← Eesti

2-11-18022/13

Obsah (4)§ 29§ 30§ 396§ 89

2-11-18022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. aprillil 2012, kell 16.00, Võru kohtumaja kan

) § 30 järgi võib võlatunnistus olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. 2

(4)Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Kohus leiab, et poolte esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte tahe oleks suunatud võlatunnistuse allkirjastamisele. Kostja selgituste kohaselt oli poolte tegelikuks kavatsuseks see, et hageja annab firma Eestis tegutseva filiaali tegevuseks raha ja seda raha kasutatakse firmale metalli ostmiseks. SIA Verdo Eesti filiaalis raamatupidajana tegutsenud G. L. ütluste kohaselt oligi metalli eest tasutud sularahas ja selle kohta esitati arved.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte tegelikku ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 6.1 Kohus leiab, et sõlmitud võlatunnistus ei vasta

§ 30

sätestatud konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse tunnustele, sest tekstist nähtuvalt ei ole sellega loodud algsest kohustustest – väidetavast võlast – sõltumatut kohustust. Kohtule esitatud võlatunnistusest ei nähtu ka deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid, sest teksti kohaselt üks pool on võtnud teiselt poolelt võlgu ja kohustub selle 1.märtsiks 2009 tagasi maksma. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et sõlmitud lepingut ei saa tõlgendada võlatunnistusena. Kohus asub seisukohale, et võlatunnistusena pealkirjastatud lepingut tuleb käsitleda kui laenulepingut eraisikute vahel.

§ 396

lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule esitatud kirjalikus lepingus ongi pooled avaldanud, et A. K. on J. O. lt võtnud laenuks 5420 eurot ja kohustub selle tagasi maksma 1.märtsiks

  1. Seega on pooled sõlminud laenulepingu. 6.2 Laenulepingust tuleneva nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et ta on nimetatud rahasumma kui laenuandja laenajale üle andnud. Kostja on vastuväitena esile toonud asjaolu, et poolte vahel ei ole võlasuhteid, kuna kostja ei ole J. O. lt raha saanud. Raha üleandmist või saamist ei ole tõendanud ka tunnistajad G. L. ja N. H. . Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kostja vastuväitele võlasuhte puudumisest esitanud tõendeid laenulepingus märgitud summa üleandmise kohta.
  2. Kohus möönab, et sõlmitud laenuleping (võlatunnistus) võib olla näilik.

§ 89

lg 1 järgi on tehing näilik, kui poole lepivad kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

§ 89

lg 3 sätestatu kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seega, kui aluseks võtta kostja väited, et J. O. andis raha (kostja ei ole märkinud summat) firmale SIA Verdo Eesti filiaalile metalli ostmiseks, oleks tegu samuti laenulepinguga, mille järgi peaks hageja tõendama, et on selle raha kostjale kui firma filiaali tegevdirektorile üle andnud. Kostja poolt esitatud töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt on A. K. olnud SIA Verdo Eesti filiaali tegevdirektor (tl 26-29, 45-48). Hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole, samuti ei ole ümber lükanud kostja sellekohaseid väiteid. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostjale väidetele, mille kohaselt metalli ostmiseks saadud raha on ka kulutatud metalli ostmiseks. 8. Kohus ei hinda tõendina kostja poolt esitatud : vastus pretensioonile (tl 22-23, 49-50), kviitungi koopiad (tl 24,44,51), täitemenetluse lõpetamise otsus (tl 25, 42), püsiva töövõimetuse tuvastamise otsust (tl 30), pensionitunnistust (tl 31-32, 41), pankrotihoiatust (tl 43), kuna esitatud dokumentides kirjeldatu ei ole seotud haginõudega ega neile esitatud vastuväidetega. 3

(4)
  1. Kõige eelpooltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
  2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus jättis esitatud hagi täielikult rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2012 kohtuotsuse alusel: Tühistada Tartu Maakohtu
  3. aprilli 2012 otsus ja teha asjas uus otsus.
  4. Rahuldada J. O. hagi A. K. vastu täielikult.
  5. Välja mõista A. K. lt J. O. kasuks 5 420 eurot (viis tuhat nelisada kakskümmend eurot).
  6. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta A. K. kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial Kantselei juhataja 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.