lg 1; § 144 p 1 järgi menetluskulu lepingulise esindaja kulu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. VV 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 2 tulenevalt on antud tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast. Kohtuasjas nr 3-2-1-154-09 nõustus Riigikohus sellega, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole 2 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulu 1565,67 eurot, lisaks on menetluskulude kindlaksmääramise kulu 49,50 eurot. Kostja on kulude kinnituseks esitanud järgmised arved: hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs, taotluse koostamine hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, nõupidamine kliendiga, kostja vastuse koostamine 674,67 eurot, 31.10.2011 arve; pankrotivõlgniku seisukoha koostamine, Tartu Maakohtu 28.11.2011 otsusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 234,67 eurot, 30.11.2011 arve; apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 38,50 eurot, 31.12.2011 arve; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 463,83 eurot, 31.01.2012 arve; Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2012 otsusega tutvumine ja analüüs 75,17 eurot, 31.05.2012 arve; kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 78,83 eurot, 30.06.2012 arve; menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine 49,50 eurot, 03.10.2012 arve. Kohus, arvestades tsiviilasja sisu, hageja nõude olemust ja kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, samuti kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus pidas kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks 812,17 euro ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja esitas vastuse hagile, seisukoha kohtuistungi pidamise kohta ja vastuse apellatsioonkaebusele. Asjas ühtegi kohtuistungit ei toimunud: asi lahendati maa- ja ringkonnakohus kirjalikus menetluses. Kohus nõustus hagejaga, et kostja esitatud 31.10.2011 arvet nr 111032 summas 674,67 eurot ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, kuna kostja lepinguline esindaja esitas kohtule dokumente esmakordselt 09.11.2011. Kohus tegi tsiviilasjas menetlusse võtmise määruse 13.09.2011, mis toimetati väljastusteate kohaselt kätte kostja pankrotihaldurile 16.09.2011, ka taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks on allkirjastanud pankrotihaldur I. Lepsoo. Toimikust nähtuvalt koostas kostja lepinguline esindaja 09.11.2011 vastuse hagiavaldusele ning selleks pidi ta kliendiga nõu pidama, kuid see tegevus on toodud 30.11.2011 arvel. Kohus jättis eeltoodu alusel 31.10.2011 arve täies ulatuses kõrvale. 03.10.2012 arve osas leidis kohus, et õigusabikulud seoses menetluskulude kindlaksmääramisega ei ole menetluskulu, mille kostja peaks
Kostja esindajal ei olnud vaja analüüsida kassatsioonkaebust, kuna toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks soovinud saada seisukohta kassatsioonkaebuse osas. Seega jättis kohus kõrvale 30.06.2012 arve summas 78,83 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1; § 436 lg 1 (§ 463 lg 2 kaudu); § 442 lg 8 (§ 463 lg 2 kaudu) ja § 465 lg 2 p 8 nõudeid; 3 2) arve nr 1110032 kajastab kostja lepingulise esindaja kulusid seoses hagimaterjaliga tutvumise ja menetlustähtaja pikendamise taotluse ning kostja vastuse koostamisega 6 tunni 8 minuti ulatuses maksumusega 674,67 eurot (ilma käibemaksuta).
Seejuures on menetlusosalisel õigus otsustada, milliste menetlustoimingute tegemisel ja millises ulatuses ta esindaja abi kasutab. Menetlusosaline võib õigusabina tellida ka üksnes menetlusdokumendi koostamise ja esitada selle kohtule ise oma allkirjaga. Ka sellisel juhul on menetlusdokumendi koostamisega kaasnenud kulu vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu
Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lepingulise esindaja kuluks on üksnes sellise menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu, mille on kohtule esitanud ja allkirjastanud lepinguline esindaja. Samuti ei tulene selline piirang kohtupraktikast. Kostja andis hagimaterjalid esindajale üle 03.10.
lg 1, 2 ja § 144 p 1 kohaselt tuleb menetluskuludena käsitleda kõiki menetlusosalise poolt konkreetse tsiviilkohtumenetlusega seoses kantud lepingulise esindaja kulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et pärast kohtuotsuse jõustumist menetlusosalise poolt seoses kohtumenetlusega kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele; 4) arve nr 1206043 kajastab kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kassatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsiga 43 minuti ulatuses maksumusega 78,83 eurot (ilma käibemaksuta). Hagimenetluses määravad pooled ise menetluse käigu ja otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (
Pooltel on võrdne õigus vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vastu vaielda (
Kõnesolevaid menetlusõigusi kasutades on menetlusosalisel õigus tutvuda vastaspoole esitatud menetlusdokumentidega ja analüüsida nendele reageerimise vajadust sõltumata sellest, kas kohus on palunud vastaspoole esitatule vastata või mitte. Kooskõlas
§-ga 337 edastas hagejat esindav vandeadvokaat kassatsioonkaebuse ka kostjat esindavale vandeadvokaadile. Kostja tutvus esindaja vahendusel kassatsioonkaebusega ja analüüsis, kas kaebuse esitamise asjaolud ja sisu võivad tekitada vajaduse reageerida kaebusele juba enne selle menetlusse võtmise otsustamist (nt kas 4 esineb asjaolusid, mis välistavad kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja millele tuleks Riigikohtu tähelepanu juhtida). Kui lepingulise esindaja kulude vajalikkus ja põhjendatus sõltuks vaid sellest, kas kohus on menetlusosaliselt nõudnud menetlustoimingu tegemist, siis oleksid menetlusosalise võimalused teostada
lg-st 2; § 5 lg-st 2 ja § 199 lg 1 p-dest 4, 6 tulenevaid menetlusõigusi oluliselt piiratud. Määruse kohaselt oli kohtu hinnangul ebavajalik üksnes kassatsioonkaebuse analüüs. Seega ei ole kohus otsesõnu kahtluse alla seadnud kaebusega tutvumise vajadust ja põhjendatust. Seega oleks kohus pidanud hindama kassatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aega ja arvel nr 1206043 näidatud lepingulise esindaja kulu vastavas ulatuses hagejalt välja mõistma. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on arves nr 1110032 toodud lepingulise esindaja kulu väljamõistmine alusetu.
lg 1 sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Arves nr 1110032 nimetatud toimingute tegemisel ei ole advokaat M. Saar kostjat menetluses esindanud, vaid vastavate kuludega seotud menetlustoimingute tegemisel esindas kostjat tema seaduslik esindaja, pankrotihaldur I. Lepsoo. Menetlusosalisel on õigus ise otsustada, kas ja millises ulatuses ta advokaadi abi kasutab, samas ei anna vastav õigus alust käsitleda menetluses n.ö mittenähtavat õigusnõustajat
lg 1 tähenduses menetlusosalise esindajana ega õigust nõuda vastavate kulude vastaspoolelt väljamõistmist. Menetlusosalise lepinguline esindaja peab olema menetluses nähtav (osalema menetluses ja tegutsema esindatava nimel)
Vastavat seisukohta kinnitas ka Riigikohus otsuses nr 3-3-1-46-12 (p 33). Kostja esitatud menetlusdokumentidest ei ole võimalik tuvastada, et kostja lepinguline esindaja oleks menetlusosalist menetluses esindanud ja tegutsenud kostja nimel enne 09.11.2011. Seega ei ole advokaat M. Saart võimalik enne 09.11.2011 kostja esindajana käsitleda ega vastavaid kulusid hagejalt välja mõista; 2) on arves nr 121001 toodud lepingulise esindaja kulu väljamõistmine alusetu. Kohtu seisukohta kinnitab tsiviilkohtumenetluse seadustiku süstemaatiline tõlgendamine, sest menetluskulude väljamõistmine saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt hõlmata vaid kohtulahendi jõustumiseni kantud kulusid. Pärast kohtulahendi jõustumist (sh menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses kui hagimenetlusele järgnevas iseseisvas hagita menetluses) kannab kumbki pool tekkivad kulutused ise. Määruskaebuse viide vastupidisele „valitsevale kohtupraktikale“ on meelevaldne ja ebaõige. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kantud menetluskulud ei kuulu
lg 1 järgi hüvitamisele; 3) on arves nr 1206043 toodud lepingulise esindaja kulu väljamõistmine alusetu. Kuna kostja ei olnud kohustatud kassatsioonile vastust koostama
lg 2 p 2 kohaselt, siis ei saa lugeda põhjendatuks menetlusosalise poolt kulutuste kandmist kassatsioonkaebusele vastuse koostamise eesmärgil. Sellist seisukohta kinnitab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-158-12 p 12, kus Riigikohus selgitas, et
lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Seega oli kostjal õigus lasta lepingulisel esindajal kassatsioonkaebust analüüsida, kuid vastavad kulud ei ole käsitletavad põhjendatud ja vajalike kuludena olukorras, kus kostja ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele eelnev analüüs ning vastuse faktiline koostamine on olemuslikult samamahuline ja samadele eesmärkidele suunatud tegevus. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti menetlusõiguse norme ning määranud põhjendatult Eesti Vabariigilt (Keskkonnaministeeriumi kaudu) Reprohver OÜ (pankrotis) kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 812,17 eurot. 7.
lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks väljamõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus ületas diskretsioonipiire. Seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus jättis alusetult arvestamata kostja esindaja arved nr 1110032, nr 1210001 ja nr 1206043. Arves nr 1110032 nimetatud toimingute tegemisel ei ole vandeadvokaat M. Saar kostjat kohtumenetluses esindanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et nimetatud arves märgitud menetlustoimingud on teinud kostja seaduslik esindaja ning seadusliku esindaja poolt tehtud kulud ei ole hüvitatavad
Isegi kui lähtuda määruskaebuses esitatud väitest, et kostja seaduslik esindaja kasutas lepingulise esindaja abi arves nr 1110032 nimetatud toimingute tegemisel, ei saa neid kulusid käsitleda lepingulise esindaja kuludena. Vastustaja viide Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-12 p-s 33 märgitud seisukohale on asjakohane. Õige on maakohtu seisukoht, et arves nr 1210001 nimetatud toiming, s.o menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine, ei ole menetluskulu, mida peaks hageja
lg 1 järgi kostjale hüvitama.
lg-st 1 tuleneb, et menetluskulude rahaline kindlaksmääramine hõlmab kuni kohtulahendi jõustumiseni kantud kulusid. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Arve nr 1206043 käsitleb kulusid seoses kassatsioonkaebuse tutvumise ja analüüsiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Riigikohus küsinud kostjalt seisukohta hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kostja esindaja võis hageja kassatsioonkaebusega tutvuda ja seda analüüsida, kuid sellega seotud kulud ei ole käsitletavad põhjendad ja vajalike kuludena
8. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid ei hüvitata
Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.