koosmõjus § 187 annavad käesolevas tsiviilasjas võimaluse anda avaldajale nõusoleku tehingu tegemiseks erieestkostjat määramata. II Kohtumääruse põhjendused
) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (
). 9.
lg 1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hooldusel all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Kooskõlas lõikega 2 määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Tulenevalt
lõikest 1 ei saa eestkostja eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid erieestkostja määramiseks. Avalduses ei ole välja toodud selliseid toiminguid, mida lapsevanem ei saaks teha. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse erieestkostja määramiseks. 10. Perekonnaseaduse (
) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Perekonnaseaduse (
) § 188 lg 1 p 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit ega omandada ning võõrandada väärtpabereid. Tulenevalt
lg 1 tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Sama seaduse § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. 11. Käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole selles, et 24.07.2012.a. Tallinna notar Aivar Mesikäpp poolt väljastatud pärimistunnistuse kohaselt XXX.a. surnud PV pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas HV, 1/3 suuruses mõttelises osas MV ja 1/3 mõttelises osas AV. 2-12-32910 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus poolt 23.07.2012.a. tehtud pärandvarainventuuri kohaselt kuulub pärandvara koosseisu muuhulgas AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikonto nr XXX, kontol 4612,063 Swedbank Pensionifond K3 osakut ning ühisomandiosa korteriomandist registriosa numbriga XXX, aadressil Tallinn, XXX. Avaldaja palub kohtul anda nõusolek avaldaja ja tema alaealiste laste kaasomandis oleva korteri müügiks seoses vajadusega müügist saadava tulemi arvelt kustutada pärandina avaldajale ja tema lastele üle tulnud laenukohustused Swedbank AS ees ning luba pärandvara koosseisus oleva AS Eesti Väärtpaberikeskus pensionikontol olevate ja avaldajale ning tema alaealistele lastele pärandina üle läinud pensioniosakute rahas väljamaksmiseks avaldaja kontole, nende kasutamiseks pärandvarana avaldaja lastele üle tulnud laenukohustuste kustutamiseks Swedbank AS ees. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Pärimisseaduse § 147 mõttest tulenevalt kuulub PV järelejäänud pärandvara pärijatele ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus, millele kohaldatakse kaasomandi sätteid (AÕS § 71 -79). Samuti nähtub esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse märkustest, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest – seega on avaldaja pärandvara ühisusest teadlik. Kuna avaldaja soovib võõrandada endale kuuluv mõtteline osa pärandvarast samaaegselt ja koos alaealiste MV´ga ja AV´ga, puuduvad takistused alaealistele kuuluva pärandvara – korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas võõrandamiseks ning mõtteliste osade Swedbank pensionifondi osakute võõrandamiseks. Arvestades asjaoluga, et avaldaja soovib alaealiste laste pärandvarana kuuluvate pensioniosakute ning korteriomandi võõrandamisest saadud raha kasutada pärandina ületulnud laenukohustuste katmiseks, siis puuduvad kohtul avalduse rahuldamata jätmise alused selles osas. Tulenevalt eelnevast annab kohus HV´le nõusoleku alaealiste laste MV ja AV nimel ühiselt ja samaaegselt kaaspärija HV´ga tehingu korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas võõrandamiseks ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks ning nõusoleku surnud PV alaealiste pärijate MV ja AV poolt päritud ning igale lapsele 1/3 mõttelises osas kuuluva AS Swedbank pensionifondi K3 (kasvustrateegia) käsutamiseks (osakute lunastamiseks (võõrandamiseks) ja tulemi jagamiseks) ning selle tulemusel saadud rahaliste vahendite HV kontole ülekandmiseks. Kohus annab nimetatud tehingute tegemiseks nõusoleku tingimusel, et korteriomandi ning mõtteliste osade Swedbank pensionifondi K3 osakute võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest kustutatakse pärandina avaldajale HV´le ning tema lastele MV´le ja AV´le ületulnud laenukohustused AS Swedbank ees. III Menetluskulud 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2-12-32910 Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.