) § 45 järgi kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. HMS § 85 sätestab haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel ja
Tallinna Halduskohus leidis 27.09.2005 otsuses nr 32255/2004, et vaiet läbivaataval haldusorganil on võimalus kas vaie rahuldada või jätta see rahuldamata. Seega ei saa maksuhaldur vaideotsusega üheaegselt 3-12-184 rahuldada vaiet ning tunnistada maksuotsust täies ulatuses kehtetuks ja saata asja uuesti otsustamiseks. Tegemist on vastuolus olevate otsustega ja maksuhaldur ületas oma seaduses sätestatud volitusi. Kui maksuhaldur oleks jätnud vaide rahuldamata või rahuldanud osaliselt, oleks tal olnud õigus kas vaide rahuldamata osas teha asjas ise otsus või saata asi uuesti läbivaatamiseks. Antud juhul rahuldati vaie täies ulatuses. Seega puudus õigus saata asi uuesti lahendamiseks, mis pole kooskõlas ka haldus- ja maksumenetluse põhimõtetega. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sama märkis Riigikohus lahendites nr 3-3-1-39-09, nr 3-3-1-85-07, nr 3-3-1-86-07, nr 3-3-1-87-07 ja nr 3-3-1-
lg 1 p 1, mis sätestab, et maksuhalduril on vaide sisulise lahendamise korral õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks. Vaide rahuldamata jätmise korral ei ole maksuhalduril võimalik ega vajalik haldusakti kehtetuks tunnistada, sest haldusakt on õiguspärane.
lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril lisaks haldusakti kehtetuks tunnistamisele õigus teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Seega oli vaide menetlejal õigus teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks, mis tulenes otse seadusest. 4. Tallinna Halduskohtu 05.04.2012 otsusega jäeti BaltEst General OÜ kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Maksuhalduril on
lg 1 kohaselt vaide sisulise lahendamise korral õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed (p 1); anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus (p 2), teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks (p 3), taastada toimingu tegemisele eelnenud olukord või teha see ülesandeks toimingu sooritanud haldusorganile (p 4) või jätta vaie rahuldamata (p 5). Eelnevast nähtub, et
lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril lisaks haldusakti tühistamisele, õigus teha ka haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Seega tuleneb maksuhaldurile volitus teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks otse seadusest. Ilma maksuotsuse tühistamiseta ei saaks saata asja uueks otsustamiseks, kuna ilma haldusakti tühistamiseta ei oleks sellise ettekirjutuse tegemine üldse võimalik ja
Kaebaja väited vaideotsuse selguse ja üheselt mõistetavuse osas on eelnevast lähtuvalt ilmselgelt põhjendamatud. Kohtuinfosüsteemis ei ole kaebaja viidatud numbriga halduskohtu lahendit. Samas ei ole teises asjas tehtud kohtuotsus siduv käesolevat asja lahendavale kohtunikule. Siduv on vaid samas asjas tehtud ringkonnakohtu või Riigikohtu otsus asja uuel läbivaatamisel (HKMS § 202 lg 2, § 233 lg 1). Kaevatav vaideotsus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. BaltEst General OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada, rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 2
lg-t 1 ebaõigesti.
lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril õigus vaide sisulise lahendamise korral saata asi uuesti otsustamiseks, kuid selle eelduseks on vaide rahuldamata jätmine või vähemalt osaline rahuldamata jätmine. 23.12.2011 vaideotsuse p-ga 1 rahuldas maksuhaldur vaide täies ulatuses ja seetõttu p-ga 2 tühistas 25.10.2011 maksuotsuse täies ulatuses. Seega minetas maksuhaldur õiguse saata asi uuesti otsustamiseks. See tagab ka õiguskindluse põhimõtte rakendumise. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Kuna vaideotsusega resolutiivosaga rahuldati vaie täies ulatuses ja tühistati maksuotsuse täies ulatuses, kuulub vaideotsuse p 3, millega saadeti asi uuesti otsustamiseks LMTK-le, tühistamisele. Halduskohtu otsuse kohaselt „ilma maksuotsuse tühistamiseta ei saaks saata asja uueks otsustamiseks, kuna ilma haldusakti tühistamiseta ei oleks sellise ettekirjutuse tegemine üldse võimalik ning
Halduskohtu otsus on vastuoluline, kuna kõnealuse lausega kohus kinnitas, et ilma maksuotsuse tühistamiseta ei saaks saata asja uuesti otsustamisele ehk eelduseks on vaide rahuldamata jätmine. Seega kuna vaideotsusega vaie rahuldati täies ulatuses ja ühtlasi tühistati ka maksuotsus täies ulatuses, siis tulenevalt halduskohtu enda selgitustest oleks kohus pidanud kaebuse rahuldama. Vaideotsuse resolutsioon on vastuoluline ning rikub haldusaktide selguse ja üheselt mõistetavuse põhimõtet. Antud juhul on ebaselge, millele tuginedes asus halduskohus seisukohale, et kaebaja väited vaideotsuse selguse ja üheselt mõistetavuse osas on ilmselgelt põhjendamatud. Kohtuotsus ei ole HKMS § 157 lg 1 nõuete kohaselt põhjendatud. Kohtuasja numbrist oli kaebuses välja jäänud sidekriips ja number on 3-2255/2004, kuid kohtuinfosüsteemist oleks kohtuotsuse saanud ka kuupäeva järgi otsides. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt „vaiet läbivaataval haldusorganil võimalus kas vaie rahuldada või jätta see rahuldamata. Vaideotsusega ei saa tekkida isiku olukorda halvendavat tulemust.“ Kaebaja viitas nimetatud kohtuotsusele kui Tallinna Halduskohtu tõlgendusele
lg 1 p 1 alusel välistab asja uueks otsustamiseks saatmise
Vaidemenetlus on kohtueelne menetlus, kus vaiet lahendav haldusorgan (vaideorgan) kontrollib vaide läbivaatamisel selles vaidlustatud haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust (
Juhul, kui vaideorgan asub vaide läbivaatamisel seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, jätab vaideorgan vaide rahuldamata. Kui aga vaideorgan jõuab vaide läbivaatamisel vaide esitajaga samale seisukohale ja leiab, et vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane, on vaideorganil
lg-st 1 tulenevalt volitused vaide rahuldamiseks ja vaidlustatud haldusakti täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks (p 1) ning asjas uue otsuse tegemiseks (p 2) või asja saatmiseks uueks otsustamiseks (p 3).
lause kohaselt ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Kuivõrd
lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei olnud möödunud, olid MTA-l vaiet rahuldava vaideotsuse tegemisel nii volitused ja ka kohustus otsustada, kas teha ise asjas uus otsus
lg 1 p 2 alusel, või saata asi otsuse teinud organile uueks otsustamiseks vastavalt
Vaideorgan ei pidanud olukorras, kus maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, piirduma vaid vaide rahuldamisega ja maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega. Eeltooduga on kooskõlas ka halduskohtu seisukoht, mille kohaselt vaidemenetluses maksuotsuse (osaline või täielik) kehtetuks tunnistamine (otsuses ekslikult märgitud „tühistamine“) on
9. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et vaideotsuse resolutsioon on vastuoluline. HMS § 53 lg 1 p 3 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Sellise kõrvaltingimuse sätestamisega analoogseks otsustuseks võiks sisuliselt pidada ka haldusakti andnud haldusorganile asja uuesti otsustamiseks saatmist, sest kohtul puudub võimalus eeldada, et kaebaja vaie oleks rahuldatud ja maksuotsus kehtetuks tunnistatud ka ilma vastava lisanduseta. Antud juhul moodustab vaideotsuse põhiregulatsiooni LMTK 23.12.2011 maksuotsuse kehtetuks tunnistamine (
lg 1 p 1 alusel) ja kõrvalregulatsiooniks tuleb pidada asja saatmist uueks otsustamiseks (
Vaideorgan ei ole võtnud seisukohta, et kaebaja suhtes maksuotsuse tegemine ei ole üldse õiguspärane või põhjendatud. Vaideotsusest (p 16) nähtub üheselt, et vaideorgan nõustus vaidlustatud maksuotsuse lõppjäreldustega, kuid tunnistas maksuotsuse kehtetuks ja saatis asja tagasi uueks otsustamiseks põhjusel, et maksuhaldur on lugenud kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks kaebaja poolt tasutud arved OÜ-dele Aldgrede Invest, AlginSoft, Järve KK Klick, Everate ja Vivateam kokku summas 14 086 krooni ning aktsepteerinud nimetatud summalt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist summas 1919 krooni. Vaideorgani hinnangul (vaideotsuse p 16) on välistatud sisuliselt variühingu raamatupidamise eest makstud summade lugemine kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks olukorras, kus maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebajal kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus puudus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.