← Eesti

2-12-47116/17

Obsah (7)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

2-12-47116 Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruaril 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-4711

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KÜ Narva Koolipõik esitas 16.11.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse V P vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täita kostja pidevalt oma kohustusi, mis on seatud temale kuuluva korteriomandi majandamiskulude hüvitamise ja tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisega. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.11.2012. 31.01.2013 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles pooled paluvad kinnitada 31.01.2013 sõlmitud kompromiss kooskõlas

§ 430

lg 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasja menetlus kooskõlas

§ 428lõike 1 punktis 4 sätestatuga.

Hageja kinnitab, et ta on teadlik, et

§ 432

alusel ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2/4 2-12-47116 Kompromissi pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad kompromissi pooled kohtul kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168

lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja kohus ei pea menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt

§ 150

lõike 2 punktist 1 taotleb hageja kohtult seoses kompromissi sõlmimisega poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist, s.o 137,50 eurot. Hageja palub riigilõiv tagastada Condor Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX Sampo pangas, selgitusega „KORTERIÜHISTU NARVA KOOLIPÕIK hagi V P vastu”.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. 3/4 2-12-47116 CONDOR INKASSO OÜ (hageja lepinguline esindaja) tasus 15.11.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 33416110002 (Danske Bank), viitenumbriga 2900072136 riigilõivu summas 250 eurot ja 16.11.2012 samale pangakontole – riigilõivu summas 25 eurot, s.o kokku 275 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Condor Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX Sampo pangas, selgitusega „KORTERIÜHISTU NARVA KOOLIPÕIK hagi V P vastu” Edasikaebamine Vastavalt

§ 661

lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissi punktis 2.4. kokku, et lühendavad edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevani. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi, mistõttu tuleb poolte taotlus rahuldada ja vähendada tähtaeg kuni 3 päevani vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 428lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 sätete kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.