) §-le 25. 03.12.2012 pöördus PPA Välisministeeriumi vahendusel Helsingis asuva Vietnami Sotsialistliku Vabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi V.T.V. dokumenteerimisel. Seisuga 11.01.2013 ei ole PPA päringule veel vastatud. Kuna V.T.V.’l puudub kehtiv reisidokument ei ole tema väljasaatmine käesoleval ajal võimalik. Esitatud taotluse kohaselt on V.T.V. sündinud isiku enda ütluste alusel xx xx xxxx Vietnamis. Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo I talituse ametnikud pidasid Võru maakonnas, Haanja vallas, Pihkva-Riia maanteel 48- tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva, isiku poolt antud ütluste alusel Vietnami kodaniku V.T.V. ja toimetasid isiku PPA KMO MJB Väljasaatmiskeskusesse. Isiku poolt antud ütluste alusel saabus ta Eesti Vabariiki ebaseaduslikult väikekaubikuga 6 liikmelise vietnamlaste grupi koosseisus Venemaalt ja Eesti Vabariigi piiri ületasid nad jalgsi. Isiku sõnul oli nende eesmärk liikuda edasi Euroopa Liidus ja leida paremaid elamis- ning töötingimusi. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Taotluses märgitud isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. 19.11.2012 vormistati isikule ettekirjutus Eestis lahkumiseks nr 1023022079 (koheselt sundtäidetav)
PPA asus seisukohal, et isikule vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse vormistamine ei ole otstarbekas, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument ja isik ei soovi enda väljasaatmist Vietnami. Lahkumisettekirjutust polnud 48 tunni jooksul võimalik sundtäita, kuna V.T.V. väljasaatmise dokumentide, reisidokumentide vormistamine, reisiplaani koostamine, sõidupileti broneerimine ja saatemeeskonna komplekteerimine võttis aega. Tallinna Halduskohus andis 20.11.2012 oma määrusega haldusasjas nr 3-12-2429 PPA-le loa V.T.V. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 20.01.
lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2.
sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. V.T.V. puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning ta kuulub seetõttu Eestist väljasaatmisele. Praegu takistab isiku väljasaatmist reisidokumendi puudumine, samas on PPA pöördunud Helsingis asuva Vietnami Sotsialistliku Vabariigi Suursaatkonna poole abipalvega V.T.V. dokumentide vormistamisel. Käesoleval ajal ei ole alust väita, et isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks ning nähtub, et väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ei ole ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.
lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Taotleja on selgitanud, et varasemalt pidas ta vajalikuks isikute paigutamist väljasaatmiskeskusesse põhjusel, et isikute näol võis olla tegemist inimkaubanduse ohvritega ja isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,
§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma või igal juhul raskendaks see oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta ja tal puudub endal võimalus ilma abita iseseisvalt reisidokumente vormistada. Isik kõneleb vietnami keelt, väidetult puuduvad tal rahalised vahendid kodumaale naasmiseks ning isik ise ei ole suutnud tõendada ka enda muud õigust viibida Schengeni viisaruumis, samas ei soovi ta naasta kodumaale. Seega on nendel asjaoludel tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne vahend arvestades, et isik vajab kõrval-abi. Arvestades, et isik viibib EV-is seadusliku aluseta, tal ei ole siin lähedasi isikuid, kes saaksid kindlustada tema ülalpidamise või elukoha, siis antud juhul on isik kaitset pakkuvas asutuses, mil temale on tagatud toit, peavari, meditsiiniline-ja õigusabiteenus, suhtlemine ametivõimudega, samuti tõlgi abi jms elutegevuseks vajalik. Dokumentide ja taotluste vormistamisel vajab isik tõlgi ja väljasaatmiskeskuses pakutavat abi. Seotult väidetava varjupaigataotluse esitamisega lahendatakse taotlus, kui seda saab menetlema hakata. 3. Eeltoodud põhjendustel ei ole isiku vabastamine väljasaatmiskeskusest võimalik. Seetõttu pikendab kohus luba V.T.V. kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik kohe väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. 3 3-12-2430 Karin Kalmiste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.