Obsah (8)

§ 428§ 168§ 424§ 431§ 150§ 423§ 667§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-22034 Tsiviilasi KÜ K

§ 428lg 2 alusel menetluse otsust tegemata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt esitas KÜ Kasteheina 5 hagi O. Monahhova vastu kohtule

1. juunil
2. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale allkirja vastu kätte
3. juunil
4. Kostja esitas kohtule Swedbanki maksekviitungid, mille kohaselt tasus
5. juunil 2012 KÜ Kasteheina 5 kontole 300 eurot ja
6. juunil 2012 summa 150 eurot (selgitusse on märgitud „korteriüür"). Seega tasus kostja võlgnevuse enne kohtust hagimaterjalide saamist ning kohus ei pea veenvaks hageja väidet, et just hagi esitamine kohtule sundis kostjat võlgnevust tasuma. Juba juunis 2012 oli kostja oma kohustuse hageja ees täitnud ning hagejal, kontrollides maksete laekumisi ühistu arvelduskontol, oli õigus taotleda menetluse lõpetamist vältimaks edasisi menetluskulusid. Hageja hagist loobumise avaldust esitanud ei ole. Kohus märkis, et

§ 168

lg 2 alusel kannab hageja menetluskulud, kui asja menetlus lõpetatakse määrusega ning kui

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatust ei tulene teisiti.

§ 168

lg-d 3-5 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Pärast võlgnevuse tasumist

1. juunil 2012 puudus igasugune vajadus täiendavate menetluskulude tegemiseks, sest oli olemas alus menetluse lõpetamiseks. Samuti on hageja õigusabikulud ilmselgelt liiga suured ning ei vasta tehtud töö mahule ega keerukusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. KÜ Kasteheina 5 esitas Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada, teha asjas otsus, millega hageja nõuded rahuldada ja nõuda kostjalt hageja kasuks sisse kõik hageja kohtukulud. 2 Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) saadeti hagi kohtusse
4. juunil 2012, kostja kandis summad võla kustutamiseks üle
5. ja
6. juunil 2012, st pärast hagi esitamist kohtusse; 2) mõjutas hagi esitamine suure tõenäosusega kostjat võlgnevust likvideerima. Hagetav võlg kujunes pika aja vältel (ajavahemikul
7. detsembrist 2011 kuni
8. maini 2012). Kostja oli võlast teadlik, kuna võlasumma on näidatud ka kostja igakuisel arvel. Samuti on KÜ Kasteheina 5 juba varem esitanud kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes, mille kohus rahuldas. Kui käesolevas tsiviilasjas esitati hagi kohtusse, teavitas korteriühistu esimees sellest ka kostjat. Niisiis oli kostja teadlik sellest, et KÜ Kasteheina 5 pöördus taas kohtusse; 3) ei nähtu kostja esitatud maksekviitungitest, et kostja kustutas
9. ja
10. juunil 2012 just selle võla, mis oli avaldatud asja nr 2-12-22034 raames. Kostja jättis rahuldamata hageja kolmanda nõude – kompenseerida tema menetluskulud, mistõttu ei vasta tõele maakohtu väide, et kostja rahuldas kõik hageja nõuded; 4) on tõendamata maakohtu väide, et korteriühistu poolt kantud kohtukulud on põhjendamatud ja ei vasta teostatud töö mahule. Järelikult on tegemist otsuse vastuvõtnud kohtuniku isikliku vaatepunktiga. Korteriühistu juhatuse liikmetest kellelgi pole juriidilist haridust, mistõttu oli vajalik pöörduda professionaalse juristi poole. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Kostja O. Monahhova vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kohus on väga põhjalikult määruses välja toonud kõik asjaolud ja leidnud, et kostja tasus võlgnevuse enne kohtust hagimaterjalide saamist; 2) märgib ka määruskaebuse esitaja ise, et ei saa 100%-lise veendumusega väita, et just hagi esitamine tsiviilasja nr 2-12-22034 mõjutas kostjat võlga tasuma; 3) on paljasõnalised ning tõendamata kaebaja väited selle kohta, et vastustaja oli teadlik, et KÜ Kasteheina 5 hakkab taas pöörduma kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Kasteheina 6 määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu
13. oktoobri 2012 määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
14. Maakohus on käesolevas asjas menetluse lõpetanud

§ 428lg 2 alusel.

Menetluse lõpetamise aluste loetelu on sätestatud

§ 428

lg-s 1.

§ 428lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud sätte alusel menetluse lõpetamisel ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest muule seaduses sätestatud alusele. Kohus peab sellisel juhul väga selgelt osundama, millisel seadusest tuleneval alusel ta menetluse lõpetamise otsustab. Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole, millega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnormi. Määruse põhjendustest nähtub, et sisuliselt on maakohus menetluse lõpetanud seetõttu, et maakohtu arusaamise kohaselt on kostja võla hagejale tasunud ja selles osas puudub pooltel vaidlus, kuid hageja ei ole hagist loobunud. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud menetluslik olukord ei anna alust menetluse lõpetamiseks. Hagi rahuldamise korral on hagejal õigus hagist loobuda (

3 § 429) või hagi tagasi võtta (

§ 424

). Menetluskulude jaotust hagist loobumise või hagi tagasivõtmise korral reguleerib

§ 168lg 4.

Kohtul on õigus ja kohustus hagejale tema õigusi selgitada, seejuures peab kohus selgitama hagejale ka hagist loobumise või hagi tagasivõtmisega kaasnevaid tagajärgi (

§ 431lg 1).

Hagejale tuleks kindlasti selgitada tema õigust saada hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi (

§ 150lg 2 p 2).

Käesoleval juhul maakohus hagejale nimetatud õigusi ja võimalusi menetluse lõpetamiseks selgitanud ei ole. Kui hageja asja edasise menetlemise käigus esitab avalduse hagist loobumiseks, siis saab kohus menetluse lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel.

Kui hageja esitab kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, siis saab kohus otsustada hagi läbivaatamata jätmise

§ 423lg 1 p 2 alusel.

Juhul kui vaatamata kohtu selgitustele hageja olukorras, kus kostja on hageja nõuded kohtumenetluse ajal täitnud, hagist ei loobu ega võta seda tagasi, on kohtul õigus kaaluda hagi rahuldamata jätmist kohtuotsusega. 7. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, millega määruskaebuse esitaja taotleb ringkonnakohtult hagi sisulist lahendamist otsusega.

§ 667lg 1 kohaselt saab ringkonnakohus määruskaebust lahendada üksnes määrusega.

Määruskaebuse menetlemisel hagimenetluses ei saa ringkonnakohus ka asja sisuliselt otsustada. 8.

§ 433

lg 1 ja § 696 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kai Kullerkupp Viivi Tomson 4 Kersti Kerstna-Vaks