← Eesti

3-11-183/35

Obsah (5)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-183 H

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-11-183 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirjaga nr 1178-d (tl 1617) karistati J T vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.11.2 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 04.11.2010 kella 05.18 paiku omas J. T taskus suitsetamistarbeid (omavalmistatud sigaret ja tikud) ajal ja kohas, kus kinnipeetaval puudus selleks õigus. Sigaret ja tikud avastati tööle saadetavate kinnipeetavate läbiotsimise käigus. Kinnipeetav väidab, et unustas jalutuskäigu lõppedes suitsetamistarbed taskusse, ja lubab, et edaspidi hakkab ta kontrollima taskute sisu pärast jalutuskäigu lõppu. Kinnipeetav tunnistab oma süüd. Ta on teadlik kohustusest järgida vangistusalaseid õigusakte, millest tulenevalt on kinnipeetav kohustatud pärast jalutusboksist või jalutushoovist naasmist tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. Seega on kinnipeetava käitumine süüline. Suitsetamistarvete ja tubakatoodete omamine kohas, kus need pole lubatud, on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine. Süüd raskendava asjaoluna arvestatakse kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Määratav karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Noomitus ei oleks eesmärgipärane. Kokkusaamise keelamine ei täidaks samuti eesmärki, sest kinnipeetaval kokkusaamisi ei ole. Töölt eemaldamine katseajaga ei ole kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele suunanud.
  2. Tallinna Vangla 29.12.2010 vaideotsusega nr 1-13/53004-1 (tl 13-15) jäeti J. T vaie rahuldamata. Vaides leitakse, et selle esitaja pidi suitsetamistarbeid laenama, sest valvur ei pannud J. T poolt 03.11.2010 ostetud tikke vaide esitaja suitsetamistarvete kappi. Seega peab ta oma eksimuse põhjuseks valvuri hooletust. Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja 24.11.2010 vastuses märgukirjale on J. T ees vabandatud tekkinud segaduse pärast. Nimetatud segadus tikkude laekasse asetamisel ei saanud tingida J. T poolt väidetavalt sigareti laenamist ning selle ja laenatud tikkude kaasavõtmist tööle järgmisel hommikul. Lisaks on J. T väitnud, et suitsetamistarvete taskusse unustamine oli põhjustatud
  3. a autoavarii järgselt tekkinud pidevatest mälulünkadest. Tervisekaardil on 18.09.2009 küll patsiendi ütluste alusel anamneesi märgitud autoavarii
  4. a, kuid anamneesis pole märgitud mälulünki või mälu halvenemist. Hinnates J. T 08.11.2010 kaebuses ning 23.11.2010 seletuskirjas toodud üksikasju 03.11.2010 sündmuste kohta, ei ole sel päeval mälulünga esinemine usutav ning seda tuleb käsitada vaide esitaja poolt otsitud vabandusena. Käskkiri on antud kaalutletult ja õiguspäraselt.
  5. J T esitas 24.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 5), mida vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele 06.07.2011 täiendas (tl 40). Kaebaja palus tühistada Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkiri nr 1178-d. Põhjendused: Kaebajat on karistatud alusetult, sest tema särgitaskus olid tikud ja sigaret vangla töötajate poolt põhjustatud segaduse tõttu. 03.11.2010 ostetud kuut toosi tikke ei pannud vanglaametnik kaebaja tubakatoodete laekasse. Seetõttu oli kaebaja sunnitud laenama tikke ja sigarette ühelt kinnipeetavalt. Need ununesid särgitaskusse, sest kaebaja ei võtnud neid oma tubakatoodete laekast ning jalutuskäigu lõppedes jäi talle seetõttu mulje, et tal ei olnudki midagi kaasas. 2

(6)3-11-183 Mälulüngad tekkisid kaebajal pärast rasket autoavariid. Vaideotsuse põhjendused ei ole õiglased. Kui kaebaja ostetud tikud olnuks paigutatud laekasse, ei pidanuks ta neid laenama. Vangla vabandusest ei piisa, sest karistada saab kaebaja. Jääb arusaamatuks, mil moel saavad taskusse ununenud tikud ja sigaretid ohustada vangla julgeolekut olukorras, kus kaebaja ise ka ei mäletanud suitsetamisvahendite taskusse panekut. Kaebaja neuroloogilisi kahjustusi tõendab 10.06.2005 arstliku ekspertiisi otsus nr 1999572, mille alusel määrati kaebajale töövõimetuspension. Tikkude kaebaja hoiukarpi panemata jätmist tõendab kirjavahetus vanglaga.
  1. Tallinna Vangla vastuses korrati vaideotsuse põhjendusi.
  2. Tallinna Halduskohtu 18.01.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) distsiplinaarmenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude üle ei ole poolte vahel vaidlust. Kaebaja väitel tekkis olukord temast mitteolenevatel põhjustel – kaebaja mälulünkade ja vanglaametniku poolt tikkude vastavasse laekasse panemata jätmise tõttu. 23.11.2010 seletuskirjas võtab kaebaja omaks, et unustas suitsetamistarbed taskusse; suitsetamistarvete vastavasse laekasse paigutamise kohustusest oli ta teadlik; 2) seletuskirjas ja kaebuses põhjendab kinnipeetav suitsetamistarvete taskusse unustamist
  3. aastal toimunud autoavarii tagajärjel tekkivate mälulünkadega. Asjas pole vaidlust, et
  4. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kaebaja ajukoljutrauma. Teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel on võimalik. Samas pole kaebaja viidanud tõenditele, mis kinnitaks käesoleval ajal kaebajal väidetavalt esinevat mälukaotust, selle suunda ja ulatust. Vangla väitel kaebaja tervisekaardilt mälulünkade esinemist või mälu halvenemist ei nähtu ning kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Ainuüksi kaebaja väide ning enam kui viis aastat tagasi toimunud liiklusavarii tulemusena tuvastatud osaline töövõimetus ei ole piisavad, tõendamaks käesoleval ajal mälukaotus(t)e esinemist. Seega ei ole kaebajal amneesiaga seotud häired tõendamist leidnud; 3) vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 sätestab alused suitsetamise korraldamiseks vanglas. VSKE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust tubakatooteid ega suitsetamistarbeid enda juures hoida. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, mil tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kinni peetava isiku suitsetamist Tallinna Vanglas reguleerib kodukorra p 14.
  5. Kodukorra p 14.11.2 kohaselt hoiustatakse kinni peetavale isikule lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes. Kinni peetavale isikule väljastatakse tubakatooted ja suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on pärast jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. Kaebaja ei täitnud kodukorra p 14.11.2 viimases lauses sätestatud kohustust, sest hoidis tubakatooteid ja suitsetamistarbeid enda juures; 4) kaebaja märgib, et kui tema ostetud tikud oleks vanglaametnik paigutatud laekasse, ei oleks tal olnud vajadust neid laenutada. Kaebaja jätab tähelepanuta, et tema juurest leiti lisaks tikkudele ka sigarette, mida on lubatud hoida üksnes selleks ettenähtud laegastes. Seega ei oma vanglaametniku poolt tikkude laekasse paigutamise asjaolud antud asjas tähendust. Kaebajale süüks arvatav tegu seisneb tema poolt tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiule andmise nõuete rikkumises. Käskkirjast selgub, millistest asjaoludest tulenevalt vastustaja leidis, et tegutsemiskohustus oli just kaebajal ning milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. 3
(6)3-11-183 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. J T apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkiri nr 1178-d tühistada. Põhjendused: 1) arusaamatu on vastustaja väide, et kaebaja tervisekaardilt ei nähtu mälulünkade esinemist ja mälu halvenemist. Kaebaja on käinud tihedalt Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtul, kus on selgitanud, et kaebajal on tugevad peavalud närvipingest, ta ei saa magada ning pidevalt kipuvad asjad ununema. Olles asja ära pannud, otsib ta seda juba mõne minuti pärast närviliselt taga ega leia, leiab alles mitmeid päevi hiljem. Mida psühhiaater selle kohta tervisekaardile kirjutab, kaebaja ei tea, kuid Murru Vanglas määras psühhiaater (vist ka perearst) kaebajale tablette ajutegevuse kiirendamiseks ja mälu taastumiseks. Kaebajal ei ole meditsiinilist haridust, et ta saaks ise endale ravi määrata. Et vangla arstid saaksid aimu, millised kahjustused on kaebajale
  2. a autoavariist tekkinud, lasi ta emal saata haigusloo. Halduskohus väidab arusaamatult, et autoavarii tagajärjel määratud 80%-line töövõimetus ei tõenda piisavalt, et kaebajal oleksid esinenud mälukaotused. Töövõimetuse määramise paberil ei pruugi olla üksikasjad kirjas, kuid kohus saaks teha Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse liiklusavarii järel kaebajat ravinud arstile, kelle nimi nähtub haigusloost, järelepärimise veendumaks selles, et pärast rasket avariid võivad kaebajal esineda mälukaotused; 2) kohtu väite osas, et lisaks tikkudele leiti ka sigarette, selgitab kaebaja, et kuna ta teadis, et suitsetamistarvete laekasse tikke ei olnud pandud, ei võtnud ta laekast üldse midagi välja, vaid laenas jalutamise ajal kaaskinnipeetavalt mõned isevalmistatud sigaretid, samuti mõned tikud. Sel põhjusel need särgitaskusse ununesidki, sest kaebaja teadis, et ta ei võtnud laekast midagi. Kui vangla oleks pärast jalutuskäigu lõppu teostanud korralikult läbiotsimise nagu seda seadus ette näeb, oleks asjad avastatud kohe ning kaebaja saanuks panna need enda suitsetamistarvete laekasse. Sel päeval oli aga tööl valvur U. Kask, kellel on kaebaja vastu isiklik vihavaen ning kes on kirjutanud tema kohta ühe alusetu ettekande, mis on vaidlustatud. Järelikult lasi valvur seekord meelega kaebajal tikkude ja sigarettidega kambrisse minna ning teavitas sellest teist valvurit, et saaks kirjutada mitu ettekannet. Kõik on seotud sellega, et valvur kaotas ära kaebaja ostetud 6 toosi tikke. Loomulikult mäletab kaebaja kõiki kaebuses ja seletuses toodud üksikasju, sest kui on mingi intsident, kus kaebaja teab, et ta pole süüdi, kirjutab ta endale kõik sündmused täpselt üles, et hiljem ära ei ununeks.
  3. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Põhjendused: 1) halduskohus järeldas õigesti, et amneesiaga seotud häired ei ole tõendamist leidnud. Apellatsioonkaebuses osutatakse Tallinna Vanglale esitatud haigusloo väljavõttele õnnetusjuhtumi kohta, mille vastustaja ringkonnakohtule edastab, kuid nimetatud dokumendist mäluga seonduvat ei ilmne. Kaebaja viibib käesoleva vangistuse ajal Tallinna Vanglas alates 15.01.
  4. Sellest ajast kuni kaebusele vastuse koostamiseni (25.10.2011) viibis kaebaja Tallinna Vangla üldarsti või perearsti vastuvõtul 10-l korral, psühhiaatri vastuvõtul 5-l korral ja neuroloogi vastuvõtul 1-l korral. Kui isikul oleksid igapäevaelu häirivad mälulüngad või tuntav mälu nõrgenemine, võiks eeldada, et ta kaebab sellest üldarstile, perearstile, psühhiaatrile või neuroloogile. Ühelgi loetletud vastuvõttudest ei kajastu tervisekaardi sissekandes anamneesi all mäluga seonduv (mälulüngad või mälu halvenemine). Seega ei ole usutav kaebaja põhjendus, et sigarettide ja tikkude taskusse unustamine oli seotud mälulüngaga; 4
(6)3-11-183 2) VangS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Kaebaja on seoses suitsetamisega või suitsetamistarvete omamisega selleks mitteettenähtud kohas või suitsetamistarvete omandamisega kehtestatud korda rikkudes karistatud hetkel kehtivate distsiplinaarkaristustega 30.03.2007, 15.08.2008, 18.11.2008, 31.08.2010, 22.09.2010, 03.12.2010, 20.12.2010, 02.09.2011, 23.08.
  1. Seega on kaebaja süstemaatiline suitsetaja ning käesolevas haldusasjas vaatluse all olevat järjekordset sellelaadilist distsipliinirikkumist, silmas pidades distsiplinaarkaristuse määramisi sellelaadiliste rikkumiste eest vaatlusalusele eelnevalt ja järgnevalt, ei saa seostada mälulüngaga; 3) vastustaja jääb halduskohtus juba esitatud seisukohtade juurde, nõustub halduskohtu põhjenduste ning resolutsiooniga ja leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks pole alust.
  2. Kirjalikus menetluses täiendavate avalduste esitamiseks määratud tähtajaks pooled täiendavaid avaldusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega vangla käskkirja tühistamiseks alust.
  4. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kui vanglaametnik oleks paigutanud tikud laekasse, oleks kaebaja võtnud laekast nii tikud kui tubaka ning sel juhul poleks ta pärast jalutuskäiku tikke ja sigaretti oma taskusse unustanud. Kuna ta aga oli laekas tikkude vanglaametniku süül puudumise tõttu sunnitud kaaskinnipeetavalt laenama tikke ja laenas ühtlasi ka sigarette, ununesid need taskusse. Tikkude ja sigarettide laenamise unustamist põhjendab kaebaja jätkuvalt
  5. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjeks oleva mälulüngaga ja leiab, et mälukaotuse kohta saaks kohus täiendavat teavet kaebajat
  6. aastal ravinud arstilt. Selle, et kaebaja sai taskusse unustatud sigareti ja tikkudega kambrisse minna, pidanuks korraliku läbiotsimisega ära hoidma valvur, kellel on aga väidetavalt kaebaja vastu isiklik vihavaen.
  7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastanud piisava põhjalikkusega ning täiendava järelepärimise tegemine kaebajat
  8. a-l toimunud autoavarii järel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravinud arstile, uurimaks, milline mõju võis toona saadud vigastustel kaebaja mälule olla vaadeldava distsipliinirikkumise ajal, pole vajalik. Tallinna Vanglal on 19.04.2005 koostatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 37 625 olemas ning sellest nähtuvate vigastuste võimalikku mõju kaebaja tervisele on vangla meditsiinitöötajatel olnud võimalik hinnata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja mälu oleks tõepoolest kas kunagise autoavarii tagajärjel või ka muul põhjusel oluliselt häiritud, kajastuks see tema tervisekaardil. Halduskohus ei ole kaebaja esitatud tõendi – arstliku ekspertiisi otsuse (tl 41 ja pöördel) – hindamisel eksinud. Pärnu PA AEK Kuressaare koosseis on kaebajal 10.06.2005 tõepoolest tuvastanud püsiva töövõime kaotuse 80% ulatuses ning otsus põhineb asjaolul, et ekspertiisi tegemisel tehti kindlaks raske ajukoljutrauma jääknähud, kuid selline töövõime kaotuse protsent on määratud tähtajaga 31.05.2005-31.05.2006 ning korduvekspertiisi tähtajaks on otsuses märgitud 01.05.200615.05.
  9. Seega ei näita tõend, milline on kaebaja terviseseisund aastaid hiljem. 5
(6)3-11-183
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et vanglaametniku poolt tikkude selleks ettenähtud laekasse panemata jätmisel ei ole kaebaja distsipliinirikkumisega seost. Pole mõistlikku põhjust, miks tuli kaebajal üksnes tikkude puudumise korral laenata ka sigarette. Tikkude vanglaametniku poolt laekasse paigutamata jätmist, nii nagu ka läbiotsimata jätmist seostab kaebaja vaadeldava distsipliinirikkumisega otsitult oma käitumise õigustamiseks ja rikkumisega kaasnevate tagajärgede vältimiseks. Kaebajale määratud karistus ei ole juhtumi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ei ole alust.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.

§ 175

lg 4 näeb ette, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka sama paragrahvi lg-s 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.

§ 175

lg-le 4 tuginedes määrab ringkonnakohus omal algatusel avaldada arvutivõrgus üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsioon, sest otsus sisaldab läbivalt andmeid kaebaja terviseseisundi kohta ning see võib kahjustada eraelu puutumatust. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.