Obsah (6)

§ 40§ 8§ 96§ 130§ 32§ 150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-356 Haldusasi I.K.i kaebus Maksu- ja Tol

) §-s 40 sätestatud alus vastutusotsuse tegemiseks, kuna vastutusotsuse tegemine eeldaks juhatuse liikme kahjulikku tegu, kahjulikku tagajärge, kui ka põhjuslikku seost, mis viib kahju tekkimiseni. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuvastanud ega tõendanud kaebuse esitaja konkreetset tegevust või tegevusetust, mis oleks põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Samuti viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-41-05 ning leiab, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur tuvastanud iga juhatuse liikme süüd eraldi, olles jätnud tuvastamata, mille eest vastutab üks või teine juhatuse liige.

1. Vana-Narva mnt 24a objektil kraanade tehnilise teenindamisega seotud tööde kohta kinnitab kaebuse esitaja, et need tööd on tehtud, OÜ Levadia Group tellis need OÜ-lt LinnaServis ning viimane ostis kraanade parandustööd allhanke korras OÜ-lt Belenga. Kaebuse esitaja hinnangul on maksuhaldur asjassepuutuvaid tõendeid hinnanud valikuliselt ning teinud neist valed 4 järeldused. Kaebuse esitaja selgitab, et kraanadega seotud tööde teostamise kohta oli OÜ-l LinnaServis ja OÜ-l Levadia Group sõlmitud kaks lepingut ning kolmas suuline kokkulepe, kusjuures vormistatud on ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur aga arvestanud asjaoluga, et töid tehti kolme eraldi kokkuleppe alusel ega ole analüüsinud tehingute majanduslikku sisu. Kaebuse esitaja viitab sellele, et vastutusotsuse lehekülgedelt 4 ja 5 nähtub, et kahtlus on tekkinud vaid nende tööde osas, mis on tehtud lepingu nr 8.18 alusel ning ka vastutusotsuses on käsitletud üksnes seda lepingut, ent samas on maksuhaldur teinud järelduse, et ka lepingus nr 8.15 tehtud töid tegelikult ei teostatud. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et töid tegelikult ei tehtud ning samas jätnud arvestamata asjaolu, et tehingu mõlemad pooled tehingu toimumist kinnitanud on. Tehingupoolte kinnistuste osas viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-18-10 ning asjaolule, et OÜ Belenga juhatuse liige J. M. on kirjalikult kinnitanud tööde teostamist, samuti on seda teinud tellija OÜ Levadia Group. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et maksuhalduri läbi viidud vaatlus kinnitab, et töid kraanade teenindamisel oli teostatud. Samas leiab kaebuse esitaja, et mõningad puudused dokumentatsiooni koostamisel ning võimalikud OÜ Belenga poolsed rikkumised ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et teenust ei ole osutatud.
2. Kaebuse esitaja leiab samuti, et vastuolud erinevate isikute ütlustes on tingitud sellest, et maksuhaldur ei ole endale selgeks teinud erinevate lepingute ja nende alusel tehtud tööde sisu ning samuti sellest, et maksuhaldur on esitanud asjakohatuid küsimusi ning küsitletud isikuid eksitanud. Siinkohal toob kaebuse esitaja näite, kus maksuhaldur esitas küsimuse arve nr BE 10/07-081 kohta, samas kui sellist arvet ei ole kaebuse esitaja OÜ-le Levadia Group kunagi esitanud, vaid tegemist on arvega, mille OÜ Belenga esitas kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Levadia Group esindaja ei saanudki teada, mis on kaebuse esitaja ja OÜ Belenga vahelise tehingu ja konkreetse arve sisuks ning seetõttu ei saanud temalt eeldada ka täiesti õigete selgituste andmist.
3. Vana-Narva mnt 24a objektil ehitustööde läbiviimise osas leiab kaebuse esitaja samuti, et maksuhalduri seisukoht, et arvel näidatud töid pole tehtud, ei ole põhjendatud. Tööde tegemist kinnitab kaebuse esitaja hinnangul leping, üleandmis- vastuvõtmisakti ning OÜ Belenga kinnituskiri tööde teostamise kohta, samuti asjaolu, et tööde eest on tasutud. Ka toob kaebuse esitaja välja, et nii I.K. kui A. K. kinnitasid, et ehitati abihoonet või abiruumi. Abihoone ehitamist OÜ LinnaServis poolt kinnitas ka tellija, Levadia Group OÜ tehniline direktor J. P. ning kõnealune abihoone on ka reaalselt olemas. Kaebuse esitaja heidab ette, et vastutusotsusest ei selgu, milles seisneb esitatud lepingu, üleandmis-vastuvõtmise akti ning OÜ Belenga juhatuse liikme kinnituskirja ebausaldusväärsus. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur põhjendanud, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes saab väita, et ehitusteenuseid ei osutatud. Kindlasti ei saa kaebuse esitaja väitel selleks olla asjaolu, et mingisugustes dokumentides on aadress märgitud mõnevõrra valesti. Kaebuse esitaja toob ka välja, et maksuhaldur ei ole kunagi vaidlustanud kahe esimese OÜ LinnaServis ja OÜ-le Levadia Group vahelise tehingu toimumist. Kaebuse esitaja toob välja, et maksuhaldur ei ole vaidlustanud tehingute, mille alusel on väljastatud arved nr 122 ja 126, toimumist ning vastutusotsuse koostamisel ei oleks tohtinud määrata täiendavat maksu juhatuse liikmetele eeltoodud tehingutelt. 5
4. Kesk-tee 14 objektil tehtud tööde osas selgitab kaebuse esitaja, et OÜ Fertum Holding juhatuse liige R. A. on kinnitanud, et kasutas sel objektil OÜ LinnaServis teenuseid, samuti on tööd reaalselt teostatud ning esitatud arvete alusel on tööde eest tasutud. Kaebuse esitaja viitab objektil läbi viidud vaatlusele, mille käigus I.K. selgitas, milleks kasutati materjali ja kus mingisuguseid töid tehti. Seetõttu peab kaebuse esitaja põhjendamatuks maksuhalduri väidet, et töid pole teostatud. Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et AS Balti Mööbel Grupp aktsionär M. P.-V. kinnitas, et Fertum Holding OÜ teostas töid Kesk-tee 14a ehitusel ning OÜ Fertum Holding OÜ kinnitas, et kasutati alltöövõtjana OÜ LinnaServis ning OÜ LinnaServis ja OÜ Belenga vahel tehtud tööde kinnitamiseks on esitatud nii lepingud, üleandmise- vastuvõtmise aktid, kui ka arved. Lisaks kinnitavad kõik osapooled, et tööd on teostatud täpselt nii nagu eelnevalt selgitatud. Seetõttu peab kaebuse esitaja alusetuks vastustaja väiteid, et OÜ LinnaServis ei oleks oma alltöövõtja kaudu nimetatud töid saanud teostada. Kaebuse esitaja märgib, et vastutusotsus on Kesk-tee 14a objekti osas segane ja raskesti jälgitav ning sellest ei selgu, mida heidab maksuhaldur konkreetselt I.K.ile ette.
5. Kesk-Sõjamäe 24 objektil tehtud tööde kohta märgib kaebuse esitaja, et OÜ Fertum Holding esindaja on kinnitanud oma kinnituskirjaga, et tööd on tehtud. Sellegi objekti osas võetud maksuhalduri seisukohtade kohta leiab kaebuse esitaja, et need on sedavõrd ebamäärased ning arusaamatuks jääb maksusumma määramise alus, et vastutusotsuse konstruktiivne ning efektiivne vaidlustamine on halduri poolt tehtud äärmiselt keeruliseks, ent maksuhalduri väited tehingute mittetoimumise kohta on põhjendamata.
6. Vana-Narva mnt 24 objektil tehtud ehitustööde osas märgib kaebuse esitaja, et sealgi kinnitab tööde teostamist tehingupartneri, OÜ Fertum Holding esindaja kinnituskiri. Siingi peab kaebuse esitaja maksuhalduri seisukohti ja põhjendusi segasteks ja naiivseteks ning leiab, et ei selgu, mida maksuhaldur I.K.ile ette heidab. Mis puudutab vastustaja kahtlusi seoses asjaoluga, et sel objektil alustati laohoone ümbrise haljastamist oluliselt hiljem kui laohoone ehitamist, siis selgitab kaebuse esitaja, et on tavapärane, et laohoonet ehitatakse mõni kuu kuni pool aastat ning ehitusobjekti ümbruse korrastamine toimub pärast tööde lõpetamist ehitusel.
7. Esitatud kohtuvaidluse teesides viitas kaebuse esitaja lisaks veel Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-41-05 ning rõhutas, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur I.K.i süüd eraldi tuvastatud ning viitab selles osas ka kohtuistungil antud vastustaja selgitusele. Samuti viitab kaebuse esitaja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-03, kus kirjeldatakse erinevaid asjaolusid, mis viitava maksupettuse toimepanemisele, ent märgib, et käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud, samuti pole tuvastatud, et OÜ LinnaServis oleks saanud sellest majanduslikku kasu. Siinkohal viitab kaebuse esitaja maksuhalduri poolt kohtuistungil antud selgitusele, et mingeid otseseid seoseid vaidlusaluste tehingute osaliste vahel pole tuvastatud. Kaebuse esitaja hinnangul on absurdne väita, et eesmärgiks oli maksta ära 120 000 eurot ning saada selle eest õigus käibemaksu tasa arvestada 20 000 krooni ulatuses, kui ülejäänud 100 000 on kadunud väidetavalt tegemata tööde eest väidetava riiulifirma taskusse.
8. Kaebuse esitaja toob ka välja, et kõiki tehtud töid ei oleks OÜ LinnaServis saanud teostada oma töötajatega, keda oli 4-
9. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et OÜ Belenga näol oli tegemist riiulifirmaga. Kaebuse esitaja toob välja, et OÜ Belenga maksis oma töötajatele 6 muuhulgas ka ametlikku palka ning teostas töid United Motors AS-ile kuuluvas angaaris, mida samuti ehitas peatöövõtjana OÜ LinnaServis. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab I.K.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esmalt selgitab vastustaja, et vastutusotsuse adressaadil on õigus vaidlustada ka faktilisi asjaolusid, mis on varem tuvastatud maksuotsuses ning seega ei oma antud juhul tähtsust see, et I.K.il ei olnud võimalust OÜ-le LinnaServis maksuotsuse koostamise menetluse käigus oma selgitusi anda või maksuotsust vaidlustada.
11. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et väidetavate tööde tellijatele väljastatud arvete alusel ei ole OÜ LinnaServis OÜ-le Levadia Group objektil Vana-Narva mnt 24a ning OÜ-le Fertum Holding objektidel Kesk tee 14a, Kesk-Sõjamäe 24 ja Vana-Narva mnt 24a teenuseid osutanud ei ise ega ka saanud väidetavalt alltöövõtjalt OÜ-lt Belenga. Samuti on vastustaja endiselt seisukohal, et OÜ LinnaServis osales tahtlikult maksupettuses, mis seisnes süstemaatilises fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamises ning fiktiivsete müügiarvete väljastamises teistele äriühingutele. Vastustaja rõhutab, et tegemist oli osalemisega maksupettuses, mitte aga hoolsuskohustuse rikkumisega ning seetõttu on asjakohatud kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahenditele, mis puudutavad hoolsuskohustust.
12. Vana-Narva mnt 24a teostatud kraana hooldustööde kohta märgib vastustaja, et ei ole jätnud tähelepanuta lepingut nr 8.15, kuid menetluse käigus otsustati isikutelt küsimusi esitada esmalt lepingu nr 8.18 kohta, ent neile küsimustele saadud vastustest selgus, et isikud annavad maksuhaldurile kraanadega seotud töid puudutavates küsimustes vastakaid ütlusi ning samuti ilmnes, et OÜ LinnaServis ega ka OÜ Belenga raamatupidamises ei ole tehtud kulutusi eelnimetatud tööde käigus vajaminevate materjalide ostmisele ega ole tehtud makseid väidetavalt töid teostanud tundmatule isikule. Samamoodi märgib vastustaja, puutuvalt VanaNarva mnt 24a teostatud ehitustööde kohta, et nende puhul ei ole maksuhaldur jätnud mitte ühtegi esitatud dokumenti tähelepanuta, vastutusotsuses on põhjalikult käsitletud nii abihoones kui ka kompressoriruumis väidetavalt teostatud töödega seonduvat. Vastutaja selgitab täpsustavalt, et ei ole eluliselt usutav, et töö tellija ei tea, mis töid teostati, samuti ei klappinud kompressoriruumi tegelik asukoht ning üleandmise aktil kajastatu.
13. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, mis puudutavad pinnasetöid ning leiab, et kõik kogutud tõendid viitavad selgelt sellele, et ei OÜ LinnaServis ega ka OÜ Belenga pinnasega seotud töid ei teostanud. Nii toob vastustaja välja, et I.K. ei osanud vaatluse käigus teostatud tööde kohta adekvaatseid selgitusi anda ning viitas vaatlusel objekti ümber paiknevale materjalile, kui nende poolt ehitustööde teostamisel tekkinud ülejäägile, mis tegelikult seda ei olnud. Vastustaja viitab ka sellele, et töid objektil tehti Fertum Holding märgistusega tehnikaga ning et OÜ Fertum Holding esitas objekti omanikule teostatud tööde eest arve tunduvalt varem, kui OÜ LinnaServis selle temale esitas. Vastustaja hinnangul on selline käitumine ebaloogiline.
14. Objekti Kesk-Sõjamäe 24 osas selgitab vastustaja, et jällegi ei ole kaebuse esitaja ühtegi sisulist vastuväidet maksuhalduri poolt tuvastatule esitanud ning on jätnud tähelepanuta 7 asjaolu, et tööde teostajana on viidatud tundmatule Janekile Poolast, tööde tellija kinnitab, et kõik lepingus märgitud tööd teostati OÜ Fertum Holding tehnikaga ega suutnud fotodelt tuvastada ühtegi väidetava alltöövõtja esindaja isikut ning OÜ Fertum Holding on tellijale arve väljastanud tunduvalt enne arve saamist OÜ-lt LinnaServis. Vana-Narva mnt 24a teeehitustööde osas viitab vastustaja OÜ Fund Ehitus juhatuse liikme selgitusele, mille kohaselt teostati väidetavalt OÜ LinnaServis poolt teostatud tööd tegelikult tunduvalt varem, kui OÜ LinnaServis poolt esitatud arvel kajastatud. Samuti toob vastustaja välja asjaosaliste vastukäivad ütlused ja töö tellija ning peatöövõtja selgitused, mis annavad aluse järeldada, et tegelikuks tööde tegijaks oli OÜ Fertum Holding, kusjuures tööd tehti tema enda tehnika ning tööjõuga.
15. Vastustaja leiab, et vastutusotsuses on väga põhjalikult motiveeritud kõigi OÜ LinnaServis juhatuse liikmete individuaalse vastutuse eeldusi. Vastustaja selgitab, et

§ 40

kohaldamiseks tuleb tuvastada juhatuse liikmete süü tahtluse vormis, juhatuse liikmete õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos juhatuse liikmete õigusvastase käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü määratlemise osas viitab vastustaja võlaõigusseaduse §-le 104 ning Riigikohtu lahendile 3-3-1-74-09, kus leiti, et tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest, kusjuures arvesse tuleb võtta nii subjektiivseid kui objektiivseid asjaolusid. Samuti viitab vastustaja

seletuskirjale, kus tuuakse välja, et vastutusotsuse aluseks on isiklik vastutus ehk asjaolu, et neile isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud ning selle tulemusel muutuvad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks. Vastustaja selgitab, et juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte töö selliselt, et tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele (äriseadustiku § 180 lg 1). Viidates Riigikohtu lahendile 3-2-1-41-03, märgib vastustaja, et majanduslikult kõige otstarbekam käitumine tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja, kinnitades, et osales igapäevaselt äriühingu juhtimises ning oli kõigi otsuste vastu võtmise juures, ei täitnud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil; veelgi enam aga osales kaebuse esitaja otseselt maksupettuse toimepanemises, milline tegevus saab olla üksnes tahtlik. Vastustaja selgitab, et kuna OÜ LinnaServis OÜ Belenga arvetel kajastatud teenuseid ei osutanud, siis määras maksuhaldur äriühingule täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 1 758 186 krooni, ent OÜ LinnaServis maksuvõlga ei tasunud ja esitas avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja oli niisiis äriühingu maksuvõla tekkimise ning likvideerimise põhjustajaks ning seega on tuvastatud ka põhjuslik seos tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 20. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et I.K.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud OÜ LinnaServis maksuvõla ning leidnud põhjendatult, et maksuvõlg tekkis seetõttu, et I.K. OÜ LinnaServis juhatuse liikmena rikkus maksukorralduse seaduse (

) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada esindatava maksukohustuste tähtaegne 8 ja täielik täitmine ning selle tõttu vastutab I.K. OÜ LinnaServis maksuvõla eest vastavalt

§ 40lõikele 1.

21.

§ 40

lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning näiteks juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks.

1. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla olemasolu. OÜ LinnaServis maksuvõla olemasolu on maksuhaldur tuvastanud
2. mail 2010 tehtud maksuotsuses nr 12.2-3/90-
3. Siinkohal ei saa põhjendatuks pidada kaebuse esitaja etteheidet, et maksuhaldur on vastutusotsuse tegemisel tuginenud varasemas maksuotsuses tuvastatud asjaoludele, mille kohta kaebuse esitajal, kes OÜ-le LinnaServis maksuotsuse tegemise ajal enam selle juhatuse liige ei olnud, ei ole olnud võimalik esitada oma seisukohti ega vastuväiteid. Maksuotsuse näol on küll tegemist kehtiva haldusaktiga, mida selle adressaat ega ükski teine isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, ent kuivõrd endisele juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, eelkõige OÜ LinnaServis maksukohustuste nõuetekohane täitmata jätmine, on tuvastatud maksuotsuses, mis eraldivõetuna I.K.i subjektiivseid õigusi ei rikkunud, saab ta vastutusotsuse peale esitatud tühistamiskaebuses sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Selles mõttes ei ole OÜ-le LinnaServis tehtud maksuotsuse näol tegemist käesoleva vaidluse esemeks oleva vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiga, millega oleks siduvalt kindlaks tehtud vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Vaidlustades vastutusotsuse, saab selle adressaat vaidlustada ka äriühingule varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolud, ilma et tal pruugiks või et ta saakski vaidlustada maksuotsust kui kehtivat haldusakti. See tähendab muuhulgas, et kui kohus peaks vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel leidma, et maksuotsuse aluseks olevad asjaolud on valesti tuvastatud või maksuhalduri seisukohad ebapiisavalt tõendatud ning tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saanuks maksukohustust tekkida, saab selle tagajärjeks olla vastutusotsuse tühistamine, samas kui maksuotsuse kehtivust see 9 tagantjärele ei mõjuta. Seega pole õige kaebuse esitaja seisukoht, et tal pole võimalik maksuotsuses tuvastatud asjaolusid vaidlustada. Neid saab ta vaidlustada käesolevas menetluses, osas, milles need mõjutavad vastutusotsuse õiguspärasust ning see, et kaebuse esitajale ei tagatud ärakuulamisõigust OÜ-le LinnaServis maksuotsuse tegemise menetluses (nt ei antud talle kui selleks ajaks enam juhatusse mitte kuuluvale isikule tutvumiseks kontrollakti), ei kahjusta kuidagi kaebuse esitaja õigusi.
4. Järgnevalt käsitleb kohus kaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad OÜ LinnaServis maksuvõla olemasolu. OÜ LinnaServis maksuvõlg, mille tasumist vaidlusaluse vastutusotsusega kaebuse esitajalt ja A. K.lt nõutakse, määrati kindlaks eelviidatud maksuotsusega, milles tuvastati, et OÜ LinnaServis esitas teistele ettevõtjatele fiktiivseid müügiarveid, ilma et arvetel kajastatud tehingud tegelikult toimunud oleksid ning kajastas samamoodi oma raamatupidamisja maksuarvestuses OÜ Belenga nimel talle väljastatud fiktiivseid ostuarveid. Selle tulemusena vähendati maksuotsusega fiktiivseteks tunnistatud müügiarvetel kajastatud käibemaksusumma võtta OÜ LinnaServis poolt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvat käibemaksu ning fiktiivsetel ostuarvetel näidatud käibemaksusumma võrra sisendkäibemaksu, mis OÜ-l LinnaServis oli lubatud tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.
5. Kohus leiab, et vastutusotsuse adressaadi õigus vaidlustada maksuotsusega tuvastatud asjaolusid ei ole siiski absoluutne, vaid piirdub vastutusotsuse tühistamise taotlusega. Kuna OÜ-le LinnaServis tehtud maksuotsus jääb kehtima sõltumata sellest, milline kohtuotsus tehakse vastutusotsuse peale esitatud kaebuse kohta, siis saab I.K. vaidlustada käesolevas menetluses üksnes neid asjaolusid, millest ripub ära see, kas OÜ-l LinnaServis oli vähemalt nii suur maksuvõlg, mille tasumist vastutusotsuse adressaadilt nõutakse. Vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel ei teosta kohus varem äriühingule tehtud maksuotsuse täielikku kohtulikku kontrolli, vaid kontrollib vaid neid asjaolusid, millele maksuotsusega võrreldes teistsuguse hinnangu andmine tooks kaasa tõdemuse, et summas, mida vastutusotsuse adressaadilt nõutakse, on maksuvõla olemasolu valesti tuvastatud. Seetõttu ei oma vastutusotsuse vaidlustamise seisukohast tähtsust need maksuotsusega tuvastatud asjaolud, mis OÜ LinnaServis maksukohustust vähendasid. Sellisteks asjaoludeks on antud juhul need, mille pinnalt leidis maksuhaldur, et OÜ LinnaServis väljastas teistele isikutele fiktiivseid müügiarveid. Maksuhalduri seisukoht, et OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum Holding esitatud arved olid fiktiivsed ning neil kajastatud tehinguid tegelikkuses aset ei leidnud, vähendas OÜ LinnaServis käibemaksukohustust, mitte ei suurendanud seda. Tõdemus, et need arved ei olnud fiktiivsed ning OÜ LinnaServis siiski osutas enda poolt väljastatud arvetel näidatud teenuseid, ei muuda OÜ LinnaServis maksuvõlga olematuks vähemalt maksuotsuses tuvastatud suuruses. Maksuotsusest nähtuvalt tekkis OÜ LinnaServis maksuvõlg ennekõike OÜ Belenga nimel väljastatud arvete alusel lubamatult maha arvatud sisendkäibemaksust ning nende arvete alusel välja makstud summade lugemisest tulumaksuga maksustamisele kuuluvateks ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Seega tuleb vastutusotsuse õiguspärasuse hindamiseks kontrollida ennekõike seda, kas maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ LinnaServis ei soetanud OÜ-lt Belenga viimase nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuseid. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust, kas OÜ LinnaServis müügiarved olid fiktiivsed või mitte. Seda, kas OÜ LinnaServis osutas maksuhalduri poolt fiktiivseteks loetud arvetel nimetatud teenuseid OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum 10 Holding tuleb vaadelda üksnes määral, milles maksuhaldur on OÜ-le Belenga teenuste mitteostmist põhjendanud sellega, et samu teenuseid ei müüdud ka edasi.
6. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi
7. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, kas OÜ LinnaServis on teinud tehinguid OÜ-ga Belenga või mitte. Kuivõrd käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad, siis on vajalik vaidluse lahendamiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Belenga on kaebuse esitajale esitatud arvetel näidatud kaupu ka tegelikult kaebuse esitajale müünud. Kui vastus selle küsimusele on eitav, tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta ning tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Seejuures on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et OÜ LinnaServis ei saanud OÜ-lt Belenga viimase nimelt väljastatud arvetel kajastatud teenuseid. Maksuhalduri kahtlus, et OÜ LinnaServis osales maksupettuses ning kuivõrd OÜ LinnaServis ei esitanud maksumenetluses ning kaebuse esitaja ei ole esitanud ka käesolevas menetluses täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist, et tõusetu küsimust OÜ LinnaServis hoolsuskohustuse täitmisest ehk sellest, kas OÜ LinnaServis võis OÜ Belenga arvetel näidatud teenused saada mõnelt tundmatult kolmandalt isikult ilma, et ta seda ise teadnud oleks, olles samas olnud nõuetekohaselt hoolas.
8. Haldusasjas nr 3-06-1941 tehtud otsuses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises käibemaksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses väljatoodud asjaolud, mille põhjal on tehtud järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Sellisele nõudele vastava maksuotsuse puhul läheb kohustus enda heausksust tõendada

§ 150lg 1 kohaselt üle maksukohustuslasele.

Samas märkis ringkonnakohus, et ekslik on arusaam, nagu peaks maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, tõendama otseste tõenditega ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva 11 tegevuse faktilised asjaolud. OÜ LinnaServis osalemist maksupettuses on maksuhaldur järeldanud iseäranis järgmistest asjaoldusest: arved väljastanud OÜ-l Belenga puudusid töötajad arvetel näidatud teenuste osutamiseks; OÜ Belenga väidetava alltöövõtja, Poolast pärit Janeki, kohta puuduvad igasugused andmed (sh perekonnanimi), mis võimaldaksid kontrollida, kas selline isik üldse olemas on; OÜ LinnaServis juhid ei ole teadlikud sellest, kes väidetavaid töid tegelikult teostas; arvete alusel OÜ Belenga pangakontole kantud raha võetakse kohe suurtes summades sularahana välja; OÜ Belenga ei tasunud arvetel näidatud käibemaksu; OÜ Belenga raamatupidamisarvestuses ei kajastu kulutusi, mis eelduslikult peaksid olema seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega, samuti ei nähtu väljamakseid väidetavalt alltöövõtjale; OÜ Belenga juhatuse liige J. M. ning OÜ LinnaServis juhatuse liikmed I.K. ja A. K. olid isiklikult tuttavad ning nimetatud äriühingud kasutasid sama raamatupidajat; väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenuste kohta on OÜ LinnaServis vormistanud kas fiktiivsed edasimüügiarved või on OÜ Belenga arvetel kajastatud tööd teinud oma tööjõuga. Kaebuse esitaja näib seevastu leidvat, et tehingute toimumine on tõendanud eelkõige sellega, et tehingute objektiks olnud tööde kohta on sõlmitud lepingud ja vormistatud tööde üleandmise aktid ning nõuetekohased arved, mis on tasutud pangaülekandega, nii OÜ LinnaServis kui OÜ Belenga juhid on kinnitanud tehingute toimumist, samuti nagu on seda kinnitanud isikud, kellele OÜ LinnaServis väidetavalt OÜ-lt Belenga soetatud teenused edasi müüs (OÜ Fertum Holding ja OÜ Levadia Group) ning et puuduvad tõendid selle kohta, et arvetel nimetatud töid ei oleks reaalselt tehtud, nagu ka selle kohta, et arvete alusel OÜ Belenga pangakontole makstud raha oleks tagasi jõudnud OÜ LinnaServis või selle juhtide kätte. Kohus leiab, viidates juba eeltoodud ringkonnakohtu otsusele haldusasjas 3-06-1941, et olukorras, kus eelpool välja toodud asjaolud, millele maksuhaldur oma kahtluse rajanud on, on piisavalt tõendatud ning isik, kes soovib väita vastupidist, ei ole esitanud täiendavaid usaldusväärseid tõendeid tehingute toimumise kohta, ei saa nõuda, et maksuhaldur esitaks veel otsesed tõendid müüjale tasutud raha OÜ-le LinnaServis või selle esindajale üleandmise kohta või selle kohta, et arved esitanud OÜ Belenga oleks tegutsenud OÜ LinnaServis esindajate juhtimisel ja kontrolli all. Tuleb rõhutada, et OÜ-l LinnaServis oli ostjana majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning arvel näidatud väljamakselt tulu maksukohustusest kõrvalehoidumisest. On ilmne, et sarnase pettuse toimepanemisel varjatakse suure hoolega just arve väljastanud isiku pangakontolt välja võetud raha edasist liikumist ning maksuhalduril on selle tuvastamine tagantjärele sisuliselt võimatu.

1. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki sisulist vastuväidet maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele, et OÜ-l Belenga puudusid arvetel näidatud tööde tegemiseks vajalikud töötajad, küll on aga nii kaebuse esitaja kui ka A. K. kinnitanud, et nad ei tea, kes arvetel näidatud töid reaalselt tegid. Arvestades, et tegemist oli ehitus- ja remonditöödega või pinnasetöödega, mis eeldasid mehhanismide kasutamist ja ilmselgelt mingit kindlat kvaliteeti, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja, kes ise ei ole lõpptellija, ei tunne huvi ega tea, kes ja kuidas alltöövõtja nimel neid töid tegelikult teeb. Erinevalt J. M., kes kõneles tundmatust Poola päritolu Janekist ja tema brigaadist, ei osanud OÜ LinnaServis juhid nimetada sedagi nime. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et mingisugust Janekit ega tema meeskonda OÜ Belenga tööde teostamiseks ei kasutatud ning tegemist on üksnes väljamõeldud isikuga. Ei ole võimalik, et OÜ LinnaServis juhid, olles tellinud OÜ-lt Belenga arvetel näidatud tööd, ei käinud tööde teostamist objektidel kontrollimas ega kohtunud isikutega, kes reaalselt töid juhtisid. Samas on 12 nii A. K. kui I.K. maksuhaldurile antud selgitustes kinnitanud erinevatel objektidel kohapeal viibimist. Tähelepanuväärne on ka see, et kumbki OÜ LinnaServis juhatuse liige ei mäletanud maksuhaldurile selgitusi andes ühegi tehingu üksikasju, peale nende, mis kajastusid ka kirjalikes dokumentides. Maksuhaldur on erinevatel objektidel tehtud tööde osas välja toonud mitmed vastuolud erinevate isikute ütlustes, mis puudutavad tehtud tööde sisu. Kaebuses on I.K. esitanud neile vastuoludele viidates üldsõnalisi etteheiteid, nagu poleks need arusaadavad ja piisavad, viitamata siiski konkreetsele tõenditele, mis kinnitaksid, et maksuhalduri poolt välja toodud vastuolusid erinevate isikute selgitustes tegelikult ei esine või et need vastuolud ei oleks asjakohased. Väide, et maksuhaldur on isikuid (nt E. P.t (kd II, tl 100 jj) eksitanud, viidates arvele, mille OÜ Belenga esitas OÜ-le LinnaServis ning seetõttu võisid isikud anda ebakorrektseid vastuseid, ei ole tõsiseltvõetav. Suuliste selgituste protokollides kajastatud küsimused on arusaadavad ning protokollidest ei nähtu, et selgitusi andnud isikud poleks nendest aru saanud või oleksid pidanud vajalikuks mingisuguseid täiendavaid selgitusi protokollile enne selle allkirjastamist lisada.
2. OÜ LinnaServis ja OÜ Belenga vahelisi tehinguid ei saa tõendatuks lugeda lepingute, üleandmise-vastuvõtmise aktide, arvete, või väidetavate tehingupoolte kinnitustega. Vaidlust pole selles, et asjassepuutuvad arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduses esitatud nõuetele ega ka selles, et tehingute sisu ei olnud selline, mis nõudnuks seadusest tulenevalt tehinguga seotud asjaolude vormistamist kuidagi täiendavalt. Eeltoodud asjaolud ei kinnita aga usaldusväärselt tehingute toimumist. OÜ LinnaServis juhid olid huvitatud käibemaksupettuses osalemisest ning nende kinnitusi tehingute toimumise kohta ei saa seetõttu usaldusväärseks pidada, samuti nagu näilike tehingute kajastamiseks vormistatud lepinguid, akte ja arveid. Tehingute teise poole, OÜ Belenga, juhatuse liikme J. M. kinnitus tehingute toimumise kohta on täiesti ebausaldusväärne tehingute sisu kohta antud selgituste üldsõnalisuse tõttu. Asjaolu, et J. M. ei teadnud isegi väidetavalt töid reaalselt teinud Janeki perekonnanime ega esitanud maksuhaldurile, vaatamata lubadustele, selle isiku kontaktandmeid, tõendab üheselt, et tal polnud õrna aimugi neist töödest, mille tegemist ta maksuhaldurile ometi kinnitas ega nende tegijatest. Lisaks sellele, et OÜ LinnaServis juhid ei teadnud, kes OÜ Belenga nimel töid reaalselt teostas, nähtub objektidel töid OÜ-lt LinnaServis tellinud isikute (OÜ Levadia Group esindaja E. P.) või objektide peatellijate esindajate (OÜ Balti Mööbel Grupp esindaja M. P.-V., TÜ Viirond esindaja V. E., OÜ Fund Ehitus juhatuse liige T. L.) selgitustest, et ka J. M. ei tuntud, mis viitab sellele, et ka M. ei viibinud objektidel kohal. Isegi kui pidada teatud juhtudel usutavaks, et ettevõtja usaldab lihtsamate ja erikvalifikatsiooni mittenõudvate ning müügigarantiiga mittetagatavate tööde reaalse teostamise talle mittetuntud isikutele, siis ühelgi juhul ei ole usutav, et ta laseks neid töid teha ilma, et ise seda kontrolliks. Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks usaldusväärselt, et J. M. oleks OÜ Belenga esindajana vaidlusalustel objektidel töid juhtinud, kontrollinud või reaalselt neid vastu võtmas ja üle andmas käinud. See tähendab, et J. M.l puudub nende objektidega tegelikult igasugune puutumus, välja arvatud see, et ta on OÜ Belenga nimel esitanud fiktiivseid arveid neil objektidel tehtud tööde kohta. Lisaks nähtub haldusasja toimikus olevatest materjalidest, et J. M. andis maksuhaldurile selgitusi
3. detsembril 2008 ning
4. mail 2009 kinnitas maksuhaldurile esitatud avalduses, et OÜ Belenga raamatupidamisdokumente ei ole võimalik esitada, kuna need varastati O. K. autost
5. jaanuaril
6. Seega maksuhaldurile suuliste selgituste andmisel ajal oleksid pidanud asjassepuutuvad dokumendid olemas olema. Väitesse dokumentide sõidukist varastamise kohta tuleb kahtlustavalt suhtuda juba pelgalt seetõttu, et mingisuguste vajalike dokumentide 13 puudumise põhjendamiseks on sarnase väite esitamine laialt levinud. Samuti tuleb eeldada, et mõistlikult käituv ettevõtja saab aru raamatupidamisdokumentide väärtusest ning teab enda kohustust neid dokumente säilitada, mistõttu ei ole usutav, et ta jätaks sellised dokumendid kotiga sõiduki salongi, samas kui on üldteada, et sõidukitest kottide ja muu vara varastamine on levinud kuriteoliik. Eeltoodud asjaoludel tuleb nõustuda maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise põhjuseks ei olnud mitte nende varastamine, vaid pigem asjaolu, et OÜ-l Belenga mingisuguseid tehingute tegemisega seotud dokumente ei olnud. Seejuures on J. M. ise maksuhaldurile kinnitanud, et väidetava Janekiga ajas ta asju kui eraisik ning maksis talle osaliselt oma rahast. See väide on jällegi eluliselt täiesti ebausutav ning üksnes kinnitab seda, et mingisugust Janekit olemas pole olnud. Seda, et OÜ Belenga neid töid tegelikult ei teinud, kinnitavad ka OÜ Belenga töötaja O. K. selgitused. Väidetavalt tegeles K. OÜ-s Belenga dokumendihaldusega ja oli juhi abi, samas ei teadnud ta konkreetselt mitte midagi ühegi tehingu kohta. OÜ Belenga töötajate vähesust ning O. K. juhiabi ülesandeid arvestades on see ebareaalne ning viitab sellele, et neist töödest ei teadnud isik midagi pelgalt seetõttu, et neid töid OÜ Belenga ei teinud.
7. OÜ LinnaServis osalemist maksupettuses ning teenuste mittesoetamist OÜ-lt Belenga kinnitab ka see, et OÜ Belenga arvetel kajastatud teenuste väidetava edasimüügi osas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ LinnaServis kas ei ole neid teenuseid edasi müünud või on need tööd teinud oma töötajatega. Siinkohal tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid maksuhalduri seisukohale, et objektidel Läike tee põik 6 (AS Lokman ladu) ja Reti tee 4 (AS United Motors), samuti teatud tööde osas objektil Vana-Narva mnt 24a (laohoone metallkonstruktsiooni paigaldustööd) tegid töid OÜ LinnaServis enda töötajad. Vastutusotsuses on selles osas viidatud OÜ LinnaServis töötajate seletustele ning maksuhaldur on oma järeldust piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid, mis sunniksid maksuhalduri seisukohta ümber hindama. Kaebuse esitaja leiab aga ekslikult, nagu kinnitaks asjaolu, et maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud BMW Keskuse ehitustööde teostamist, tööde tellimist OÜ-lt Belenga. Erinevalt OÜle Levadia Group (v.a mõned tööd) ja OÜ-le Fertum Holding esitatud arvetest, mille maksuhaldur fiktiivseteks tunnistas, leides et neid töid ei ole teinud OÜ LinnaServis, asus maksuhaldur seisukohale, et ülejäänud tööd on OÜ LinnaServis küll teinud, ent need tegi ta ise, mitte ei tellinud OÜ-lt Belenga. Nii Vana-Narva mnt 24a metallkonstruktsioonide paigaldustööde, kui ka Reti tee 4 ja Läike tee põik 6 objektidel tehtud tööde puhul on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l Belenga ei olnud nende tööde tegemiseks vajalikke töötajaid, samas kui on tuvastatud, et neil objektidel töötasid OÜ LinnaServis enda töötajad. Asjaolu, et OÜ LinnaServis on oma töötajate poolt tehtud töö edasi müünud, ei kinnita kuidagi seda, et see töö osteti OÜ-lt Belenga, vaid otse vastupidi. Maksuhaldur on teinud OÜ LinnaServis töötajate selgitustest ka põhjendatud järelduse, et kaebuse esitaja on andnud maksuhaldurile tehingute ebatõest informatsiooni.
8. Kohtu hinnangul on maksuhaldur on vastutusotsuses ja varem OÜ-le LinnaServis adresseeritud maksuotsuses piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et OÜ LinnaServis poolt OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum Holding väljastatud müügiarved olid fiktiivsed ning neil kajastatud teenuseid OÜ LinnaServis tegelikult ei osutanud. Nagu juba eelpool märgitud, ei suurendanud fiktiivsete müügiarvete olemasolu OÜ LinnaServis maksuvõlga, vaid vähendas seda. Seetõttu ei ole vajalik kontrollida üksikasjalikult seda, kas iga konkreetse OÜ LinnaServis 14 poolt väidetud müügiarve alusel on teenuseid osutatud või mitte. Juba asjaolu, et mõningate väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud tööde kohta on OÜ LinnaServis väljastanud fiktiivseid müügiarveid, kinnitab veendumust, et OÜ LinnaServis osales maksupettuses ning seab iseenesest kahtluse alla ka muude sama skeemi järgi vormistatud teenuste osutamise. Seetõttu ei saa maksuhaldurile ette heita seda, et OÜ-le Levadia Group osutatud kraanade teenindamise tööde osas ei ole maksuhaldur maksu- ega vastutusotsuses kajastanud eraldi iga kõiki kolme kokkulepet, mille alusel väidetavaid töid tehti. OÜ LinnaServis juhtide ning OÜ Levadia Group töötaja lahknevad selgitused kraanade juures tehtud tööde iseloomu ja vastavate teenuste osutamise kordade kohta seavad põhjendatult need tehingud kahtluse alla. Seejuures ei saa unustada, et kaebuse esitaja väitel töid teostanud OÜ Belenga esindajad ei osanud nende tööde kohta anda ühtegi konkreetset selgitust. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kraanadega seotud töid ei saanud teha OÜ Belenga, kellel polnud selleks töötajaid, samuti ei ole tuvastatud, et neid töid oleksid teinud OÜ LinnaServis töötajad. Seega isegi kui kõnealuseid kraanasid keegi kunagi parandas ja hooldas, ei ole teada, kes see oli ja milliseid töid tegelikult tehti. Kuna OÜ LinnaServis ega kaebuse esitaja ei ole aga esitanud täiendavaid usaldusväärseid tõendeid nende tehingute kohta, tuleb lugeda tuvastatuks, et neid töid kaebuse esitaja ei ostnud OÜ-lt Belenga ega müünud ka edasi. Sama seisukoht on võimalik võtta ka Vana-Narva mnt 24a objektil tehtud ehitustööde kohta, mille osas maksuhaldur samuti leidis, et OÜ LinnaServis neid ei ostnud ega müünud.
9. Nii kraanade hooldamise ja remondiga seotud tööde kui Vana-Narva mnt 24a abihoone ehitamise tööde osas on tähelepanuväärne, et puuduvad väidetavate tehinguosaliste vahel kokkulepped materjalide, kraana varuosade jms üleandmise vms kohta. Samuti on maksuhaldur põhjendatult välja toonud selle, et OÜ LinnaServis juhtide selgitused eelnimetatud objektil tehtud ehitustööde kohta on vastuolulised. Kaebuse esitaja ei ole neid vastuolusid ümber lükanud ega veenvalt selgitanud, rääkimata tehingute tegemist kinnitavate täiendavate tõendite esitamisest. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et OÜ LinnaServis ei teostanud ka OÜ-le Fertum Holding väljastatud arvetel näidatud töid. Jällegi ei ole kaebuse esitaja esitanud konkreetseid vastuväiteid, vaid üksnes üldsõnaliselt märkinud, et maksuhalduri seisukoht ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelpool märkis, et saa maksupettuse kahtluse korral usaldusväärseteks tõenditeks pidada asjaosaliste kinnitusi, arveid jm dokumente, mis ilmselgelt on koostatud maksupettuse toimepanemise huvides. Siinkohal ei oleks põhjendatud korrata vastutusotsuses välja toodud maksuhalduri järeldusi. Kohus nõustub nendega. Olulisimaks, mis kinnitab, et OÜ LinnaServis ega OÜ Belenga ei olnud OÜ-le Fertum Holding esitatud arvetel näidatud töödega tegelikult seotud, on see, et isikud, kes tellisid töid OÜ-lt Fertum Holding (st AS Balti Mööbel Grupp, TÜ Viirond ja OÜ Levadia Group) kinnitasid, et vaidlusaluseid töid tehti OÜ Fertum Holding kirjasid kandvate masinatega. Samuti on maksuhaldur välja toonud, et OÜ-l Fertum Holding oli arvestatav hulk töötajaid ja autoregistrisse kantud ehitusmasinaid, millega vastavaid töid teostada, samal ajal kui selliseid töötajaid ega masinaid ei olnud ei OÜ-l LinnaServis ega OÜ-l Belenga. Siinkohal tuleb korrata, et mingisugust Janekit, kes saabus Poolast suure brigaadi ja masinatega, pole olemas. Seega on usutav, et objektidel, mille eest esitas OÜ LinnaServis arved OÜ-le Fertum Holding, tegid arvetel näidatud tööd tegelikkuses ära OÜ Fertum Holding oma töötajad ning tõenäoline on, et OÜ Fertum Holding kasutas OÜ-lt LinnaServis saadud fiktiivseid arveid samamoodi nagu OÜ LinnaServis kasutas fiktiivseid arveid OÜ-lt Belenga. Täiendavalt on maksuhaldur õigesti välja toonud ka selle, et kaebuse esitaja poolt antud selgitused Kesk tee 14a objektil kasutatud materjali kohta on 15 vastuolus muude kogutud tõenditega, eelkõige objekti lõpptellija AS Balti Mööbel Grupp esindaja selgitustega. Nimelt nähtub, et I.K. andis objekti vaatluse käigus selgituse, et hoone taga olev pinnasetäitematerjal on seesama, mille sinna tõi OÜ Belenga, samas kui AS Balti Mööbel Grupp esindaja lükkas selle väite ümber. Seejuures pole ühtegi põhjust, miks viimatinimetatud isik pidanuks andma maksuhaldurile väärinfot. Samuti on maksuhaldur välja toonud erinevused OÜ LinnaServis ja OÜ Belenga arvetel näidatud materjalide liikides ja kogustes. Ka neid erinevusi ei ole kaebuse esitaja kuidagi selgitanud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et maksuhaldur on olulises osas tõenditele tuginedes tuvastanud, et teenuseid, mida OÜ LinnaServis väidetavalt soetas OÜ-lt Belenga, ei ole ta tegelikult edasi müünud ning on edasimüügi kohta koostanud fiktiivsed arved. See kinnitab, kõrvuti muude, juba eelkäsitletud asjaoludega, et OÜ LinnaServis neid teenuseid OÜ-lt Belenga ei soetanud ning oli sellest ka täiesti teadlik, osaledes maksupettuse toimepanemises. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja seisukoht, nagu pole OÜ LinnaServis maksuvõlg nõuetekohaselt tuvastatud, on põhjendamatu. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud asjaolud, mis on olnud aluseks OÜ-le LinnaServis maksuotsuse tegemisel ning mida on kajastatud ka vaidlusaluses vastutusotsuses.
10. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole tuvastanud tema isiklikku süüd OÜ LinnaServis maksuvõla tekkimises. Ka selle seisukohaga kohus ei nõustu. Nii vastutusotsuses, iseäranis aga vaideotsuses on maksuhaldur toonud konkreetselt välja asjaolud, mis viitavad sellele, et kaebuse esitaja, kes oli kontrollitaval perioodil OÜ LinnaServis juhatuse liige, oli teadlik sellest, et OÜ LinnaServis käibemaksuarvestuses kajastati OÜ-lt Belenga saadud fiktiivseid arveid. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile antud selgitustes kinnitanud, et nad juhtisid koos A. K. OÜ-d LinnaServis kahekesi, kohtuistungil kinnitas I.K. vande alla, et tema tegeles töötajate ja alltöövõtjate otsimisega. Samuti kinnitas ta, et raamatupidajale andsid korraldusi mõlemad juhatuse liikmed. Neil asjaoludel on välistatud, et I.K. ei olnud teadlik fiktiivsete arvete kasutamisest maksuarvestuses. OÜ LinnaServis suurust arvestades ei ole võimalik, et üks juhatuse liige, kes aktiivselt ettevõtte juhtimises osales, ei teadnud, et mingisuguseid teenuseid, mille kohta on olemas raamatupidamisdokumendid, tegelikult ei ostetud ega müüdud edasi. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et OÜ LinnaServis osales maksupettuses, ei ole OÜ LinnaServis ega käesolevas menetluses kaebuse esitaja, suutnud tehinguid kinnitavate täiendavate tõenditega ümber lükata. OÜ LinnaServis maksuvõlg tekkis seetõttu, et oma maksuarvestuses kajastati fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu. Seda, et OÜ LinnaServis juhatuse liikmena oli I.K. fiktiivsetest arvetest teadlik, kinnitab juba see, et ta on maksuhaldurile andnud teadlikult väärinfot ja kinnitanud tehinguid, mida tegelikult ei toimunud. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja mitte ühtegi asjaolu ega usaldusväärset tõendit, mis annaks alust kasvõi arvata, et I.K. fiktiivsetest arvetest teadlik ei olnud. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus äriühingut juhtida, korraldada selle kohustuste, sealhulgas maksukohustuste nõuetekohane täitmine ning korraldada äriühingu majandustegevus majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Olles teadlik sellest, et äriühingu maksuarvestuse aluseks olevad dokumendid ei kajasta majandustegevuse tegelikku sisu õigesti või täielikult ning selle tulemusena jäävad maksukohustused nõuetekohaselt täitmata (sh jäävad maksud maksmata või nõutakse riigilt tagasi maksusummad, mille tagasi nõudmiseks pole seadusest tulenevat alust), on äriühingu juhatuse liige jätnud täitmata

§-s 8 sätestatud kohustuse. Kuivõrd maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et I.K. oli fiktiivsete arvete olemasolust teadlik, tuleb tema isiklik süü maksuvõla tekkimisel nõuetekohaselt tuvastatuks lugeda. 16 34. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 17