3-12-1402/30

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1402 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi I.T. kaebus Viru Vangla 20.06.2012 käskkirja nr 6.-3/1051D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: I.T. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon
2. Tühistada Viru Vangla 20.06.2012 käskkiri nr 6.-3/1051-D.
3. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 18.02.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. 07.05.2012 koostatud käskkirjaga nr 6.-2/733-T (tl 66) määras Viru Vangla kinnipeetav I.T. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.05.2012 kuni 09.08.
6. 20.06.2012 vormistati Viru Vanglas käskkiri nr 6.-3/71051-D (tl 71-72), millega karistati I.T.t vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumise eest 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt tema vangistusseaduse § 30 tulenevaid õigusi. 26.07.2012 vaideotsusega nr 6.-12/247-1 (tl 81) jäeti käskkirja tühistamiseks esitatud vaie (tl 78-80) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 05.07.2012 esitas I.T. Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja vahendusel Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2), palus Viru Vangla 20.06.2012 käskkirja nr 6.-3/1051-D tühistamist ning väitis, et ta ei ole tööst keeldunud, soovis vaid enne vererõhu mõõtmist, arst tuli seda tegema aga pärast öörahu ja pole tema süü, et teda pärast tööle ei viidud. Kaebusele lisatud avalduses (tl 3-5) kirjeldas I.T. enda tööle määramise ja sellega seoses vanglale esitatud avalduse lahendamise asjaolusid ning väitis, et vangla mõistis talle karistuse ilma süüd tuvastamata, määras ta haige seljaga ja ilma madratsita kartserisse ega taha tema pöördumisel läbi vaadata.
8. Viru Vangla vastuses (tl 63-65) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti vaidlustatud käskkirja, läbi viidud distsiplinaarmenetlust ja määratud karistust õiguspäraseks ning esitati vastuväited kaebaja seisukohtadele. Seejuures märgiti, et alus kinnipeetava töökohustuseks tuleneb põhiseaduse § 29 lg 2, vangistusseaduse § 37 lg 1 piirab kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd ning juhiti tähelepanu asjaoludele, et kaebaja tervislikku seisukorda hindas enne tööle määramist arst ja vastavat käskkirja pole ta vaidlustanud. Veel väideti, et kuna kaebaja on 25.05.2012 seletuskirjas öelnud, et ta ei hakkaks nii kui nii tööle, on tema väited halva terviseseisundi kohta otsitud eesmärgiga vabaneda töötamisest keeldumisega kaasnevast vastutusest ning käsitleti ka kaebuses loetletud pöördumisi ja neile antud vastuseid. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Viru Vangla 20.06.2012 käskkirjaga nr 6.-3/1051-D (tl 67-68) on I.T.t karistatud vangistusseaduse § 37 p 1 alusel selle eest, et 21.05.2012 ei asunud ta kella 20.15 paiku täitma seadusest tulenevat töötamise kohustust. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis, muuhulgas on töötamise kohustusest vaba ka kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi kolmandas lõikes on kehtestatud, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. I.T. tugineb oma kaebuses väitele, et ta ei keeldunud tööst, kuid palus enne mõõta oma vererõhku. Põhimõtteliselt sedasama kinnitab ka vanemvalvur V. S.ettekanne (tl 72). Tööle määramise kohta antud käskkirja (tl 66) vormistamise eelselt on arst leidnud, et tervisekaardi andmetel võib ta töötada (tl 83). Seega saab käesoleva juhtumi puhul kõne alla tulla vaid ajutisest töövõimetusest tulenev töötamise takistus. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud I.T. tervisekaardi koopia kinnitab, et normaalsest kõrgema tasemega vererõhku on nimetatud isikul mõõdetud alates 26.03.2011 (vastava toimiku lehed 178-180 ja 182-183). 25.05.2011 on tal diagnoositud hüpertooniatõbi (sama toimiku leht 189) ja 02.03.2012 on määratud diagnoosiks südamekahjustusega hüpertooniatõbi (sama toimiku leht 253). Viru Vangla 14.12.2012 kirja nr 18/37745-5 (tl 108) kohaselt leiab selles vanglas rakendamist praktika, et töökohustuslik pole isik, kellel on vererõhk rohkem kui 160/100 ja pulss üle 100 korra minutis. Niisuguse korraldus eeldab, et vererõhu probleemidega kinnipeetavad saaksid enne tööle asumist läbida vastava kontrolli ja seega oli I.T. soov vererõhu mõõtmiseks igati õigustatud. Täiendava põhjuse selleks sai talle anda ka asjaolu, et 14.05.2012 vabastati ta kõrge vererõhu tõttu tööst (tl 7 ja tervisekaardi koopiat sisaldava toimiku lehed 266 ja 267). Seda, et I.T. vererõhk on vaidluse põhjustanud perioodil olnud ajuti kõrgem, kui vanglas rakendatav töökohustusest vabanemist võimaldav tase, kinnitavad tema tervisekaardi andmed kuupäevadest 30.04.2012, 17.05.2012, 25.05.2012, 26.05.2012 (vastava toimiku lehed 262, 269, 272-273) ja kaebusele lisatud mõõtmiste tabel (tl 9). 21.05.2012 oli I.T. vererõhk 147/100 ja pulss 98 korda minutis (tl 10), mis on madalamad kui eelnevalt osundatud vangla praktikas töökohustusest vabastamise suhtes kasutatavad näitajad. Kohtu järelepärimise (tl 100) saadud vastuse (tl 108) kohaselt otsustas antud juhul kinnipeetava töövõime üle vererõhu mõõtmise teostanud spetsialist-õde I.P.. See pole kooskõlas vangistusseaduse § 37 lg 3, milles on vastav õigus antud üksnes arstile. Seda, et arst oleks õe poolt otsustatu õigsust kinnitanud I.T. tervisekaardi andmetest ei nähtu (vastav toimik). 2
10. Vangistusseaduse § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. I.T.le pannakse vaidlusaluse käskkirja (tl 67-68) kohaselt süüks seda, et ta ei asunud oma töökohustust täima 21.05.2012 kell 20.
11. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt oli ta aga oma haiguse tõttu õigustatud nõudma vererõhu mõõtmist ja see, et vastavad näitajad ei saa anda alust tööst vabastamiseks selgus alles siis, kui õde-spetsialist oli nimetatud kuupäeval peale kella 22.00 kohale tulnud ja vastavad mõõtmised teostanud. Seega saanuks distsiplinaarkaristuse määramise kaasa tuua vaid õde-spetsialist käigu järgselt fikseeritud töökohustuse rikkumine, kuid nii vanemvalvuri ettekanne (tl 72), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 69-70) kui käskkiri (tl 67-68) on keskendunud selgelt vaid kell 20.15 toime pandud rikkumisele ja miski kohtule esitatust ei tõenda, et I.T.le oleks hiljem üldse antud tööle asumise korraldust ja teda selle rikkumises või muul viisil töötamise kohustuse täitmata jätmises süüdistatud.
12. Lisaks enda distsiplinaarkorras karistamise kohta antud käskkirja vaidlustamisele kurdab I.T. kaebusele lisatud avalduses veel ka seda, et Viru Vangla pole vastanud tema 10.05.2012, 20.06.2012 ja 22.06.2012 avaldustele (tl 6 ja 11-12) ning keeldus ka vaiet (tl 78) läbi vaatamast. Kuigi kaebuses ei sisaldu nimetatud pöördumiste suhtes mingeid taotlusi, peab kohus vajalikuks märkida, et tegelikkuses on Viru Vangla siiski kõigi nimetatud pöördumiste peale reageerinud. I.T. poolt 22.06.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ja vaie on saanud sisulised vastused (tl 81 ja 90). Ühele 20.06.2012 registreeritud avaldusele on samuti antud sisuline vastus (tl 84), teisele sama kuupäeva avaldusele ja 10.05.2012 pöördumisele on aga jäetud vastamata keeleseaduse § 10 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg1 ja § 21 lg 1 tuginedes (tl 86 ja 88). Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ületanud vene rahvusest elanike osakaal 01.01.2012 seisuga ega ületa ka 01.01.2013 seisuga valla elanikest poolt ja seepärast pole ühelgi sellest rahvusest isikul põhiseaduse § 51 ja keeleseaduses § 9 lg 1 tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Täpsemalt on pöördumistele vastamine reguleeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, mille § 5 lg 9 p 5 võimaldab vastamisest loobuda, kui pöördumine ei ole eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. Lisaks omab käesoleval juhul olulist tähendust, et I.T. on 21.05.2012 sündmusega seotud karistuse osas saanud pöörduda halduskohtusse ning asjaolu, et vangla ei ole andnud kahele selles küsimuses tema poolt vene keeles vormistatud pöördumistele sisulist vastust, pole vähimalgi määral takistanud tal realiseerimast oma põhiseaduse § 15 tulenevat kaebeõigust.
13. Eeltoodud järeldustel on I.T. kaebus põhjendatud, mistõttu tuleb selles vaidlustatud Viru Vangla 20.05.2012 käskkiri nr 6.-3/1051-D täies ulatuses tühistada. Kuna kaebuse esitaja pole kohtu poolt antud tähtaja jooksul vaatamata vastavas kohtumääruses (tl 91) antud võimalusele menetluskulude nimekirja ja nende hüvitamise taotlust esitanud, jäävad võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3