← Eesti

2-12-27947/7

Obsah (8)§ 187§ 407§ 367§ 133§ 163§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-27947 Tsiviil

§ 187lg 6).

Asjaolud 26.02.2012 sõlmisid SNEL Grupp OÜ (edaspidi hageja) ja Kerdo Filipov (edaspidi kostja) laenulepingu, mille alusel sai kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 27.03.

  1. Laenu saamiseks täitis kostja SNEL Grupp OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. 26.02.2012 rahuldas SNEL Grupp OÜ Laenutaotluse, laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega ning kostjale oli saadetud e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise kuupäevaks oli 27.03.2012, kostja jättis laenu tasumata ning ei ole seda siiani teinud. Kostja ei ole reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu kohaselt, tagastamisele kuuluv summa on 330 eurot, millest 300 eurot on laenu põhisumma ja 30 eurot on laenu intress. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt lepingu üldtingimustele p 8.1, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 0,33% päevas põhivõlast. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on viivise suurus 110,88 eurot. Laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Laenusaajale Lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt laenuandja hinnakirjale. Kostja on jätnud laenulepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata 10 eurot 27.04.2012 saadetud võlateatise ning 10 eurot 31.05.2012 saadetud hagihoiatuse eest. Kokku tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 20 eurot. 2 18.07.2012 esitas hageja SNEL Grupp OÜ hagi kostja Kerdo Filipov’i vastu võlgnevuse nõudes. 24.07.
  2. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 12.10.
  3. a kohtumäärusega toimetati menetlusdokumendid kostjale 14.11.2012 kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt, asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 18.07.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 2-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt 822,23 euro väljamõistmist, millest laenulepingu nr * alusel väljastatud laenusumma on 300 eurot, intress 30 eurot, viivised 110,88 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ning

§ 367

alusel viivise 0,33% päevas laenu põhisummalt (300 eurot) kuni põhisumma tasumiseni, s.o ühe aasta eest nõutavale viivisele vastav summa 361,35 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: laenulepingu nr * /tlk 6/; SNEL Grupp OÜ üldtingimused /tlk 7-10/; maksekorralduse nr * laenusumma ülekandmise kohta kostja arvele /tlk 11/; lepingu nr * lisa 26.02.2012 /tlk 12-13/ ning viivise ja intressi arvestuse /tlk 14/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 3 VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid alates 27.03.2012 kuni 17.07.2012 intressimääras, s.o 0,33% laenusummalt päevas. Kokku nõuab hageja viiviseid summas 110,88 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista 822,23 eurot, millest 300 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot intress, 110,88 eurot viivis ning 20 eurot sissenõudmiskulud. Lisaks on hageja arvestanud kostjalt väljamõistetava nõude sisse ka

§ 367alusel nõutava viivise, mis vastab ühe aasta viivise summale ehk 361,35 eurot.

Hagiavalduse materjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 460,88 eurot (300+30+110,88+20=460,88), kuid ekslikult on nõutava summa sisse arvestanud ka

§ 367

alusel väljamõistetava viivise ühe aasta eest nõutava viivise summa 361,35 eurot (822,23-460,88). Kohus selgitab, et

§ 367

alusel saab viivisenõude hagis esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist protsendina põhinõudest, kuid seda ei saa arvestada nõutava summa hulka, kuna hagejale ning kohtule ei ole teada, millal kostja 4 võlgnevuse tasub ning sellest tulenevalt ei ole hagejale ja kohtule teada, kas ja kui palju tuleb kostjal hagejale

§ 367alusel viiviseid tasuda.

Kohus juhib hageja tähelepanu veel sellele, et

§-s 367 sätestatud viivisenõuet arvestatakse küll

§ 133

lg 2 alusel hagihinna arvestamisel, kuid see ei mõjuta hageja poolt kostjalt nõutava võlgnevuse suurust. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt Kerdo Filipov’ilt tuleb hageja SNEL Grupp OÜ kasuks välja mõista võlgnevus summas 460,88 eurot, millest põhivõlgnevus on 300 eurot, intress 30 eurot, viivised 110,88 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina, s.o 0,33% põhinõudelt (300 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 44% menetluskuludest ja kostja kanda 56% menetluskuludest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 125 eurot /tlk 16/. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 56% hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 70 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõivust 56% ehk 70 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.