nõuetele vas tav kirjalik vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I Asjaolud ja hageja nõue. nõue. AS Swedbank esitas 31.10.2012 Viru Maakohtule hagi E S` vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 21.08.2007 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja H S (edaspidi laenusaaja; ik xxxx) laenulepingu nr 07-157324-VL summas 13 500 EEK intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.09.
) §-idele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping ja selle andmed, sooritatud operatsioonid, võlgnevuse arvestus, teatis võlgnevuse tasumiseks, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited. vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. III Kohtuistungil tuvastatud asjaolud. 08.01.2013 toimunud kohtuistungile ilmus hageja. Kostja kohale ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest hagejale ega kohtule ei ole teatanud. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja volitatud esindaja seletuse kohaselt oli hageja enne hagiavalduse kohtusse esitamist väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadaannete alusel veendunud, et laenusaaja H Si pärijad ei ole pärandist loobunud. Rahvastikuregistri andmetel on laenusaajal H Sil kaks seadusjärgset pärijat - tütred M S ja E S. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-11-36388) M S ja E S vastu esitatud nõudes on rahuldatud solidaarvõlgnikest M S vastu esitatud nõue 03.09.2012 koostatud maksekäsu määrusega. Samas on E Si suhtes maksekäsu kiirmenetluses avaldus jäetud rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada (
Hageja esindaja andmetel ei ole M S poolt maksekäsu määrust täidetud ning võlgnevus hageja ees on tasumata. Hageja taotleb
alusel E Si poolt kohtuistungile ilmumata jätmisest tulenevalt tema suhtes tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kinnitades, et mõlema solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtulahendite täitmisel jälgitakse võlgnikelt sissenõutavate summade laekumist hagiavalduses nõutud summade piires. Menetluskulud (kokku summas 147,93 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ning need tagaseljaotsuse tegemisel ka rahaliselt kohtu poolt kindlaks määrata. IV Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on väljastanud 19.12.2012 kostjale kohtukutse 08.01.2013 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. Kostja on nimetatud kohtukutse 27.12.2012 isiklikult allkirja vastu kätte 3 saanud, kuid kohtuistungile ei ole ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule teatanud. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole ka hagiavaldusele kohtu poolt nõutud tähtajaks vastust esitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on olnud piisavalt aega soovi korral oma vastuväidete esitamiseks ja ka kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei pea kohus kohtuistungi edasilükkamist põhjendatuks.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks kostja vastu nõude esitamisel hageja poolt pärimisseaduses sätestatule tuginemisele, on hageja antud võlasuhte puhul tuginenud ka võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohtuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja kinnituse kohaselt ei ole kostja võlakohustust hageja ees täitma asunud. Kostja võlgneb hagejale kokku 523,85 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 406,76 eurot, intressid - 30,66 eurot ja viivised – 86,43 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 31.10. 2012. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda.
lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.
Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid: maksekorraldus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 47,93 eurot ja maksekorraldus nr 750, 31.10.2012 hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumist summas 100 eurot. Kokku moodustava hageja menetluskulud summas 147,93 eurot. 4
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse käesolevas asjas ka esitanud. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.