teine Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja on seisukohal, et kuna plätud adresseeriti Tallinna Vanglale ning tema viibis sel ajahetkel Tallinna Vanglas, siis tuleb kohaldada tollel ajahetkel kehtinud õigusnorme. Kaebajast sõltumatul põhjusel ei antud talle Tallinna Vanglas plätusid kätte ning edastati talle kätteandmiseks hoopis Tartu Vanglale. Seetõttu tuleb plätud viivitamatult kätte toimetada. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et ühe riigi territooriumil peaksid kehtima ühtsed vanglatingimused, õiguste piiramine Tartu Vanglas on vanglarežiimi rehabiliteerivat eesmärki arvesse võttes ebaproportsionaalne. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  31. Tartu Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.01.
  32. a määruse muutmata. Vastustaja leiab, et ükski määruskaebuses toodud põhjendustest ei ole määruse tühistamise aluseks. Kaebaja ei vaidle vastu, et tal on Tartu Vangla direktori 21.12.
  33. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 tühistamise nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Seega nimetatud nõude osas on kaebus õiguspäraselt tagastatud. Kaebaja leiab määruskaebuses, et temale jalanõude kättetoimetamisel tuli järgida sel ajahetkel kehtivaid õigusnorme ning seda Tartu Vangla tegigi. Jalanõud võeti ära kättetoimetamise hetkel kehtinud normide alusel ning kaebaja õigusi ei ole sellega ilmselgelt rikutud. Ebavõrdse kohtlemise argumendi kohta ütleb vastustaja, et kohus ei pidanudki kaebuse menetlusse võtmise etapis selles küsimuses seisukohta võtma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.01.
  35. a määrus tuleb tühistada ja asi saata tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  36. Halduskohus on kaebaja kaebuse Tartu Vangla direktori 21.12.
  37. a käskkirja nr 1-3/164 p 1.37 tühistamise nõude osas tagastanud seetõttu, et kaebaja ei ole eelnevalt esitanud vaiet Justiitsministeeriumile. Seejuures on halduskohus lähtunud asja materjalide hulgas olevast vaideotsusest. Samas puudub materjalide hulgas kaebaja poolt esitatud vaie. Riigikohtu halduskolleegium on 04.03.2003.a lahendi nr 3-3-1-32-03 p-s 16 leidnud, et uurimisprintsiibist lähtudes tuleb vaide tõlgendamisel arvestada isiku tegeliku tahtega. Antud juhul saab alles vaidega tutvumisel anda hinnangu sellele, kas vastustaja on tõlgendanud seda õigesti või tuleneb selle sisust, et kaebaja tahe oli suunatud vaidlustatud haldusakti tühistamisele, kuigi ta ei ole seda selgesõnaliselt oma vaides väljendanud. 3
  38. Halduskohus on kaebaja kohustamisnõude tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seejuures on halduskohus viidanud sellele, et kuna Tartu Vanglas ei ole õigusaktide alusel võimalik anda kaebajale kätte talle kirisaadetisega saadetud jalatseid, siis ei ole võimalik vastustajat selleks kohustada. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik kaebaja kaebust tagastada selle menetlusse võtmise staadiumis. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Vanglas ei olnud keelatud jalanõude saatmine kirisaadetisega. Kuna kaebaja viibis Tallinna Vanglas, siis tekkis kaebajal ka õigustatud ootus, et tal on võimalik kätte saada talle kirisaadetisega saadetud plätud, mille saatmine oli lubatud. Isegi juhul, kui kaebaja teadis oma üleviimisest Tartu Vanglasse, siis puudus tal igasugune alus eeldada, et Tartu Vangla õigusaktide kohaselt on plätude saatmine kirisaadetisega keelatud. Seega on vajalik anda hinnang sellele, kas käesoleval juhul ei ole tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega. Samuti tuleb anda hinnang sellele, kas kaebajale saadetud kirisaadetise puhul on tegemist Tallinna Vanglasse või Tartu Vanglasse saadetud kirisaadetisega, sest sellest sõltub asja lahendamine. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja on viidanud ka ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja on kinnitanud, et teisele kinnipeetavale kirisaadetisega saadetud jalatsid on viimasele kätte antud ja esitanud ka sellekohase tõendi – Tartu Vangla akti nr 2542 (kaebuse lisa 4). Sellele kaebuse esitaja väitele ei ole halduskohus vaidlustatud määruses andnud mingit hinnangut. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaebuse tagastamine eelmenetluse staadiumis on olnud ennatlik, kuna pole alust tõsikindlalt väita, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus tuleb saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.