lg 4 p 2 kohaselt ja Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-139-06, 3-2-1-6-11 ja 3-2-1-48-08 tulenevalt oleks maakohus saanud menetleda hageja täiendavat nõuet iseseisva hagina. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 8 lg-st 3 tulenevalt kolm aastat. Apellandil oli õigus suurendada oma nõuet ja maakohtu seisukoht, et kohus ei saa enam suurendada väljamõistetava töötasu suurust, kuna hageja ei ole ise töövaidluskomisjoni otsust selles osas vaidlustanud, on ebaõige ja põhjendamata. ITVS § 25 lg 1 kohaselt ei jõustunud töövaidluskomisjoni otsus osas, mida kostja vaidlustas.
lg 4 p-st 2 lähtuvalt on apellandil õigus oma nõuet suurendada; 2) on hageja menetluskulude jätmine hageja enda kanda ebaproportsionaalne hagi rahuldatud osaga. Kostja on rikkunud töölepingu seadusest tulenevat nõuet maksta töötajale kokkulepitud ajal ja suuruses töötasu. Juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudes muutmata, palub apellant menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 92% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel õiglaselt otsustanud, et apellandi menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Hageja väide hagi rahuldamise kohta 92% ulatuses ei ole tõene. 6 6. OÜ Unik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt. OÜ Unik tunnistas hageja töötasunõuet summas 224,59 eurot, kuid vaidlustas kohtuotsuse osas, kus kostjalt mõisteti töötasu katteks välja 3634,00 eurot ja puhkusehüvitis. OÜ Unik palus menetluskulud jätta I. Sokko kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejale ei ole ajavahemiku jaanuar 2009 kuni juuli 2011 eest makstud töötasu summas 3 858,29 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud, et perioodil 2009-2011 jättis kostja hagejale välja maksmata töötasu summas 3 858,29 eurot. Kohtuotsusest ei nähtu, et maakohus oleks andnud hinnangu kostja esitatud 2009 ja 2010 palgalehtedele ja töövõimetuslehele. Nimetatud tõendid välistavad enamuses osas hageja nõude rahuldamise nõude puudumise tõttu. Maakohus on rikkunud
lg-t 1 ning
Hagi vastuse lisana esitatud hageja töövõimetusleht välistab hageja 2008 detsembrikuu töötasu nõude rahuldamise. 2009 ja 2010 aastate palgalehed tõendavad väljamakseid vastustajale (s.o vastustaja oma allkirjaga kinnitab, millise kalendrikuu eest ja millises summas ta raha on saanud); 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole kuritarvitanud oma õigusi. Saamata jäänud töötasu nõude olemasolul oleks avaldaja pidanud esimesel võimalusel (nt koos palgalehele allakirjutamisega) edastama vastava nõude ka tööandjale. Vastustaja ei esitanud nõuet (juhul kui see oleks olemas) mõistliku aja jooksul; 3) on kohus ebaõigesti hinnanud hageja poolt tõendina esitatud kaubaaruande tähendust. Viimane ei tõenda hageja poolt töökohustuste täitmist; 4) on hageja arvestused väärad, kuna hageja kuupalgamäär 4 350 kr on koos riiklike maksudega (so tulumaks, töötuskindlustus, kogumispension ehk brutosumma) ja väljamakse hagejale tehakse ilma riiklike maksudeta ehk netosummas. Seega ei saa võlgnevuse arvutamise aluseks olla matemaatiline lahutamistehe. Apellant esitas oma asjakohased vastuväited vastuses hagile punktis 2.1.(i), samuti tabeli kujul, millised aga maakohus jättis arvestamata. Kohtuotsusest ei nähtu maakohtu seisukohti ja põhjendust detsember 2008 eest esitatud töötasu nõude osas summas 2 350 kr (150,19 eurot) ja kas seda on arvestatud hageja nõude rahuldamisel või mitte; 5) on maakohus asunud väärale seisukohale, et kaubaaruannet sai hageja juulis koostada ainult töökohustusi täites ja seega ei ole hageja puhkust kasutanud. I. Sokko töötas OÜ-s Unik alates 2005. aastast ning tal oli juurdepääs kaubaaruande blankettidele. I. Sokko võis kaubaaruande koostada ükskõik kus ja ükskõik millisel ajal. OÜ Unik ei ole palunud vastustajal täita puhkuse ajal töökohustusi. 7. I. Sokko vaidles OÜ Unik apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et perioodil 2009-2011 jättis apellant vastustajale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot. Kostja pidi tõendama, et ta maksis perioodil 20092011 töötasu vastavalt töölepingule. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale välja maksnud saamata jäänud töötasu summas 4202,05 eurot. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja arvutusmetoodika kohta eelmenetluses. Samuti ei saa lugeda kostja vastuses hagile punktis 2.1.(i) esitatud tabelit põhistatud vastuväiteks hageja arvutustele. Apellant ei ole põhjendanud apellatsioonimenetluses uute asjaolude esitamist ning need tuleb
I. Sokko saamata jäänud palga arvutusmetoodika on õige; 2) on töövõimetusleht tõendina asjakohatu, kuna hageja ei nõudnud töötasu detsember 2008 eest, millal ta töövõimetuslehel viibis; 3) ei ole põhjendatud apellandi väited, et maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud kaubaaruannet juuli 2011 kohta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja täitis töökohustusi juulis 2011, ei viibinud samal ajal puhkusel ja hagejal on õigus nõuda hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet nimetatud tõendile eelmenetluses. Samuti 7 ei põhjenda apellant apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamist alles apellatsioonmenetluses (
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Maakohtu viited ITVS § 24 lg-le 4, kui keelule täpsustada kohtumenetluses oma nõude suurust, ei ole asjakohased. 11. Hageja on oma saamata jäänud töötasu nõudes tuginenud asjaolule, et tema pidi saama perioodil jaanuar 2009 – juuli 2011 kokku 8772,63 eurot, sh puhkusetasu (arvutuskäik 30 kuud x 278,02 pluss juuni 2009 bruto puhkusetasu 432,03 eurot). Kuna hageja on enda väidete kohaselt saanud töötasu netosummas 4570,58 eurot, siis võlgneb kostja hagejale tema arvestuste kohaselt veel 4202,05 eurot. Ringkonnakohus nõustub OÜ Unik apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on maakohus tuvastanud, et perioodil 2009 – 2011 jättis OÜ Unik hagejale välja maksmata töötasu summas 3858,29 eurot, mis osas on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja kuupalgamäär 4350 krooni ehk 278,02 eurot on arvestatud koos riiklike maksudega, kuid väljamakse hagejale tehakse ilma riiklike maksudeta ehk netosummas ning seega ei saa võlgnevuse arvutamise aluseks olla hageja poolt esitatud matemaatiline lahutamistehe, kus vähendatav on avaldatud brutosummana ja vähendaja netosummana. Maakohtu otsus, sh kohtu arvutuskäik, on seega saamata jäänud töötasu nõudes täielikult põhjendamata, millega on maakohus rikkunud
Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole ka selge, sest sellest ei nähtu, kas maakohus on hageja nõuded rahuldanud bruto- või netosummas. Toimikus asuvate I. Sokko poolt allkirjastatud palgalehtedega (I kd, lk 58 - 79) on tõendatud temale töötasu maksmine kogusummas 65 759 kr ehk 4202,77 eurot (netos). Lisaks on hageja ise kohtule avaldanud, et talle on makstud töötasu sularahas novembris 2009 2000 krooni; augustis 2010 2000 krooni; septembris 2010 3000 krooni; oktoobris 2010 3000 krooni, novembris 2010 2000 krooni ja detsembris 2010 3000 krooni. Kokku 15 000 krooni. Hageja on ka kinnitanud kohtule, et perioodil jaanuar 2011 – juuli 2011 on tema saanud töötasuna sularahas 1245 eurot. Seega on I. Sokko saanud netotöötasuna vaidlustatud perioodil 2009 – 2011 kokku 6406,43 eurot. Tööandja on arvestanud nimetatud perioodil hagejale väljamaksmisele netotöötasuna 7656,10 eurot, millist summat hageja ei vaidlusta, seega on hagejal saamata netotöötasuna 1249,67 eurot (arvutuskäik 7656,10 – 6406,43). Töötasu maksmist kajastav ringkonnakohtu poolt koostatud tabel on pooltele edastatud. Ringkonnakohtu istungil avaldasid poolte esindajad, et ei vaidlusta tabelis kajastatud andmeid ning OÜ Unik esindaja avaldas, et ta võtab õigeks, et hagejale on tasumata perioodil 2009 – 2011 netotöötasuna 1249, 67 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvata hagejale töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmiseks tasutud kahe kuu töötasu. Seega tuleb maakohtu otsus p-s 2 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa suuruse osas tühistada ja välja mõista OÜ-lt Unik I. Sokko kasuks netotöötasuna 1249,67 eurot, millest on OÜ Unik poolt tasutud töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks 448,43 eurot (netos, II kd lk 15). Lõplikule väljamaksmisele kuulub kostjale töötasuna 801.24 eurot. Kostja on esitanud maksudeklaratsioonid (töövaidluskomisjoni toimik lk 20-24), millest nähtub, et kostja on deklareerinud hagejale makstava töötasu. Kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et riiklikud maksud on hageja töötasu pealt tasutud, seetõttu saab ringkonnakohus määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetava töötasu netosummana. 12. Ringkonnakohus ei nõustu OÜ Unik apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on I. Sokko palganõuet esitades kuritarvitanud oma õigusi, kuna ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et palganõude aegumistähtaja jooksul esitamist ei saa pidada 9 oma õiguste kuritarvitamiseks. Töötajale on töölepingu alusel saadud töötasu elatusallikaks ning I. Sokko väited, et ta kartis palganõuet esitades töökohast ilma jääda, on eluliselt usutavad. 13. Põhjendatud ei ole OÜ Unik apellatsioonkaebus selles, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendina I. Sokko poolt esitatud kaubaaruannet ja tuvastanud seega ebaõigesti, et I. Sokko täitis töökohustusi juulis 2011 oma korralise puhkuse ajal, mistõttu on temal õigus nõuda hüvitist kasutamata puhkuse eest 16 tööpäeva ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et puhkusegraafiku kohaselt pidi I. Sokko viibima juulis 2011 korralisel puhkusel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses väitis hageja, et tööandja palus tal puhkuse ajal töötada. Tööandja nimetatud hageja väidet töövaidluskomisjoni menetluse käigus sisuliselt ei vaidlustanud ja vaidlustas nimetatud hageja väite esmakordselt alles 12. jaanuaril 2012 maakohtu poole pöördudes.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui töötaja töötab oma korralise graafikujärgse puhkuse ajal, siis peab vastavat kokkulepet tööandjaga tõendama hageja. Töölepingu kohaselt töötas hageja müüja-einelauamüüja ametikohal nädalas 40 tundi ja päevas 8 tundi ja tema peamiseks töökohustuseks oli toidukaupade müümine ja arvestuse pidamine ning lõunate realiseerimine. Hageja on esitanud juulis 2011 töötamise tõendamiseks tema kui materiaalselt vastutava isiku koostatud kaks kaubaaruannet (I kd lk 88-91), millest nähtuvad kohvik Unik selle perioodi kulud ja tulud tööpäevade kaupa, sh nähtub aruannetest iga päeva kassa. Kostja on esitanud ainukese sisulise vastuväitena puhkuse hüvise nõudele, et hageja sai koostada need kaubaaruandeid ka muul ajal kui olles tööl. Samas ei ole kostja esitanud menetluses informatsiooni, kes hagejat tema puhkuse ajal töökohal kohviku müüjana asendas ja aruandeid koostas. Kostja ei ole vaidlustanud ka esitatud aruannete sisulist õigsust ega avaldanud, et tegelikud kohviku kulud ja tulud olid juulis 2011 teistsugused. Ringkonnakohus leiab, et õigete aruannete koostamiseks pidi hageja materiaalselt vastutava isikuna ka ise aruandes märgitud päevadel tööd tegema. Kuna hageja ei saanud kasutada oma korralist graafikujärgset puhkust, on TLS § 71 alusel põhjendatud tema hagi rahuldamine 16 tööpäeva kasutamata jäänud puhkuse eest hüvise nõudes. Kostja ei ole hageja arvestuse matemaatilist õigsust vaidlustanud. Maakohus on tuvastanud, et töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale kasutamata jäänud 16 puhkusepäeva eest hüvitist ja pooled ei ole nimetatud maakohtu seisukohta vaidlustanud. Maakohtu otsus tuleb kasutamata jäänud puhkuse hüvise väljamõistmise osas jätta muutmata. 14. Maakohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega poolte menetluskulud
Apellatsioonkaebuses leiab I. Sokko, et hageja menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaproportsionaalne hagi rahuldatud osaga, kuna maakohus rahuldas tema nõude 92% ulatuses. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja vähendab hagi rahuldatud osa, siis on ära langenud I. Sokko apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud hagi rahuldamise ulatuse osas, mis annaks aluse muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust ja poolte väiteid apellatsioonimenetluses arvestades on põhjendatud jätta mõlema poole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus ringkonnakohtu istungil hagejale kokkulepet, mille ulatus oli vastavuses hagi rahuldatud osaga. Hageja keeldus kokkuleppest, mis samuti ei võimalda menetluskulude hagejale soodsamat jagamist. Hagejale on ringkonnakohtu menetluses antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Käesoleval juhul ei tule nimetatud kulu välja mõista ka kostjalt, mistõttu tuleb hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud jätta
10
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Antud juhul on hagi rahuldatud osaliselt ja täitmata osa (töötasu ja puhkusetasu kokku) on 949. 52 eurot, mis osas tuleb hagi tagamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse täitmiseni. Ülejäänud osas tuleb hagi tagamiseks kostja arveldusarvetele Eesti krediidiasutustes seatud arest tühistada. Kai Kullerkupp Viivi Tomson 11 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.