lg 1 alusel on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada ja nõude kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
lg 1, 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja tema õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist ja asja väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest.
võib valdaja keelduda valduse väljaandmisest, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohtule esitatud tagaseljaotsusega 26.01.2010 (lk 6jj) nr 2-09-8434 on jagatud hageja ja kostja ühisvara ning hageja omandisse on jäetud korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu 2
Kostja väitis, et ta kasutab asja hagejaga vaikival kokkuleppel, kuid hageja ei ole sellist asjaolu omaks võtnud. Seega on kostja selline väide paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väide, et hageja pole pakkunud võimalust kostjale sõlmida asja kasutamiseks muud lepingut, sj üürilepingut, ei tähenda, et kostjal oleks alus hagejale kuuluvat asja vallata ja kasutada. Omanikul ehk hagejal on õigus
lg 1 alusel otsustada, kas ta võimaldab mitteomanikul ehk kostjal asja kasutada või ei. Seega kostja väide, et hageja pole pakkunud talle võimalust sõlmida muud kokkulepet, sh üürilepingut korteriomandi nr XXX kasutamiseks, kinnitab tegelikult seda, et selline asja kasutamise kokkulepe pärast ühisvara jagamist ja hagejale korteriomandi jätmist ja kinnistusraamatusse kandmist, poolte vahel puudub. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostja kasuks oleks kinnisraamatusse kantud mingi piiratud asjaõigus
lg 1 järgi, mis annaks kostjal õiguse selle piiratud asjaõiguse sisu järgi korteriomandit nr XXX kasutada, vallata. Kuna kostja ei ole asja omanik ja ei ole tõendanud, et tal oleks hagejaga kokkulepe asja kasutamiseks pärast seda, kui hageja sai asja omanikuks, siis on asjakohatud kostja viited VÕS § 114 ja § 325, mis reguleerivad üürisuhtes ehk lepingulises suhetes olevate poolte käitumist kohustuste täitmisel ja üürilepingu ülesütlemisel. Kuna hageja on tõendanud, et tema on vaidlusaluse korteriomandi omanik, kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutab, valdab korteriomandit nr XXX ja kuna kostja pole tõendanud, et tal on viidatud korteriomandi kasutamiseks, valdamiseks seaduslik alus (asja omanik, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus või võlaõiguslik kokkulepe), siis on kostja poolt asja kasutamine ilma hageja nõusolekuta ebaseaduslik. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda
lg 1, 2 alusel asja, milleks on korteriomand nr XXX, väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat korteriomand anda hageja valdusse. Nimetatud põhjustel tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat vabastama korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registriossa nr XXX, asukohaga XXX, Tallinn, ja kohustada kostjat andma viidatud korteriomand nr XXX hageja valdusse. Käesoleva vaidluse lahendamise seiskohalt ei ole olulised poolte väited sellest, kas kostja tasus korteriomandil lasuvaid makse, kas elekter, vesi oli välja lülitatud, kas kostja on üürinud vastavat korteriomandit kolmandatele isikutele, kas seda on üüritud välja siis, kui tegemist oli veel poolte ühisvaraga või mitte, kuna hageja ei ole esitanud rahalisi nõudeid kostja vastu. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas hageja on vaidlustanud teiste isikutega sõlmitud üürilepinguid, sest käesolev nõue ei ole esitatud kolmandate isikute vastu. Seega ei ole vaja anda hinnangut selliste väidete kohta esitatud tõenditele (Kristiine LOV kiri 03.03.2011, korteri üürileping 22.04.2009, võlgnevuse tõend 12.09.2011 koos viivise arvestusega ja maksetega). Samuti ei oma vaidluses tähtust hageja väited sellest, kas kostjal on võimalik mujal elada või mitte, sest vindikatsiooninõude esitamisel ei oma märgitud väited tähtsust. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud kostja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.