TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-779 Otsuse kuupäev 04.november 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Igor Jallai kaebus Valga linnapea 18.02.2011 käs

§ 24lg 1 p 2).

Kaebuse põhjendused

1. Igor Jallai palub kohtul Valga linnapea 18.02.2011.a. käskkirja nr. 6 „Ametisse nimetamine” tühistamist ning Valga linnapea 23.02.2011.a. käskkirja nr. 7 „Ametniku teenistusest vabastamine” õigusvastasuse kindlaks tegemist.
2. Kaebaja märgib, et tema ametisse nimetamisel käskkirjaga nr 6 on rikutud ATS § 23 punkte 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.
3. Ta oli nõus käskkirjas märgitud tööd tegema, kuid ta ei olnud teadlik, et ametisse nimetamine toob kaasa volikogu liikme staatuse kaotamise. Tegelikult selle töö tegemiseks ei pea uut ametikohta looma, vaid võib teda tööle vormistada tavalise töölepinguga või võiks ta esitada linnavalitsusele oma firmalt arve. Kaebaja märgib, et ta pidi minema dokumente linnavalitsuse haridusametisse vormistama 21.veebruaril, kuid helistamisel pakuti välja paberite vormistamiseks uus aeg, so 25.veebruar. Peale valimiskomisjoni otsuse kättesaamist 23.veebruaril, esitas ta koheselt avalduse, milles teatas ametisse astumise avalduse tühistamisest ning nõudis valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja märgib, et ta ei ole ametisse astunud ja ei ole ametivannet andnud ning et tema ametisse nimetamisega on rikutud tema õigusi ja seadust. Tema ametisse nimetamisega on mängus Valga linnapea I.Undi isiklikud huvid, et vältida kaebaja osalemist umbusalduse esitamisel 4.märtsil 2011 ja uue linnapea valimisel 11.märtsil
4. 11.mail 2011 kohtule saabunud vastuses märgib kaebaja, et tema peamiseks huviks on ennistada oma Valga Linnavolikogu liikme volitused. Volikogu liikme volitused kaotas ta seoses tema „ametisse nimetamisega” ja jäi sellega poliitilise pettuse ohvriks. Volikogu liikme volituste lõppemise aluseks on nimetamine sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks, st. ametisse astumine, ning võimaluse ennistada volikogu liikme volitusi annab üksnes ametisse astumise tühistamine, mis on halduskohtu pädevuses.
5. Valga linnapea 23.02.2011.a. käskkirja nr 7 „Ametniku teenistusest vabastamine” tühistamine aga ei too endaga kaasa volikogu liikme volituste ennistamist. Seega kaebuse esitaja selle tühistamist ei nõuagi. Valga linnapea 23.02.2011.a. käskkirja nr 7 vaidlustamine omab asjas tähtsust, kuna näitab, et ATS § 26 järgi pidi vastustaja ise tühistama ametisse nimetamise, kuid ei teinud seda, pidades silmas oma poliitilisi eesmärke – vabaneda temale ebamugavast volikogu liikmest. Ilma Valga linnapea 23.02.2011.a. käskkirja nr. 7 „Ametniku 2 teenistusest vabastamine” vaidlustamist kaebuse esitajale oleks raske apelleerida nendele asjaoludele, mis tõendavad tema heausklikust ja volikogu liikme kohusetundlikust. Seega kaebuse esitajal on põhjendatud huvi nõuda Valga linnapea 23.02.2011.a. käskkirja nr. 7 „Ametniku teenistusest vabastamine” õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna see oluliselt aitab kaasa tema peamise eesmärgi saavutamisele - Valga linnapea 18.02.2011.a. käskkirja nr. 6 „Ametisse nimetamine” tühistamisele. Vastustaja vastuväited
6. Vastustaja kaebust õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja arvates ei ole mitte ükski kaebuses esitatud põhjustest aluseks kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastustajale jääb arusaamatuks, et kuidas saab Valga linnapea

1. veebruari
2. a käskkiri nr 6 „Ametisse nimetamine“ rikkuda kaebaja õigusi kui kaebaja on
3. veebruaril
4. a ise esitanud avalduse enda ametisse nimetamiseks vanemspetsialisti ametikohale. Kaebaja toob haldusakti tühistamise aluseks oma teadmatuse, kuid seda ei saa kuidagi käsitleda subjektiivsete õiguste rikkumisena vastustaja poolt. Kaebaja käitumisest nähtub, et tegelikult soovis ta enda nimetamist ametnikuks, sest ta asus teenistusülesandeid täitma. Ka Haridusameti tööaja- ja töötasu arvestamise tabelist on selgelt näha, et kaebaja on täitnud teenistusülesandeid kolmel päeval. Kaebaja on soovinud enda ametisse nimetamist ja asunud teenistusülesandeid ka täitma, mistõttu vastab vaidlusalune haldusakt ATS §-le 24 sätestatud nõuetele. Lisaks tuleb volikogu liikme puhul eeldada, et tema teadmised on keskmisest kõrgemad ja seda enam põhjusel, et kaebaja pole volikogu liige esimest valimisperioodi. 9.

§ 7

lg 1 kohaselt saab aga haldusakti õigusvastasuse tuvastamist nõuda üksnes juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja pole aga kaebuses välja toonud, milles seisneb tema põhjendatud huvi haldusakti, millega ta vabastati teenistusest, õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Seega kehtiks vaidlusalune haldusakt edasi sõltumata sellest, kas see on õigusvastane või mitte. Vastustaja arvates ei aita teenistusest vabastamise haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kuidagi kaasa kaebajal oma eesmärki efektiivsemalt saavutada, mistõttu puudub vastustaja arvates kaebajal õigusvastasuse tuvastamiseks igasugune põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Oluline on siinkohal märkida, et kaebaja on loobunud ka kahju hüvitamise nõudest, mistõttu puudub tal

§ 24lg 2 alusel võimalus uuesti pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega.

Kohtu põhjendused ja otsus

1. Igor Jallai on vaidlustanud nii enda ametisse nimetamise kui ametist vabastamise. Kaebaja taotleb Valga linnapea 18.02.2011 käskkirja nr 6 „Ametisse nimetamine“ (tlk. 16) tühistamist ja 23.02.2011 käskkirja nr 7 „Ametniku teenistusest vabastamine“ (tlk.11) õigusvastaseks tunnistamist. 3 Teenistusse nimetamise käskkirja palub kaebaja tühistada järgmistel põhjustel: ta ei olnud teadlik, et ametisse nimetamine toob kaasa volikogu liikme staatuse kaotamise, ta ei asunud tegelikult 21.02.2011 tööle, mingeid dokumente peale avalduse ta linnavalitsusele ei esitanud, ametivannet ei ole ta andnud.
2. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et ühtki HMS §-s 54 esitatud haldusakti kehtivuse nõuet ametisse nimetamise käskkirjas rikutud ei ole.
3. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-23-05 on märgitud, et koosseisuvälise ametniku kuupäevaliselt kindlaksmääratud ajaks teenistusse võtmise õiguspärasuse hindamisel on oluline tähelepanu pöörata ametniku enda käitumisele ja tahtele teenistussuhte vormistamisel. Antud juhul ei saa vaidlust olla selles, et kaebuse esitaja on ametisse nimetatud kaebaja enda avalduse alusel. Nii on I. Jallai esitanud Valga linnapeale 15.02.2011 allkirjastatud avalduse „Palun mind nimetada ametisse Valga Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti koosseisuvälise vanemspetsialisti ametikohale alates 21.veebruarist 2011 kuni 31.märtsini 2011“. Seega on kaebaja oma avalduses selgelt väljendanud millisele ametikohale ta soovib ametisse asuda ja ka ametisse asumise aeg. Et kaebajal ei olnud sel ajal plaanis asuda ametnikuna tööle, ei tulene esitatud tõenditest. Vastavalt kaebaja avaldusele on Valga linnapea 18.02.2011 käskkirjaga ametisse nimetatud. ATS §-st 19 tulenevalt on ametnik teenistusse võetud ametisse nimetamisega.
4. Ametisse nimetamise avalduse on I.Jallai esitanud linnapeale, ka ametisse on ta võetud linnapea käskkirjaga. Valga linna põhimääruse § 32 lg 1 p 4 kohaselt linnapea nimetab ametisse linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega. Kuna kaebaja tööle nimetamise õigus oli linnapeal, siis ei saanud 21.02.2011 toimuda haridusameti juhataja juures tööle võtmise jaoks dokumentide vormistamist ATS § 20 mõistes. See, et kaebajalt ei nõutud peale avalduse teiste ATS § 23 sätestatud dokumentide esitamist või temalt ei olnud võetud ametivannet, ei tähenda, et ta ei olnud ametisse astunud ja tema teenistusaeg ei oleks alanud. Nähtuvalt kaebaja enda avaldusest oli kaebaja teadlik, et ta on ametisse võetud alates 21.02.2011, ka haridusametis peetava tööaja- ja töötasu arvestamise tabeli järgi on kaebaja loetud tööl olnuks 21, 22, ja
5. veebruaril 2011.a. Ka see, et ta helistas 21.02.2011 haridusametisse töölevõtmise jaoks dokumentide vormistamiseks, kinnitab, et kaebaja oli teadlik, et tema ametisse astumise päevaks on 21.02.2011.a. Kaebaja oli ametisse võetud kooli arengukava koostamiseks ehk kindla ülesande täitmiseks, milles oli kaebajaga kokku lepitud ja millist tööd ta soovis teha. Ei nähtu, et kaebajat oleks avalduse esitamisel viidud eksitusse või oleks teda avalduse esitamiseks sunnitud või et kaebajale oleks antud seoses volikogu liikmelisuse osas mingeid lubadusi.
6. Kaebaja enda selgitustest ja avaldustest valimiskomisjonile nähtub, et avalduse ametisse nimetamise käskkirja tühistamiseks esitamise tingis valimiskomisjoni otsus tema volikogu liikme volituste lõpetamise kohta, mitte see, et ta ei olnud ametisse soovinud astuda ega ei soovinud vastavat tööd teha. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isiku teadmatus ametisse astumise tagajärgedest, tema heausklikkus või soov jätkata volikogus tööd volikogu 4 liikmena, ei ole aluseks ametisse nimetamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus I. Jallai kaebuse tema ametisse nimetamise käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
7. I. Jallai on taotlenud ka Valga linnapea 23.02.2011 käskkirja nr 7, millega teda vabastati ametist, õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja väitel on ametist vabastamise käskkiri õigusvastane, kuna ta soovis avalduses ametisse nimetamise käskkirja tühistamist, mitte ametist vabastamist.

§ 10

. lg 3 kohaselt saab isik kaebust haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada, kui tal on selleks põhjendatud huvi, ehk õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ja aitama edaspidi kaebajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja on käskkirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina märkinud, et see aitab oluliselt kaasa peamise eesmärgi saavutamisele, so ametisse nimetamise käskkirja tühistamisele.

1. Kohus on seisukohal, et arvestades kaebaja selgitusi, puudub kaebajal põhjendatud huvi Valga linnapea 23.02.2011 käskkirja nr 7 õigusvastaseks tunnistamiseks. Ka kaebaja ametist vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise korral jääb see käskkiri kehtima kõikide sellest tulenevate tagajärgedega. Ametist vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei saa kuidagi kaasa aidata kaebaja ametisse nimetamise käskkirja tühistamisele. Käskkirjad on vastu võetud erinevatel aegadel ja erinevatel asjaoludel ja reguleerivad erinevaid õigussuhteid. Ametist vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa ka kaebaja volikogu liikmeks ennistamisele, mis on kaebaja lõppeesmärgiks. Lisaks märgib kohus, et vastustajal puudus ka sisuliselt alus ametisse nimetamise tühistamiseks. Ametisse nimetamise tühistamise alused on sätestatud ATS §-s
2. Ühtki selles paragrahvis välja toodud tingimust kaebaja puhul täidetud ei olnud. Arvestades eeltoodut jätab kohus Igor Jallai kaebuse tervikuna rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5