← Eesti

3-13-89/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-13-89 Määruse kuupäev 25.01.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.A.` esialgse õiguskai

) § 55 lg 1 kohaselt kui avaldus ei vasta vorminõuetele või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui on tasumata riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Tartu Halduskohtu 16.01.2013 kohtumäärusega jäeti A.A.` esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Taotluse esitajale selgitati, et kui A. A. soovib vaidemenetluse ajal õiguskaitse kohaldamist, tuleb tõendada, et käskkirja vaidlustamiseks on kaebaja esitanud Viru Vanglale vaide ning vaiet menetletakse ja kohus kohustas märkida taotluses soovitav esialgse õiguskaitse abinõu vastavalt

§ 251lg-le 1.

Samuti tuli taotlejal tasuda riigilõiv 15 eurot kohtu poolt teatatud pangakontole. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda halduskohtult ka vaidemenetlus ajal. Selline regulatsioon hõlmab nii kohustusliku kui ka tavapärase vaidemenetluse.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 250

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 249

lg 5 sätestatu kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks halduskohtule taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole Tartu Halduskohtu menetluses käesoleval momendil A.A.` kaebust ülalnimetatud käskkirja peale. Samuti ei ole taotluse esitaja kohtule tõendanud, et Viru Vanglas oleks nimetatud käskkirjaga seoses käimas vaidemenetlus. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ettenähtud tingimused, mistõttu antud taotlus ei ole halduskohtus lubatav. 2 Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada taotleja (kaebaja) õiguste kaitse kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa taotluse esitaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pole hilisemalt mõistlikul viisil võimalik. Taotleja ei ole tasunud riigilõivu, kuigi riigi õigusabi taotluses on ta märkinud, et tasub riigilõivu kohe, kui kohus teatab, millisele pangakontole ja kui suures summas tuleb riigilõivu tasuda. Vanglalt laekunud isikuarve väljavõttest nähtuvalt on A.A.` arvel 13.01.2013 seisuga vaba raha 609,28 eurot. A.A. on väljastusteate kohaselt 16.01.2013 kohtumääruse allkirja vastu kätte saanud 18.01.2013, kuid käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ei ole ta taotluse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist. Eeltoodud põhjustel jätab kohus A.A.` esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-1389 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.