Hageja palub selles osas Tallinna Ringkonnakohtul uurida ja hinnata uuesti kõiki maakohtule esitatud tõendeid ja hageja esitatud väiteid seoses esitatud tõenditega ning teha asjas otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on tõendatud, et kostja osutas laeval vahiteenust ning teostas hooldus- ja remonditöid, mis olid laevapereliikmena kostja tööülesanneteks. Selle kohta, kas kostja töötas laeval, kui tihti kostja töötas laeval ning mida kostja laeval tegi, andsid ütlusi isikud, kellel on kostjaga ühised majanduslikud huvid – st isikud, kes olid käesolevas tsiviilasjas teised kostjad ja kelle suhtes kohus tegi tagaseljaotsuse. Kuigi tsiviilasja menetlus on nende suhtes lõppenud, ei oleks tohtinud neid isikuid TsMS § 251 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tunnistajana üle kuulata, kuna nad olid varasemalt selles asjas menetlusosalised ning kohtuotsuses nimetatud isikute ütlustele tuginemine kujutab endast tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumist TsMS § 333 lg 4 mõttes. Kohus oleks pidanud hindama kostja vande all antud seletust ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, kui need olid vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajate M B, V I ja I B ütlusi oleks tulnud lugeda mitteusaldusväärseks, kuna need on vastuolus tunnistajate P P ja T E antud ütlustega. Hagi on tõendatud 16.03.2010 seisukohale lisatud Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo 12.03.2010 aasta kirjaga nr 3.1-07/23775-2 ja sellele lisatud tõenditega. Nimetatud tõend tõendab esiteks seda, et kostja ei saanud sõlmida lepingut äriühinguga Gorstar Shipping Ltd 01.09.2008, kuna ta ei olnud sellel ajal laeval ning kostja ei saanud töötada laeval 01.09.2008 kuni 16.09.2008, sest vastasel korral oleks tema laeval töötamine olnud kajastatud Põhja Prefektuurile esitatud meeskonnaliikmete nimekirjas. Seega, isegi kui nõustuda maakohtuga, et kostja esitatud tõendid ei välista kostja hilisemat laevale asumist, välistavad nimetatud tõendid siiski selle, et kostja töötas laeval kohtule esitatud laevapereliikme töölepingu alusel, millest kostja väidetav nõue Gorstar Shipping Ltd vastu tuleneb. Kohus on valesti kohaldanud TsÜS § 89 lg-t 1. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt tunnistaja I A ütlustest selgub, et kostja oli laeval, kuna kostja jäi I A meelde kui isik, kes pidevalt kinnitas temale, et võlg tunnistaja äriühingule saab makstud. Tunnistaja I A ütlustest ei nähtu kas kostja viibis laeval I A külastuste hetkel kui töötaja või kui laeva omaniku esindaja. Viidatud küsimusele on hageja tähelepanu juhtinud käesoleva tsiviilasja raames 23.05.2012 kohtule esitatud repliigis, kus hageja rõhutas, et kostja tegutses justkui laevaomaniku esindaja, mitte kui töötaja. Kostja ning Gorstar Shipping Ltd soovisid jätta kohtule esitatud 01.09.2008 laevapere liikme töölepinguga muljet vaid tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Maakohus ei ole viimati nimetatud seisukohta arvestanud. Kohus ei ole viidanud mistahes asjaolule, mis tingiks hageja seisukoha arvestamata jätmise. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud nõudeid, mis tingib kohtuotsuse tühistamise. Isegi kui laeval tehti tööd selle säilitamiseks talvel, siis hinnates sisuliselt kostja ja Gorstar Shipping Ltd õigussuhet, ei tegutsenud kostja töötajana, vaid Gorstar Shipping Ltd väidetava esindajana. Seega kohtule esitatud 01.092008 laevapere liikme töölepinguga sooviti jätta mulje vaid tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut, mis oli Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel. Eelmärgitud seisukohale kohus tähelepanu juhtinud ei ole,
Hageja on menetluse käigus toonud välja asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-09-45189 esindas äriühingut Gorstar Shipping Ltd väidetavalt N V ning menetlusdokumentide kättesaamisel I 5 V. Hageja palus kohtul kohtuotsust tehes tuvastada, kas Na V ja I V on kostjaga suguluses, mis kinnitaks nii laevapereliikme töölepingu kui tsiviilasjas nr 2-09-45189 tehtud õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse näilikkust. Kohus seda teinud ei ole. Olukorras, kus nii Gorstar Shipping Ltd kui kostjat on esindanud erinevates menetlustes üks ja seesama isik (R V) ning Gorstar Shipping Ltd esindasid tsiviilasjas nr 2-09-45189 eeldatavad kostja lapsed, oli hagi õigeksvõtu Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-45189 eesmärgiks üksnes tsiviilõiguste teostamine hagejale kahju tekitamise eesmärgil TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Maakohus ei ole eelmärgitud asjaolusid kohtuotsuse tegemisel tehingu näilikkust analüüsides käsitlenud,
Esitatud tõenditest ning tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja viibis laeval, aga mitte kui töötaja vaid kui laeva omaniku esindaja. Kohus ei ole otsuse tegemisel nimetatud seisukohta arvesse võtnud ning on selgusetuks jääval põhjusel eeldanud, et kostja laeval viibimisega on automaatselt tõendatud, et kostja viibis laeval kui töötaja. Kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu ning on omapoolsed nägemuse tõendamiseks esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid, mida kohus ei ole otsuse koostamisel arvesse võetud,
Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tavapäraselt on mootorlaevad ka kai ääres seistes mehitatud ning vajavad osade süsteemide pidevat töös hoidmist ning hooldamist, et tagada nende säilimine. Ainuüksi see asjaolu ei tõenda, et kostja töötas laeval laevapereliikme töölepingu alusel. Kostja ning Gorstar Shipping Ltd on väidetavalt leppinud 01.09.2008 kokku, et kostja asub 01.09.2008 laevale Gorland tööle remondimehhaanikuna, tema tööperiood on 12 kuud, tööaeg on esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas ning tema põhitöötasu on 1500 eurot kuus, millele lisandub kindlaksmääratud ületunnitöö eest 500 eurot kuus. Sellise tehingu näilisust kinnitavad tunnistaja T Ei ütlused selle kohta, et kostja tegutses pigem laevaomaniku esindajana kui valvurina ja tema pidevat viibimist laeval ta ei tea. Kostja tunnistaja M V on andnud ütlusi selle kohta, et kostja oli väidetavalt tööl vaid kolm päeva nädalas ning ka tunnistaja I A kinnitas, et kostja tegutses laevaomaniku esindajana, st kinnitas temale, et tasub võlgnevuse OÜ-le Aleksagor. Tunnistaja V I ütlustest nähtub, et kostja käis laeval siis, kui tal oli vaba aega töökoha kõrvalt firmas Estross AS ning kostja vahtkond võis võtta aega 4 tundi (mitte 8 tundi päevas) ning kostja käitus laevaomaniku esindajana, st väidetavalt korraldas ja kooskõlastas vahis käimist. Järelikult, hinnates tehingut sisuliselt, ei töötanud kostja laeval remondimehhaanikuna 8 tundi päevas ja esmaspäevast reedeni nagu oli märgitud kohtule esitatud 01.09.2008 laevapereliikme töölepingus ehk pooled soovisid jätta mulje laevapereliikme töölepingu olemasolust. Järelikult on 01.09.2008 laevapereliikme tööleping TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine näilikkuse tõttu ning kostjal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu, mis rahuldati Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-45189, mistõttu Harju Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama. Kohus jättis hindamata hageja alternatiivse nõude. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-11 märgiti, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Seega on ekslik kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja alternatiivse taotluse hindamine väljub näiliku tehingu hindamise raamidest. Kohus oleks pidanud tehingut hindama sisuliselt. Kuna kohus on jätnud sisuliselt lahendamata hageja alternatiivse nõude,
Vastus apellatsioonkaebusele 6 Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium olles tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastusega, toimikus olevate materjalidega, ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, asub seisukohale, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmises on õige, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb muuta. Hageja palus tuvastada, et kostjal V V puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu või puudub see ulatuses, mis on rahuldatud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0945189. Kuigi hageja on tuginenud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusele, ei ole ta pidanud vajalikuks eelnimetatud kohtuotsust dokumentaalse tõendina esitada ning ei ole taotlenud ka kohtu abi selle tõendi kogumiseks. Vaidlus puudub aga selles, et jõustunud kohtuotsusega on välja mõistetud Gorstar Shipping Ltd-lt laevapereliikmete kasuks töötasu, sealhulgas ka kostja kasuks. Toimiku materjalidest ei ilmne, et jõustunud kohtuotsust oleks vaidlustatud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja sisuliselt vaidlustanud jõustunud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-45189, väites, et kostja ja Gorstar Shipping Ltd-t vahel ei saanud olla töösuhet ning et tegemist on näiliku lepinguga. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-0945189 põhineb hagi rahuldamine Gorstar Shipping Ltd õigeksvõtul, ei oma tähendust. Oluline on, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega. Vastustaja vastuväide on põhjendatud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st oli hageja kohustuseks hagi esitamisel tõendada, millest tuleneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine, kui kaks isikut on sõlminud töölepingu, ning millise lepinguga oli siis hageja väidetel tegemist. Asjaolust, et hagejal on nõue Gorstar Shipping Ltd vastu, üksnes ei piisa. Eeltoodu põhjal asub kolleegium seisukohale, et maakohtu otsuses olev seisukoht, et hageja on tema subjektiivse õiguse rikkumist Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel lepingu sõlmimisega, põhistanud, ei ole piisavalt põhjendatud. Isegi, kui hageja oleks tõendanud TsMS § 3 lg-s 1 olevat õigust hagi esitamiseks, kas siis ei kuuluks hagi rahuldamisele. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldused ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega tuli hagejal tõendada, et Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel ei ole sõlmitud töölepingut ning tegemist on mingi teise tehinguga, mille tõendamiskohustus lasus hagejal. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole suutnud oma väiteid usaldusväärselt tõendada. Apellatsioonikaebuses esitatud väide, et kostja oli vaid Gorstar Shipping Lt esindaja, maakohtus tõendamist ei leidnud. Sellist järeldust ei saa teha ka apellatsioonkaebuse väidest lähtuvalt. TsMS § 232 lg 1 sätestab tõendite hindamise, mille kohaselt tuleb tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Selline tõendite hindamise kokkulepe poolte vahel puudub. TsMS § 229 lg 2 järgi on üheks tõendiks ka tunnistaja ütlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta keeldu üle kuulata tunnistajana ka käesolevas tsiviilasjas osalenud menetlusosalist, kelle osas on tehtud tagaseljaotsus. Küll aga tuleb kolleegiumi arvates antud isiku ütlustesse suhtuda kriitilisemalt. Maakohus on üle kuulatud tunnistajate ütlusi hinnanud. Hinnatud on M. B, V. I, I. B ütlusi, kes kinnitasid, et kostja pidas laeval vahiteenistust ja teostas hooldus- ja remonditöid. Samuti on kohus hinnanud tunnistajate I. A, T. E ja P. P ütlusi. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eelnimetatud tõendeid on kohus valesti hinnanud. Maakohus on hinnangu andnud ka dokumentaalsetele tõenditele, mille kohaselt kostjat ei olnud sadamasse tulles meeskonnanimekirjas ning on põhjendanud, miks ta leiab, et eelnimetatu ei tõenda, et 7 töösuhet kostjaga ei saanud olla. Dokumentaalseid tõendeid on kohus hinnanud kogumis teiste tõenditega TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kolleegium on seisukohal, et ükski apellandi väide ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi väidetel ei ole maakohus alternatiivset nõuet analüüsinud, kuid toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks esitanud üldse summat, millises ulatuses oli kostja nõue Gorstar Shipping Ltd vastu põhjendamatu. Seega puudub alus ka nõude rahuldamiseks alternatiivselt. Kuivõrd apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Ande Tänav Ulvi Loonurm 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.