Obsah (5)

§ 5§ 230§ 232§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. juuli 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

4 2-09-22637

1. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Hagiavalduse kohaselt on 28.12.2006 AS FG, kui ostja ja JE, kui müüja vahel sõlmitud jagamisel moodustatava kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. JE on surnud 11.12.
3. Tema õigusjärglaseks oli esialgselt AE, seejärel AP. 11.07.2007 sõlmiti J. E ja AS FG vahel võlaõiguslepingu muutmise leping, kinnisasja jagamise avaldus ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. 17.04.2009 on AS FG teinud müügilepingust taganemise avalduse, kuna ostja hinnangul ja riiklikest registritest nähtuvast ei vasta omandatud kinnistu sihtotstarve lepingus kokkulepitud tingimustele. 17.05.2009 loovutas AS FG nõude SI osaühingule. Lisaks põhinõudele loovutati õigused intressidele, viivistele, täitmisega seotud kuludele ning teistele nõude võõrandamisega kaasnevatele õigustele. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 300 000 krooni (19 173.49 eurot). Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt puudus AS-l FG alus lepingust taganemiseks, kuna J. E ei olnud lepingut rikkunud.
4. Hageja leiab, et AS FG oli õigustatud taganema AS FG ja JE vahel 11.07.2007 sõlmitud müügilepingust, kuna J. E tunnistas müügilepingu tingimuste rikkumist, mis andsid AS-le FG õiguse lepingust taganeda. Hageja hinnangul on J. E tunnistanud müügilepingu rikkumist 20.11.2006 lepingus (I kd, tl 98-100) ja lepingus nr XXX(I kd, tl 101-103). Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud lepingud võltsitud. Nimetatud seisukoha tõenduseks on kostja esitanud AS FG suhtes alustatud kriminaalasjas tehtud ekspertiisiakti (II kd, tl 8-13). Nimetatud ekspertiisiaktis on ekspert andnud hinnangu 20.11.2006 lepingule (I kd, tl 98-100) ja lepingule nr XXX(I kd, tl 101-103). Ekspertarvamuse kohaselt on dokumendil 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.
5. tekst juurdekirjutus esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile. Dokumendil „II osa: Leping XXX 03.12.2008“ on trükitekst esimesel leheküljel juurdekirjutus tekstile lehekülje numbriga
6. Eksperdid on ekspertarvamuses veenvalt põhjendanud oma arvamust ja kohus nõustub sellega. Kohus ei korda ekspertide põhjendusi.
7. Hageja on palunud ekspertiisiakti asja tõendite hulgast välja arvata, kuid kohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendamata. Kohus leiab, et ekspertarvamus tuleb asja juurde võtta, kuna selles on antud hinnang tõenditele, mida ka tsiviilasjas on tõenditena esitatud. Samuti leiab kohus, et kuna ekspertarvamuse on andnud kohtueksperdid Põhja Politseiprefektuuri majandustegude talituse määruse alusel (II kd, tl 8), siis puudub alus kahelda ekspertarvamuse õigsuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendite hindamisel arvestada, et dokumendi 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.
8. tekst on juurde kirjutatud esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile ja 03.12.2008 dokumendil II osa: Leping XXX 03.12.2008 on juurde kirjutatud trükitekst esimesel leheküljel tekstile lehekülje numbriga
10. Hageja väidetel taganes AS FG 28.12.2006 sõlmitud müügilepingust, kuna jõudis järeldusele, et omandatud kinnistu sihtotstarve ei vasta lepingus kokkulepitule. Nimetatu nähtus ka riiklikest registritest. Kostja hinnangul ei ole J. E rikkunud müügilepingut ja seetõttu puudus AS-l FG alus taganemiseks. Ostja on taganemise avalduse punktis 3.3.
11. (I kd, tl 12-19) müügilepingust taganemise põhjustena välja toonud asjaolu, et kuigi kinnistu on AS FG otseses valduses, ei ole ostja saanud seda kasutada otstarbel, milleks ta selle omandas, kuna maa sihtotstarve on muutmata. Taganemise avalduse punkti 3.3.
12. kohaselt eeldas ostja kõigi 20.11.2006 lepingus kokkulepitud tingimuste tähtaegset täitmist. Taganemise avalduse punktis 3.3.
13. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on tunnistanud 03.12.2008 sõlmitud lepingus, et võetud kohustuste täitmata jätmine tähtajaks, s.o 31.12.2007, tulenes temapoolsetest viivitustest ettenähtud asjaajamise korraldamisel kohalikus 5 2-09-22637 omavalitsuses ning ta on esitanud ostjale eksitavat informatsiooni. Taganemisavalduse punktis 3.3.
14. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on lepingus 12/03-1L, 03.12.2008 tunnistanud ostuhinna ja ostjale tekitatud erinevate lisakulude, kahjude tagasimaksmise kohustust kui tema võlga ostja ees ja soovinud selle tagasimakseid tagada nii oma varade kui varaliste õigustega. Taganemise avalduse punktis 3.3.
15. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on 03.12.2008 sõlmitud lepingus XXX avaldanud käsundi vormis oma tahet, et tema poolt võetud kohustused ostja ees täidetakse, kuid tema õigusjärglased ei ole seda senini täitma asunud, millega seondub ostjal lisakulude kasv.
16. Hageja on leidnud, et ta on tõendanud, et J. E võttis endale kohustuse muuta vaidlusaluse maa sihtotstarve tootmismaaks. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud muu hulgas J. E poolt XXX vallavalitsusele esitatud avaldusega (II kd, tl 50). Hageja leiab, et nimetatud avalduses on J. E kirjeldanud 28.12.2006 lepingut ja selgitanud, et ostja on teadlik J. E kavatsusest muuta maa sihtotstarve tootmismaaks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole J. E rikkunud oluliselt ühtegi lepingust tulenevat kohustust, kuna J. E l oli kohustus mitte teha takistusi. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et J. E oleks teinud takistusi. AS FG ja J. E vahel 28.12.2006 sõlmitud müügilepingu punkti 3.
17. kohaselt kinnitab müüja, et ei tee ostjale mingeid takistusi omandatava maa sihtotstarbe muutmiseks ega sellele järgnevale arendustegevusele. Üldplaneeringuga kehtestatavate kitsenduste ja piirangute ilmnemisel, millised puudutavad ostetava 1,0 ha suuruse maatüki ostjale arendustegevuseks sobimatuks, muudavad müüja ja ostja tekkiva kinnistu kuju pooltevahelise kokkuleppega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud J. E poolt 28.12.2006 müügilepingus võetud kohustuste olulist rikkumist. Hageja esitatud tõend – J. E avaldus XXX vallavalitsusele – tõendab, et J. E on asunud teostama toiminguid vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmiseks.
18. Kohus leiab, et kuna ekspertarvamusega on tõendatud 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.
19. tekst juurdekirjutus esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile ja 03.12.2008 dokumendil II osa: Leping XXX 03.12.2008 on trükitekst esimesel leheküljel juurdekirjutus tekstile lehekülje numbriga 2 ja AS FG on oma kinnistu müügilepingust taganemise avalduses põhjendanud müügilepingust taganemist punktis 3.3 20.11.2006 ja 03.12.2008 lepingute juurdekirjutustega, siis on AS FG taganenud JE 28.12.2006 sõlmitud müügilepingust alusetult. AS FG ei ole taganemise alusena välja toonud ühtegi poolte vahel 28.12.2006 müügilepingus kokkulepitud tingimuse rikkumist müüja J. E poolt, samuti ei ole hageja ega AS FG välja toonud ühtegi 28.12.2006 müügilepingu punktis 6.1 alust, mis andnuks AS-le FG aluse müügilepingust taganeda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS-l FG puudus VÕS 101 lg 1 p 4 ja 116 lg 1 toodud alus lepingust taganeda ja sellest tulenevalt nõuda müüja õigusjärglaselt müügihinna tagastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt

§ 162lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda.

6 2-09-22637

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule,

§ 174lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 7