) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb
Kohus eeldab sellise otsuse tegemisel, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 4. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule keelamiskaebuse
lg 2 p 3 alusel Tallinna Vangla keelamiseks muuta kehtivat kodukorda või kehtestada uus kodukord. Keelamiskaebuse esitamisele on sätestatud teatud piirangud. Nimelt
lg 1 kohaselt keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks eelduseks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt täidetud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on seisukohal, et juhul kui Tallinna Vangla kehtestab uue kodukorra, siis saab kaebuse esitaja kaitsta oma õigusi kohase kaebusega ehk konkreetsele haldusaktile tühistamiskaebuse esitamisega. Sellisel juhul konkreetse haldusakti õiguspärasuse kontrolli teostamise raames saab kohus kontrollida, kas piirangute sätestamine oli õiguspärane või mitte ning kas kaebaja õigusi on rikutud. Seejuures tuleb kaebajal enne vastava tühistamiskaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus märgib ka ära, et kaebaja üldsõnaline seisukoht, et vangla poolt kehtestatav uus kodukord haldusaktina rikub õigusvastaselt ja tingimata tema õigusi on põhjendamatu ja kohtule arusaamatu. Sellise seisukoha aktsepteerimine tähendaks laiemas plaanis kogu täitevvõimuorganite tegevuse ennetavalt õigusvastaseks tunnistamist ja peatamist. Keelamiskaebuse erandlik ja piiratud lubamine ja regulatsioon
-s sellist lähenemist ei toeta ega saagi toetada. Kohus märgib, et
seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (
seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul sellist erandlikku asjaolu ei esine, millisel juhul oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav. 5.
lg 3 viimane lause sätestab, et kohus jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Kohus leiab, et, kuna kohus tuvastas kaebuse läbivaatamatult tagastamise aluse esinemise (
lg 2 p 1), millest tulenevalt ei saa kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (
2 6. Kohus leiab, et kuna kaebus kuulub tagastamisele
lg 2 p 1 alusel, siis tuleb jätta kaebaja taotlus menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt läbi vaatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.