← Eesti

3-10-1455/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruaril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1455 Haldusasi OÜ Nov

) § 61 mõttes. Maksukohustuslase ja kolmanda isiku õiguslik seisund ning õigused ja kohustused on seadusega määratud erinevalt ning maksukohustuslase kohustusi ei saa panna kolmandale isikule ja vastupidi. Seega on põhjendamatud vastustaja etteheited kaebaja suhtes selles osas, et E. A ei esitanud füüsilise isikuna (kolmanda isikuna) väidetavalt kõiki vastustaja nõutud tõendeid. Samas ei ole dokumente ja andmeid esitamata jätnud ka E. A seoses tema kui füüsilise isiku ja OÜ CityInvesteeringud & Konsultatsioonid vahel sõlmitud laenulepinguga. Jääb arusaamatuks, milliseid E. A poolt maksumenetluses antud ütlusi käsitleb maksuhaldur kui kaebaja esindaja antud ütlusi ja milliseid ütlusi kui kolmanda isikuna antud ütlusi.

  1. Arusaamatu on ka see, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur veendunud, et E. Al puudusid rahalised vahendid 550 000 krooni laenamiseks kaebajale. E. A kaebaja seadusliku esindajana ja füüsilise isikuna on seisukohal, et temal vastavad rahalised vahendid laenu andmiseks kaebajale olid olemas. Vastustaja on meelevaldselt ja põhjendamatult leidnud, et E. A ei saanud AS BIGBANK laenust omada finantsvahendeid, kuna nimetatud laenu ei kantud E. A arveldusarvele, vaid sellega tasaarvestati E. A varasemad kohustused AS BIGBANK ees. E. A ja AS BIGBANK vahelisest 27.04.2005 tarbijakrediidilepingust nr 0500143/27at, nähtuvalt sai E. A AS-lt BIGBANK laenu summas 275 000 krooni. 26.06.2007 tarbijakrediidilepinguga küll tõepoolest tasaarvestati AS BIGBANK laenulepingust nr 0500143/27at2 tulenev nõue E. A vastu antud krediidi summas 364 604,45 krooni (toimus laenu refinantseerimine), kuid E. A poolt oli uue lepingu sõlmimise hetkeks tagastamata krediidisumma 275 821,90 krooni ja see summa jäi endiselt E. A valdusse ja kasutusse. 04.06.2008 kokkuleppe nr 1 kohaselt toimus uuesti laenu refinantseerimine ja E. A kasutusse jäi endiselt laenuandjale tagastamata krediidisumma. Seega ei ole E. A AS-lt BIGBANK saadud laenu tagasi maksnud ja nimetatud summa on valdavas osas jätkuvalt E. A valduses ja kasutuses. E. A poolt maksumenetluses antud seletuse kohaselt ei ole tema seda laenuna saadud raha ära kulutanud ja tema hoidis seda tihti sularahana kodus. Kui E. A ei ole isegi oma mõningaid laenukohustusi korrektselt täitnud, ei tõenda see E. Al raha puudumist laenamaks seda kolmandatele isikutele, sh kaebajale OÜ Novadirect või enne seda 2 OÜ-le Balantest, kes on E. A pangakontode väljavõtetest nähtuvalt laenusummasid E. Ale tagasi maksnud.
  2. Maksuhalduri poolt tuvastatu, et Farad Group OÜ-lt 05.05.2009 saadud laen summas 502 771,78 krooni kanti kohtutäituri arvele, vastab tõele. Samas ei ole E. Alt küsitud ja viimane ei ole osanud ka selgitada, et nõue, mille arvel kanti Farad Group OÜ-lt saadud raha kohtutäituri arvele, tulenes E. A poolt täitmata laenulepingust OÜ-ga CityInvesteeringud & Konsultatsioonid, kellelt E. A sai 08.01.2008 laenulepingu alusel 09.01.2008 enda arvele (kontole nr 1100341671 AS-si Swedbank) 18 977 eurot ehk 296 683.52 krooni. Seega on tõendatav, et E. A on erinevatel aegadel saanud laenuandjatelt laenu ja seda suuremas ulatuses, kui tema laenas 30.10.2009 kaebajale. Kaebajale ei ole teada, milliseid E. A pangakonto väljavõtteid omas maksuhaldur maksuotsuse tegemisel, kuid E. A AS Swedbank arveldusarve nr 1100341671
  3. a väljavõttest ja arveldusarve nr 221039668344
  4. a ja
  5. a (kuni oktoobri lõpuni) väljavõttest nähtub, et E. A on sellel ajavahemikul pangakontodelt sularaha välja võtnud vähemalt 462 925 krooni ulatuses. Arvestatud ei ole sularaha väljavõtmist eelnevatel perioodidel. Seega olid E. Al rahalised vahendid laenu andmiseks kaebajale ja seega oli kaebajal võimalik tasuda sularahas OÜ Balantest ettemaksuarve. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel nõutakse vaidlusaluse maksuotsusega kaebajalt täiendavalt käibemaksu summas 83 333 krooni tasumist, kui tegemist on sisendkäibemaksuga ehk käibemaksuga ostuarvelt. Vaidlusalune maksuotsus rikub kaebajale maksuseadustest tulenevat õigust arvestada maksustatavast käibest maha vastav sisendkäibemaks või esitada tagastusnõue. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  6. Maksuotsuse koostamise aluseks on olnud

§ 92lg 1p 3 ja § 95 lg 1 ja 2.

Asjaolu, et kaebaja suhtes oli algatatud väärteomenetlus ei ole maksuotsuse väljastamist takistav asjaolu. Ei väärteomenetluse seadustik ega maksukorralduse seadus välista väärteomenetluse ja maksumenetluse paralleelsust. Kaebajal ei saanud tekkida veendumust, et kontrollakti tegemise järgselt maksumenetlust ei jätkata. Kontrollaktis ja 19.03.2010 otsuses peatada käibemaksu tagastusnõude täitmine puuduvad viited asjaolule, et pärast kontrollakti tegemist maksumenetlust kaebaja suhtes ei jätkata. Vastustaja nõustub kaebajaga, et E. A ja kaebaja on erinevad õigussubjektid. Nõustuda ei saa aga väitega, et E. A esitas maksuhaldurile kõik dokumendid. E. A ei esitanud laenulepingut OÜ-ga Farad Group terviklikult. E. A esitas üksnes laenulepingu üldtingimused, kuid jättis esitamata nimetatud lepingu esimese lehekülje, kus olid märgitud laenu summa, laenu sihtotstarve, intressimäär ja intressisumma kuus, käendused ja tagatised. E. A ei avaldanud informatsiooni, et OÜ Farad Group laen kanti üle kohtutäituri arvele, mitte ei laekunud see tema arveldusarvele. E. A ei esitanud samuti AS Swedbank arveldusarve nr 1100341671 väljavõtet. E. A ei ole maksumenetluses väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et osa laenust kaebajale pärineb OÜ-lt CityInvesteeringud & Konsultatsioonid. Seega jättis E. A teadlikult nimetatud dokumendid maksumenetluses esitamata ning seetõttu ei saa muuta ega kehtetuks tunnistada maksuotsust kaebaja esitatud laenulepingust OÜ-ga CityInvesteeringud & Konsultatsioonid.

  1. Vastustaja ei ole väitnud, et E. A ei ole AS-st BIGBANK (kuni 22.01.2009 Balti Investeeringute Grupi Pank AS) laenu saanud. Vastustaja vaid tõendas, et AS BIGBANK laenust ei saanud E. A omada finantsvahendeid, kuna nimetatud laenu ei kantud tema arveldusarvele, vaid sellega tasaarveldati E. A varasemad kohustused AS BIGBANK ees. E. A pangakontode väljavõtetest nähtub, et isik on koormatud 5 erineva laenukohustusega: 1) BIGBANK AS leping nr 0701237/15at – nimetatud laenuga tasaarveldati E. A varasemad kohustused BIGPANK AS ees; 2) OÜ Farad Group laenuleping nr EA 05/05/2009 – kanti täissummas kohtutäitur Rocki Alberti kontole täiteasja katteks; 3) AS Swedbank laen 06-153875-JI Eera Grupp OÜ eest; 4) AS 3 Swedbank väikelaen 06-109331-VL – pangakonto väljavõttest nähtub, et laenu tagasimakseid ei teostata tähtaegselt, kuna laenu ja intressimaksetele lisanduvad viivistasud; 5) AS Swedbank õppelaen 07-168728-OL. Seega ei ole E. A oma laenukohustusi täitnud korrektselt, st. laenu tagasimaksed on jäänud tasumata või on tasutud hilinemisega, millest võib järeldada, et E. Al puudusid rahalised võimalused laenukohustusi täita. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ei suuda oma laenukohustusi täita, omab varasemast ajast suures ulatuses finantsvahendeid.
  2. E. A on deklareerinud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maksustatavat tulu kokku
  3. a 90 000 krooni,
  4. a 141 956 krooni ja
  5. a 94 691 krooni. Ajavahemikul veebruar
  6. a kuni august
  7. a olid E. A sissetulekuteks ainult Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetused ja Eesti Töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis. E. A abikaasale A Ale on välja kuulutatud 06.02.2008 eraisiku pankrot, mille menetlus on pooleli. Maksu- ja Tolliameti andmetel alates maist
  8. a A Ale töötasu väljamakseid tehtud ei ole. Ei ole eluliselt usutav, et perekonnas, kus ühele abikaasale on välja kuulutatud eraisiku pankrot, omab teine abikaasa nii suures ulatuses sularaha. 11.02.2010 E. A selgitas, et 30.10.2009 kaebajale antud laen summas 550 000 krooni pärineb AS-lt Balti Investeeringute Grupp antud laenust. Nimetatud laen olevat kantud E. A arveldusarvele, misjärel oli E. A laenu sularahas välja võtnud ning oma kodus hoidnud. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et E. A oleks saanud omada AS BIGPANK laenust sularaha 550 000 krooni. OÜ-lt CityInvesteeringud & Konsultatsioonid saadud laen summas 298 683,52 krooni kanti E. A AS Swedbank arveldusarvele nr 1100341671, kuid juba samal päeval (so 09.01.2008) kanti sellest summas 200 000 krooni edasi OÜ-le Balantest. Seega ei võtnud E. A OÜ CityInvesteeringud & Konsultatsioonid laenusummat välja sularahas. Kui oletada, et E. A tõepoolest säästis 27.04.2005 AS BIGBANK soetatud laenu, siis E. Al sai kodus olla sularaha laenusumma piires ehk kuni 275 000 krooni ning puudusid E. Al vahendid laenamaks sularaha kaebajale summas 550 000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusküsimused
  9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli õigus OÜ Balantest 30.10.2009 väljastatud ettemaksuarve nr. 28 (kd I, lk. 171) alusel sisendkäibemaksu deklareerida (kd I, lk. 173). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebajal puudusid nimetatud arve, summas 500 000 krooni, tasumiseks (kd I, lk. 171 pöördel) rahalised vahendid. Kaebaja seadusliku esindaja maksumenetluses 11.02.2010 antud seletusest (kd I, lk. 179) ning OÜ Balantest juhatuse liikme A A 02.12.2009 seletusest (kd I, lk. 175 pöördel) nähtuvalt sai kaebaja 550 000 krooni sularaha, mida kasutati muuhulgas ettemaksuarve tasumiseks, 30.10.2009 laenulepingu alusel (kd I, lk. 172) juhatuse liikmelt E. Alt, kes omakorda laenas raha pangast. Maksuhaldur asus eeltoodud väidet kontrollides seisukohale, et E. A ei saanud kaebajale laenu anda, kuna tal puudus laenu andmiseks sularaha. Maksuhaldur ei seadnud küll maksuotsuses kahtluse alla seda, et E. A sai laenu OÜ-lt Farad Group viimasega 05.05.2009 sõlmitud laenulepingu nr. EA 05/05/2009 alusel (kd I, lk. 94-95) ning AS-lt BIGBANK viimasega 04.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0701237/15at kokkuleppe nr. 1 alusel (kd I, lk. 103-107), kuid asus seisukohale, et kuna nii OÜ Farad Group kui ka AS BIGBANK laene kasutati teiseks otstarbeks ning E. Al 2006.-
  10. aastate füüsilise isiku tuludeklaratsioonide järgi laenu andmist võimaldav sissetulek ning AS Swedbank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ka laenu andmiseks vajalik raha arvel puudusid, kaebaja OÜ Balantest ettemaksuarvet ei tasunud ning arve vormistati maksueelise saamise eesmärgil. 4
  11. Kaebusest nähtuvalt ei vaidle kaebaja vastu maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt kanti OÜ-lt Farad Group saadud laen summas 502 771,78 krooni (kd I, lk 94) täissummas 05.05.2009 kohtutäitur Rocki Alberti kontole ega ka järeldusele, et AS-lt BIGBANK saadud uue laenuga (kd I, lk. 103) tasaarvestati AS BIGBANK tarbijakrediidilepingust nr. 0701237/15at (t. lk. 100) tulenevad nõuded E. A vastu. Küll aga väidab kaebaja, et tema käsutuses oli endiselt AS-ga BIGBANK 27.04.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0701237/15at alusel saadud tagastamata laen 275 821,90 krooni. Ka väidab kaebaja, et OÜ-lt Farad Group saadud laen kanti kohtutäituri pangakontole seoses OÜ-ga CityInvesteeringud & Konsultatsioonid 08.01.2008 sõlmitud laenulepingu täitmata jätmisega. Viidatud laenulepinguga sai kaebaja 09.01.2008 enda arvele 296 683,52 krooni. Kaebuse kohaselt krediteeris E. A just eeltoodud kahe laenusumma arvelt OÜ-d Novadirect, võimaldades sellega viimasel tasuda OÜ Balantest 30.10.2009 ettemaksuarve. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja on selgitanud OÜ Balantest arve tasumist juhatuse liikmelt E. Alt saadud sularahalaenuga, on maksuhaldur õigesti seadnud kaebaja poolt OÜ Balantest ettemaksuarve tasumise fakti paikapidavuse sõltuvusse E. A võimest kaebajale sularahas laenu anda. Siinkohal ei saa kohus aga lähtuda ainult E. A kui füüsilise isiku või kui OÜ Novadirect juhatuse liikme selgitustest. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-7310, p 24 ning 19.05.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-32-09, p 19). Seega tuleb kohtul ka kogutud dokumentaalseid tõendeid hinnates välja selgitada, kas kaebaja väited E. Alt sularahalaenu, summas 550 000 krooni, saamisest on eluliselt usutavad. AS-lt BIGBANK saadud laen
  12. Kohtu poolt AS-lt BIGBANK väljanõutud tõenditest nähtub järgnev:
  13. märtsil 2005 taotles E. A AS-lt Balti Investeeringute Grupp (edaspidi AS BIGBANK) laenu summas 350 000 krooni, taotledes summa täies ulatuses üle kandmist A A arveldusarvele 10010441410019 AS SEB Pangas (kd II, lk. 6).
  14. aprillil 2005 sõlmisidki AS BIGBANK ning E. A tarbijakrediidilepingu nr. 0500143/27at (krediidileping 1), millega anti E. Ale laenu summas 275 000 krooni, kusjuures sellest 272 200 krooni kanti üle A A arveldusarvele (kd II, lk. 19-22).
  15. oktoobril 2005 sõlmis E. A AS-ga BIGBANK tarbijakrediidilepingu nr. 0500143/27at kokkuleppe nr. 1 (krediidileping 2) lepingu tingimuste muutmise kohta, millega suurendati esialgset krediidisummat 5704,18 krooni võrra ning tasaarvestati täiendav krediidisumma lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees kokku 5704,18 krooni ulatuses, millest 5690,73 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 13,45 krooni viivis (kd II, lk. 8-11). Juba
  16. detsembril 2005 esitas E. A AS-le BIGBANK taas laenutaotluse 80 000 krooni laenu saamiseks, mille palus üle kanda A A arveldusarvele (kd II; lk. 16).
  17. detsembril 2005 sõlmisid E. A ja AS BIGBANK esialgse tarbijakrediidilepingu muutmise uue kokkuleppe (krediidileping 3), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 80 0008,06 krooni võrra. Nimetatud summast 8,06 krooni tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaajate rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 8,06 krooni moodustab viivis. 500 krooni arvestati lepingu muutmise tasuks ning ülejäänud krediidisumma kanti A A arveldusarvele (kd II, lk. 25-26). Kuna kõik
  18. aastal AS-ga BIGBANK sõlmitud krediidilepingute alusel saadud laenusummad kandis pank E. A taotlusel otse üle A A arveldusarvele, ei vasta tõele kaebaja väide, et nagu oleks
  19. oktoobril 2009 laenulepingu sõlmimisel tema käsutuses olnud AS-ga BIGBANK
  20. aprillil 2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0701237/15at alusel saadud tagastamata laen summas 275 821,90 krooni. 5
  21. Pärast
  22. aastat on E. A sõlminud AS-ga BIGBANK veel kahel korral senise krediidisumma suurendamise ning tasaarvestamise lepinguid, mis tänu E. A võlgnevuste tasaarvestamisele E. Ale uut vaba raha juurde ei tekitanud.
  23. juunil 2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0701237/15at (krediidileping 4) järgi oli krediidisummaks 364 604,45 krooni, millest 275 821,90 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 20 349,13 krooni sissenõutavaks muutunud tagastamata intress, 5240,04 krooni viivis ning 63 193,38 krooni leppetrahv. Lepingu kohaselt tasaarvestati 364 604,45 krooni krediidisummast krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingu(te)st nr. 0500143/27at. Lepingu järgi pidi E. A tagastama pangale kuni
  24. oktoobrini 2013 annuiteetgraafiku alusel igakuiselt laenumakseid, 9658, 82 krooni (kd I. lk. 100).
  25. juunil 2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. 0701237/15at kokkuleppega nr. 1 (krediidileping 5) anti E. Ale täiendav krediidisumma 18134,4 krooni, tasaarveldades selle lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 17 752,92 krooni moodustas intress, 181,48 krooni viivis, 200 krooni võla sissenõudmise kulud. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist luges AS BIGBANK krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 358 483,1 krooni. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi pidi E. A tasuma BIGBANK AS-le iga kuu
  26. kuupäevaks kuni
  27. aastani laenumakseid summas 6124,09 krooni (kd I, lk. 103). Seega ei tõenda kohtule esitatud ning kohtu poolt väljanõutud tõendid seda, et E A oleks AS-lt BIGBANK saadud laenu sularahas välja võtnud ning kuni
  28. a
  29. oktoobrini edasilaenamise otstarbeks kodus talletanud. OÜ-lt CityInvesteeringud & Konsultatsioonid saadud laen
  30. E. A ning OÜ CityInvesteeringud & Konsultatsioonid (CIK) vaheline laenuleping nr. LH-145 on sõlmitud
  31. jaanuaril
  32. a. Laenulepingu kohaselt kanti laen summas 19 169 eurot laenuvõtja arveldusarvele nr. 1100341671 peale lepingu sõlmimist. Laenu tagastamise tähtaeg oli
  33. aprill
  34. E. A kohustus tasuma laenu eest laenuandjale intressi 3% kuus iga kalendrikuu
  35. kuupäevaks. Kui laenusaaja ei täitnud lepingus toodud punkte, oli laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt intressi 0,25% päevas õigeaegselt tagastamata makselt ning nõuda leppetrahvi 7% laenusummalt (kd I, lk. 150, 152). AS CityInvesteeringud & Konsultatsioonid juhatuse liikme Krister Arusoo kohtule esitatud selgituse kohaselt oli laenu sihtotstarbeks äritegevus / ettevõtlus. Laen tagastati ja kõrvalnõuded tasuti kohtutäituri vahendusel
  36. mail 2009 (kd I, lk. 148). E. A ja Farad Group OÜ vahel
  37. mail 2009 sõlmitud laenulepingu EA 05/05/2009 kohaselt sai E. A laenu summas 502 771,78 krooni, mis kanti täissummas
  38. mail 2009 kohtutäitur Rocki Alberti kontole täiteasja nr. 176/2008/2539 katteks. E. A pidi laenusumma tagastama
  39. maiks
  40. Laenu intressimääraks kuus oli lepingu järgi 18 000 krooni, mida laenusaaja pidi tagastama laenuandjale iga kalendrikuu
  41. kuupäevaks (kd I, lk. 94-95). Seega, kuna Farad Group OÜ-lt saadud laen tasuti kohtutäituri vahendusel tervikuna CIK laenulepingu täitmiseks, on maksuhaldur õigesti leidnud, et E. A ei saanud rahastada OÜ-d Novadirect Farad Group OÜ-lt saadud laenu arvelt.
  42. E. A AS Swedbank arveldusarvelt nr. 1100341671 nähtub, et
  43. jaanuaril 2008 kandis CIK arveldusarvele 18 977,30 eurot (296 683,52 krooni), millest E. A kandis samal päeval üle OÜ Balantest arveldusarvele 200 000 krooni (t. lk. 227). Seega jäi CIK-ilt saadud laenust pärast pangaülekande teostamist E. A kätte vaid 96 683,52 krooni. Samal kuupäeval võttis E. A sularahaautomaadist välja 50 000 krooni,
  44. jaanuaril veel 10 000 krooni ning seejärel
  45. jaanuaril 4500 krooni ja
  46. jaanuaril 5000 krooni. Viimane summa pärines aga ilmselgelt OÜ-lt Balantest, kes tegi päev varem E. A arveldusarvele sihtotstarbelise makse summas 5000 krooni, selgitusega „majanduskulud“.
  47. jaanuaril 2008 tegi E. A endale teiselt pangaarvelt 3000kroonise pangaülekande (t. lk. 229), et maksta
  48. jaanuaril 2008 pangaülekandega Lääne PPA6 le, arvete alusel Elion Ettevõtted AS-le ning Eesti Energia AS-le. Eeltoodu näitab seda, et
  49. jaanuari 2008 seisuga ei olnud E. A pangaarvel enam raha vajalike pangaülekannete teostamiseks. Vastasel juhul puudunuks E. Al vajadus endale teiselt arvelt pangaülekannet teha. See tõendab aga omakorda seda, et ka CIK-ilt saadud laen pidi olema
  50. jaanuari 2008 seisuga ära kulutatud. Kuna kuni
  51. jaanuarini 2008 võttis kaebaja sularahas pangaarvelt välja vaid kokku 64 500 krooni, saab seega teoreetiliselt vaid nimetatud summat pidada rahaks, mille kaebaja võis koju väljalaenamist ootama jätta.
  52. Kaebaja asus 31.01.2012 kohtule esitatud täiendavas selgituses seisukohale, et OÜ Balantest maksis E. Ale põhiliselt arveldusarve nr 221039668344 kaudu laenu, 200 000 krooni, tagasi (kd II, lk. 33 pöördel). Tõepoolest nähtub, et 14.02.2008 tegi OÜ Balantest E. A arveldusarvele nr. 221039668344 ülekande 40 000 krooni ulatuses selgitusega „E. A laenu tagasimakse“ (kd I, lk. 47), kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et E. A vastava summa sularahas ka pangast välja võttis ning kodus hoiustas. Nimelt on E. A samal päeval, kohe pärast rahaülekannet, kandnud 30 000 krooni enda arveldusarvele nr. 1100341671 (kd I, lk. 47). E. A arveldusarve nr. 1100341671 väljavõttest nähtub, et samal päeval, 14.02.2008, maksis E. A AS-le BIGBANK laenulepingu järgi 10 000 krooni; 15.02.2008 CIK-le laenuintressi 9000 krooni ning tegi pangakaardi vahendusel veel muid tehinguid (kd I, lk. 230). 27.02.2008 seisuga on E. A teinud enda arveldusarvele uue pangaülekande, summas 4500 krooni (kd I, lk. 231), millest võib järeldada, et arveldusarvele kantud 30 000 krooni oli nimetatud ajaks ära kulutatud. Arveldusarvelt nähtub ka see, et 30 000 kroonist võttis E. A sularahas enne uue pangaülekande tegemist, 15.02.2008 välja vaid 7000 krooni (kd I, lk. 230). Ka arveldusarvelt nr. 221039668344 ei nähtu, et E. A oleks järelejäänud 10 000 krooni koheselt sularahas välja võtnud. Selle asemel on E. A teinud ridamisi muid tehinguid, mis juba 22.02.2008 seisuga ületavad 10 000 krooni piiri. Seega ei saa kaebaja väidet OÜ Balantest poolt E. A arveldusarvele tagastatud laenuraha väljavõtmisest sularahas ning hoidmisest kodus taas väljalaenamiseks pidada usutavaks.
  53. Pärast 14.02.2008 OÜ Balantest poolt E. A arveldusarvele tehtud ülekannet on laenu tagasimaksetes aga ligikaudu aastane paus. Maksed, selgitusega „E. A laenu tagasimakse“ jätkuvad alles
  54. aasta jaanuaris ning kestavad kuni
  55. oktoobrini 2009 (27.01.2009 20 000 krooni, 02.02.2009 10 000 krooni, 25.02.2009 10 000 krooni, 04.03.2009 30 000 krooni, 11.03.2009 50 000 krooni, 16.03.2009 25 000 krooni, 24.03.2009 50 000 krooni, 26.03.2009 10 000 krooni, 30.03.2009 7000 krooni, 14.04.2009 10 000 krooni, 15.04.2009 10 000 krooni, 23.04.2009 25 000 krooni, 24.04.2009 20 000 krooni, 25.05.2009 25 000 krooni, 01.06.2009 12 000 krooni, 22.07.2009 75 000 krooni, 03.09.2009 75 000 krooni, 07.09.2009 100 000 krooni, 30.09.2009 100 000 krooni, 01.10.2009 100 000 krooni, 03.10.2009 50 000 krooni ning 09.10.2009 30 000 krooni). OÜ Balantest laenu tagasimaksed E. Ale
  56. ja
  57. aastal kokku moodustavad 884 000 krooni ehk seega oluliselt rohkem kui E. A väidetav laen OÜ-le Balantest. Kohus märgib, et kaebaja ei ole selgitanud, millistest allikatest saadud raha arvel sai ta laenata OÜ-le Balantest sedavõrd suure summa. Ka ei saa pelgalt AS Swedbank arveldusarve väljavõttest teha järeldusi E. A poolt OÜ-le Balantest väidetavalt antud laenu päritolu kohta. Kohus peab vajalikuks osundada, et OÜ Balantest on vaadeldud perioodil teinud E. A pangaarvele korduvalt ka ülekandeid selgitusega „A A majanduskulude katteks“. Seega võib E. A pangaarve analüüsimisel pigem järeldada seda, et E. A pangaarvet kasutati OÜ Balantest ning viimase juhatuse liikme, E. A abikaasa A A äritegevusega seotud eesmärkidel. Liites E. A pangaarvelt alates
  58. a. jaanuarist sularahas väljavõetud summad, millest on maha arvestatud pangaarvele tehtud sularaha sissemakse 5000 krooni, saame tulemuseks 298 850 krooni, mis on oluliselt väiksem kui väidetav laen OÜ-le Novadirect. Ka juhul, kui liita sellele juurde CIK-ilt laenatud ja
  59. a. jaanuaris sularahas välja võetud 64 500 krooni ning
  60. aastal pärast OÜ Balantest laenu tagasimakset arveldusarvele nr 221039668344 jäänud 10 000 krooni ning 7 arveldusarvelt nr. 1100341671 sularahas välja võetud 7000 krooni, ilmneb, et E. A käsutuses oli kaebajale 30.10.2009 seisuga 550 000 krooni väljalaenamiseks siiski liiga vähe sularaha – 380 350 krooni. Ka ei nähtu kohtule, et E. A 30.10.2009 või enne seda oleks oma arvelduskontodelt puudujäägi kompenseerimiseks suuremas ulatuses sularaha välja võtnud, mida võiks vaieldamatult eeldada suuremas summas sularaha väljalaenamise korral. Seetõttu ei saa kaebaja väiteid laenu sularahas saamisest pidada usaldusväärseteks.
  61. Lisaks E. A arveldusarvetest nähtuvale ei saa eirata ka tõendeid E. A laenuvõimekuse kohta. E. A
  62. a tuludeklaratsioonist nähtub, et isik on saanud
  63. aastal tulumaksuga maksustatavat sissetulekut vaid palgana Tööturuametist, töötuskindlustushüvitisena Eesti Töötukassast ning ajutise töövõimetuse hüvitisena Eesti Haigekassast, kokku summas 94 691 krooni, sh kinnipeetud tulumaks 14814 krooni (kd I, lk. 189-192). Kuna CIK-ilt laenu saamise seisuga ületas E. A AS-le BIGBANK igakuiselt tasutav laenumakse oluliselt E. A arvestuslikku keskmist tuludeklaratsioonist nähtuvat sissetulekut (vrdl
  64. a. sõlmitud laenulepingu järgne laenumakse kuus 9658,82 krooni ning keskmine netosissetulek 6656 krooni), ei ole eluliselt usutav kaebaja väide CIK-lt saadud laenu hoidmise kohta kodus sularahas. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida järgmist: E. A ja OÜ Novadirect vaheline laenuleping 550 000 krooni sularahas laenamiseks on sõlmitud
  65. oktoobril
  66. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtisid nii E. A ja Farad Group OÜ vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt pidi E. A maksma Farad Group OÜ-le iga kalendrikuu
  67. kuupäevaks 18 000 krooni kui ka AS-ga BIGBANK sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pidi E. A maksma AS-le BIGBANK iga kuu
  68. kuupäevaks 6124,09 krooni. Kokku oli E. A laenukoormus seega 24 124,09 krooni, olles alates CIK-ilt laenu võtmisest kuni väidetava laenu andmiseni
  69. oktoobril 2009 hüppeliselt kasvanud. Olukorras, kus E. A väljavaade iseenda võetud laenude teenindamiseks oli E. A sissetulekute suurust arvesse võttes lootusetu, tuleb E. A laenuvõimekust
  70. oktoobri 2009 seisuga 550 000 krooni edasilaenamiseks pidada olematuks ning vastavat väidet seetõttu eluliselt ebausutavaks. OÜ Novadirect sisendkäibemaksu deklareerimise õigus
  71. Seega tuleb pidada füüsilise isiku E. A ning OÜ Novadirect seadusliku esindaja E. A vahel 30.10.2009 allkirjastatud laenulepingut 550 000 krooni üleandmiseks ning OÜ Balantest kassa sissetuleku orderit 500 000 krooni sularahas vastuvõtmise kohta fiktiivseteks dokumentideks, mis ei tõenda kaebaja poolt kombikülviku tegelikku soetamist. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et nimetatud dokumendid saavad olla koostatud vaid tahtlikult, mistõttu on õige ka maksuhalduri järeldus selle kohta, et maksuhaldurile esitatud ebaõiged andmed viitavad üheselt E. A kui OÜ Novadirect juhatuse liikme teadlikkusele sellest, et OÜ Novadirect reaalselt OÜ-le Balantest sularahas 500 000 krooni ei tasunud ning OÜ Balantest rekvisiitidega arve on koostatud vaid maksueelise saamise eesmärgil. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 31 lg 9 kohaselt soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse.

§ 11

lg 1 järgi on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, 8 teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega seotud eesmärgil. Vaidlus puudub selle üle, et käibe deklareerimise ajaks ei olnud 30.09.2009 ettemaksuarvel kajastatud kombikülvikut OÜ-le Novadirect faktiliselt üle antud ning ka veel 11.02.2010 maksuhaldurile seletusi andes ei osanud kaebaja seaduslik esindaja täpselt öelda, millal kombikülvik üle antakse (kd I, lk. 179). Seega võis

§ 11järgi käibe tekkimiseks lugeda vaid kauba eest makse laekumist.

Maksuhaldur on maksuotsuses õigesti leidnud, et kauba eest tasumine annab õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks makstud summa ulatuses. Kuna kaebaja ei tasunud OÜ-le Balantest 30.09.2009 ettemaksuarve alusel 500 000 krooni, puudus tal õigus deklareerida sisendkäibemaksu 83 333 krooni. Maksuhalduri õigus maksuotsust koostada 21. Kaebaja seab kahtluse alla maksuhalduri õiguse, koostada kaebajale maksuotsus olukorras, kus kaebaja suhtes on algatatud väärteomenetlus ning käibemaksu tagastusnõude täitmine seetõttu peatatud. Kohus kaebaja kahtlustega ei nõustu. Maksukorralduse seaduse (

) § 46 lg 1 esimesest lausest tulenevalt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte.

§ 92

lg 1 p 3 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

§ 95

lg 1 sätestab, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Seega on maksuhalduril üldjuhul kohustus anda maksusumma määramiseks maksuotsus. Eeltoodud kohustust ei välista see, kui maksumenetlusega paralleelselt toimub väärteo- või kriminaalmenetlus. Nii on Riigikohtu halduskolleegium

  1. detsembri
  2. a otsuses asjas nr. 3-3-1-63-06 asunud järgmisele seisukohale: „Kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses“ (otsuse p 9). Maksuotsuse koostamist ei takista ka käibemaksu tagastusnõude täitmise peatamine, kuna käibemaksu tagastusnõude lahendamine on reeglina pinnapealsem ning selle tulemus ei välista maksuhalduri poolt tagastusnõude põhjendatuse põhjalikumat kontrollimist maksumenetluses. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et ka enammakstud maksusumma tagastamine ei välista maksuameti hilisemaid nõudeid. Tagastamine ei tähenda, et maksuhaldur on tunnistanud taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida (RKHK 09.04.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-19-03, p 11).
  3. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.