) § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut (2007.a kehtinud redaktsioon). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 tulenevalt peavad kõik vastavad kaalutlused olema antud haldusakti põhjendustes ning põhjenduste ja erinevate väärtuste 2 kaalumisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 3 lg 2). Maavanem leiab, et detailplaneeringu seletuskirjas toodud põhjendusi üldplaneeringu muutmiseks ei saa pidada piisavaks. Vaidlustatud otsuses endas ei ole toodud mitte ühtegi kaalutlust antud planeeringulahenduse sobivuse ega üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Kuna üldplaneeringu muutmise puhul on tegemist erandliku võimalusega, siis oleks vald pidanud põhjalikult kaaluma ning motiveerima detailplaneeringu lahenduse, sh ärimaa vajalikkust ja sobivust just antud alale, mis väga suures ulatuses jääb kahe riigimaantee teekaitsevööndisse ja kogu ulatuses Tallinn-Pärnu-Ikla maantee sanitaarkaitsevööndisse. Kuna tänaseks on kõik hooned lammutatud, siis ei saa nõustuda ka seletuskirjas toodud põhjendusega, et olemasolev hoonestusstruktuur lubab sobitada kavandatava äritegevuse kinnistule. Protestija lisab, et detailplaneeringus antud hinnang, mille kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, võib olla eksitav, kuna keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole koostatud ega kaalutud isegi selle koostamise vajadust. Haldusaktis põhjenduste puudumine (HMS § 56 nõuete eiramine) viitab kaalutlusõiguse mitteteostamisele. Selline vorminõude rikkumine ei ole kõrvaldatav, sest pole võimalik objektiivselt kindlaks teha, missugused olid Sauga Vallavolikogu tegelikud kaalutlused haldusakti andmise ajal. Seega on tegemist olulise diskretsiooniveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. 4.4.
lg 3 kohaselt määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse maavanem, mida antud juhul tehti peale detailplaneeringu kehtestamist. Planeering ei vasta osaliselt kooskõlastuste tingimustele. Valla 16.02.2007 taotluse alusel määras maavanem 13.03.2007 detailplaneeringule täiendavad kooskõlastused Pärnu Teedevalitsuse, Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Pärnu Tervisekaitsetalitusega. Vastavalt
lg 2 peab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus planeeringu kooskõlastama asjassepuutuvate ametkondadega enne selle vastuvõtmist. Tingimuslikult on planeeringu kooskõlastanud Jaotusvõrk OÜ, Elion Ettevõtted AS, LääneEesti Päästekeskus, Pärnu Teedevalitsus ja Maanteeamet. Planeering on jäetud kooskõlastamata Pärnu Tervisekaitsetalitusega. Elion Ettevõtted AS seatud tingimus on jäetud planeeringusse sisse viimata. Pärnu Teedevalitsuse (08.11.2006) ja Maanteeameti (12.01.2007) poolt antud tingimused tulenevad osaliselt õigusaktidest. Pärnu Teedevalitsuse kooskõlastustingimustest on planeeringulahenduses arvestatud maanteelt mahasõidu rajamise tingimusega – autoliikluse juurdepääs on planeeritud NurmeVana-Pärnu maanteelt. Detailplaneering on jäetud aga täiendavalt Maanteeametiga kooskõlastamata, samuti ei ole täidetud tingimus planeerida rajatised väljapool teekaitsevööndit. Tehnovõrkude jooniselt on näha, et veetrass ning reoveekanalisatsioonitrass, biopuhasti, pumpla ja filtreerimisväljak on planeeritud põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla teekaitsevööndisse. Samuti on parklad ja teedevõrk kavandatud nii riigi põhimaantee TallinnPärnu-Ikla kui ka riigimaantee T19102 teekaitsevööndisse. Parema liiklusskeemi tagamiseks on lubatud rajada liiklusrajatisi Nurme Turvas kinnistule maantee kaitsevööndisse. Ehitusprojekti täiendava kooskõlastamise nõuet ei ole detailplaneeringus fikseeritud. Maanteeameti kooskõlastustingimustest ei ole planeeringulahenduse kohaselt E20/T4 3 põhimaantee ja T19102 Nurme-Vana-Pärnu kõrvalmaantee teekaitsevööndisse uusi hooneid planeeritud, küll aga on planeeritud parkla (rajatis). Liiklussõlme tarbeks vajalik maa on jäetud reserveerimata. Planeeringus on määramata jäetud põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla teekaitsevööndi tehniline tsoon (ulatusega 25 m sõiduraja teljest) perspektiivseks tee laienduseks, kergliiklustee rajamiseks, kommunikatsioonide paigalduseks jms otstarbeks. Tingimusi kohalike teede projekteerimiseks pole seatud. Puudub planeeringu seletuskirja p-s 3.3. viidatud joonis. Juurdepääs, jalakäijate liikumissuund ja maanteekaitse vööndid peaks olema detailplaneeringu kohaselt näidatud hoonestustingimuste, liikluse, heakorrastuse ja haljastuse joonisel. Planeeringu põhijoonisele on märgitud nii põhimaantee kui kõrvalmaantee teekaitsevöönd 50 m, kuid sanitaarkaitsevööndeid (kõrvalmaanteel 60 m ja põhimaanteel 300 m) joonistel näidatud ei ole, samuti pole neid käsitletud seletuskirjas. Planeeringulahenduse koostamisel on jäetud arvesse võtmata maanteedelt leviva müra mõjutused, millega on rikutud
lg 2 p-s 8 sätestatud nõuet, mille kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringu põhijoonisel on planeeritud peamine jalakäijate suund, mis kulgeb põhimaanteelt hoonestusalani, kuid kergliiklusteid määratud ei ole. Põhimaantee poolsele küljele on jäetud kehtestamata mahasõidukeeluala ja piirdetara vms ehitamise kohustus, et oleks takistatud jalakäijate juhuslik liikumine maanteel. Sätestamata on ehitusjärjekorrad ja rajatiste väljaehitamise kohustus. Samuti on sisse viimata tingimused ehitusloa väljastamiseks: ehitusloa väljastamise eeltingimuseks peab olema rajatiste, sealhulgas juurdepääsutee ja piirdetara väljaehitamine. Piirdetara ei ole lubatud rajada maanteele lähemale tehnilise tsooni piirist. Kirjeldamata on jäetud ka arendustegevusest tulenevad kaasnähud, mis võiks ohustada liiklust riigimaanteedel. Viimaks on detailplaneering jäetud täiendavalt kooskõlastamata Pärnu Teedevalitsusega. Eelnevast nähtub, et enamik kooskõlastusel antud tingimustest on jäetud planeeringusse sisse viimata. Pärnu Teedevalitsuse ja Maanteeameti kooskõlastamisel seatud tingimuste planeeringusse kandmata jätmisega on rikutud
lg 2 p 16, mille kohaselt detailplaneeringu ülesanne on õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste määramine planeeritaval maa-alal. Planeeringu olulise puudusena ei ole detailplaneeringus ega kehtestamise otsuses esitatud Maanteeameti, Pärnu Teedevalitsuse ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastustingimusi, mistõttu ei ole tagatud kooskõlastamisel seatud tingimuste arvestamine planeeringu elluviimisel. Ka Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas 3-3-1-39-07, p 18 leidnud, et ei saa selgeks ja üheselt mõistetavaks regulatsiooniks pidada seda, mis ei ole sätestatud eraldi detailplaneeringu kehtestamise otsuses või väljendatud selgelt detailplaneeringu lõpptulemuseks olevas kaardis või tekstilises osas. Arusaam, nagu võiks detailplaneeringu kooskõlastamise tingimused olla välja toodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades, võib põhjustada vaidlusi nende kohustuslikkuse ja täitmise üle ning tuua lõppkokkuvõttes kaasa pöördumatut kahju. Õigusaktidest tulenevate tingimuslike kooskõlastuste täitmata jätmise puhul on tegemist olukorraga, mis oma toimelt on sarnane kooskõlastuse andmisest keeldumisega. Seega on tegemist olukorraga, kus seaduses sätestatud nõue on täitmata ja sellega on detailplaneeringu 4 koostamine toimunud vastuolus seadusega. Ka Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas 33-1-1-10, p 12 leidnud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan n-ö kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. Seega on tegemist sellise menetlusveaga, mille tõttu ei saa kehtestamise otsus olla sisuliselt õiguspärane. 4.5. Planeeringu menetlemisel on pandud toime veel teisigi olulisi rikkumisi. Esiteks on jätnud Sauga Vallavalitsus teate planeeringu algatamisest ajalehes Pärnu Postimees avaldamata ja seetõttu on jäetud avalikkus Nurme Turvas kinnistu detailplaneeringu algatamisest informeerimata. Samuti on vallavalitsus jätnud täitmata
lg-s 6 nõutud avalikkuse teavitamise detailplaneeringuga kavandatava osas, kuivõrd ajalehes Pärnu Postimees 01.12.2006 avaldatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku teates on märgitud üksnes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht. Andmata on jäetud informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta, tutvustamata on jäetud planeeringu sisu, samuti kavandatava hoonestuse iseloom ning olulisemad maakasutus- ja ehitustingimused. Planeeringu menetlemisel on rikutud avalikustamise nõudeid, kuna võis olla veel huvitatud isikuid, kes ei saanud teada antud planeeringu algatamisest ja
lg-s 6 nõutud infot avalikust väljapanekust, kuid oleksid soovinud osaleda planeeringu koostamise protsessis. Kolmandaks on rikutud
Mitmed kooskõlastused on saadud peale planeeringu vastuvõtmist ning Pärnu Tervisekaitsetalitusega planeeringut kooskõlastatud ei ole. Täiendavate kooskõlastuste eesmärgiks on tagada planeeringu õiguspärasus läbi selle, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiametid. Enamik kooskõlastusi on saadud peale avalikku väljapanekut, rikkudes sellega ka
Detailplaneering ei ole seega sisuliselt õiguspärane, kuna selle menetlemisel on rikutud oluliselt
3. ptk esitatud nõudeid planeeringute koostamisele ja selles avalikkuse osalemisele. 4.6.
lg 3 kohast maavanema järelevalvet detailplaneeringu koostamise üle teostatakse pärast seda, kui planeering on kohalikus omavalitsuses läbinud kõik menetlemise etapid – algatamine, vastuvõtmine ja avalikustamine. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et maavanema heakskiit üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus (RKHK 19.05.2008 otsus haldusasjas 3-3-1-61-07, p 23 RKHK 19.04.2007 otsus haldusasjas 3-3-1-12-07, p 19). Vaidlustatud detailplaneeringul puudub aga maavanema heakskiit ja nõusolek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Vald kehtestas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ilma maavanema heakskiiduta ja rikkus sellega
lg-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut kehtestada üksnes juhul, kui maavanem on selle eelnevalt heaks kiitnud. 4.
lg 1) ning sellesse menetlusse on planeerimisseaduse alusel kaasatud kõik huvitatud isikud, kellel ei pea menetluses osalemiseks esinema ilmtingimata isiklikku puutumust planeeritava alaga. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (
Planeering peab järgima
§-s 1 toodud eesmärke (võimalikult paljude ühiskonnaliikmete, tasakaalustatud ja pikaajalise ruumilise arengu vajaduste arvestamine; keskkonnamõjude selgitamine ja nendega arvestamine jm.). Antud juhul tugineb protest sellele, et üldsust ei ole nõuetekohaselt planeeringu menetlusse kaasatud ning põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise põhjendatust (
Samuti ei ole tagatud maavanema poolt õiguskorra ja riigi toimimise aluspõhimõtete kaitsmine (mis on järelevalve eesmärgiks) olukorras, kus haldusakt on kehtestatud kohustuslikku järelevalvemenetlust läbimata. Kohus on seisukohal, et planeerimisseadusest (§ 9 lg 1) tuleneb, et detailplaneering kehtestatakse lähiaastatel ehitustegevuse alustamiseks, mistõttu selle õiguse realiseerimisega viivitamisel asetab kinnistu omanik ise ennast olukorda, kus aja möödumise ning muutunud faktilise olustiku tõttu ei pruugi planeering olla kehtestatud kujul realiseeritav, vaatamata sellele, et haldusakt kehtib (õiguspärase ootuse kuhtumine). Sellisele seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-1434 ja 3-06-1210. Haldusasjas nr 3-06-1210 märkis ringkonnakohus, et: „Vastavalt
Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutumata kujul realiseerida. „Lähiaastate“ möödudes ei kao detailplaneeringu toime küll iseenesest, ent kinnistuomanik peab arvestama, et kui detailplaneeringut ei ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohalik omavalitsus hakata planeerimisotsust revideerima.“ Haldusasjas nr 3-08-1434 täpsustas kohus, et planeeringu kehtetuks tunnistamine ei saa siiski tugineda üksnes ajafaktoril. Märgitud asjas oli tegemist kehtiva õiguspärase haldusaktiga. Antud juhul puudub vaidlus, et protestitav otsus on õigusvastane. Kohus nõustub protesti esitajaga, et protestitava detailplaneeringu kehtestamisel on ainuüksi menetlusnõudeid rikutud nii oluliselt, et need ei ole kõrvaldatavad muul viisil kui haldusakti tühistamisega. Ka juhul, kui eeldada, et kolmas isik saab tugineda usalduse kaitsele (millega kohus ei nõustu), oleks protestitava detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine lubatav ja proportsionaalne. Seda põhjusel, et väga tõenäoliselt ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestatud kujul realiseerida; detailplaneeringu muutmine (millist vajadust kolmas isik möönab) toimub samas menetluskorras nagu kehtestamine (puudub ajaline võit); samas välistatud ei ole detailplaneeringu kehtestamine nö muudetud kujul, mistõttu kinnistu väärtus ei muutu ning rahaline kaotus menetlemisega seotud otseste kulude näol ei ole väga suur, arvestades, et kolmas isik möönab puudusi, mis tema arvates on kõrvaldatavad ka ehitusprojektiga (st puuduvad lahendused tuleks välja töötada igaljuhul). 8 7.1. Protesti esitamise tähtaegsus Protest on esitatud 24.11.2011, mistõttu kohaldub selle tähtaegsuse kindlakstegemisele kuni 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 283 lg 1, rakendussäte). Protesti esitamisele tähtaega enne 01.01.2012 ettenähtud ei olnud. Protest tuli hea halduse põhimõtteid järgides esitada siiski mõistliku aja jooksul. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-25-02 ja 3-3-1-41-02 leidnud, et vaatamata tähtaja puudumisele peab protesti läbivaatamisel halduskohus alati arvestama õiguskindluse põhimõttega. See tähendab, et mida kauem on protesti esitamisega viivitatud, seda kaalukam peab olema selle esitamise põhjus ning seda rohkem tuleb protestitava haldusakti tühistamise otsustamisel arvestada õiguskindluse põhimõtetele tuginevaid vastuväiteid. Kuna protesti esitamine toimub maavanema diskretsiooniõiguse alusel (selleks kohustav norm puudub), tuleb juba protesti esitamisel arvestada HMS § 64 lg-s 3 sätestatut (asjaolud, mida kaalutakse kehtetuks tunnistamise lubatavuse puhul). Puudub vaidlus, et detailplaneeringu kehtestamise otsust maavanemale ei saadetud, ka mitte siis, kui planeering saadeti
Maavanem väidab, et sai vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisest teada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ avaliku väljapaneku käigus läbi selle, et kolmas isik esitas avaliku väljapaneku käigus vastuväite tuginedes selle esitamisel protestiga vaidlustatud detailplaneeringule. Kolmas isik ei pea eeltoodud väidet usutavaks, kuna teemaplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja on maavanem. Teemaplaneering algatati juba 27.02.2009 ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus detsembris 2009; eskiislahendust koostati oktoobrist 2009 kuni juulini 2010 ning seda tutvustati avalikult augustis 2010. Juba lähteülesandes on märgitud vajadus Nurme õgvenduse järele ning teetrass on planeeritud üle Nurme Ärikeskuse kinnistu. Kolmas isik järeldab eeltoodust, et juba lähteülesande koostamisel pidi olema teada vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamine, see pidi nähtuma maakatastri andmetest (andmed kinnistu sihtotstarbe ja nimetuse kohta). Vältimatult pidi maavanem märkama kõnealuse kinnistu andmete muutumist maakatastris hiljemalt eskiislahenduse koostamise ajal (2009-2010). Maavanem väidab, et ei saanud olla teadlik detailplaneeringu kehtestamisest, kuna määras alles 13.03.2007 täiendavad kooskõlastused, mille osas uut kooskõlastusi arvestavat lahendust (
lg 6) ei esitatud, mistõttu eeldas maavanem, et detailplaneeringut jätkuvalt menetletakse. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud, et maavanem sai detailplaneeringu kehtestamisest teada varem kui ta ise väidab ning kolmanda isiku argumendid ei veena kohut vastupidises. Maakataster ei sisalda teavet detailplaneeringu kehtestamise kohta ning maavanemal puudus põhjus sellise teabe otsimiseks maakatastrist, kuna ta eeldas, et Nurme Ärikeskuse detailplaneeringut ei saa enne kooskõlastamise tingimuste täitmist ja heakskiidu andmist kehtestada. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest teada saades asus maavanem järelevalvet teostama ja viis selle läbi mõistliku aja jooksul ning pöördus seejärel viivituseta ka kohtusse. 7.2. Kolmanda isiku usalduse kaitse Õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, samuti tuleb arvestada avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (HMS § 66 lg 1, § 67 lg 1). HMS § 67 lg 2 kohaselt haldusakti ei tohi kehtetuks tunnistada isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks 9 või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 3 võimaldab isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistada ka eelviidatud normis toodud asjaolude esinemisel, juhul kui seda õigustab ülekaalukas avalik huvi. Usalduse kaitsele ei saa tugineda HMS § 64 lg 4 p 5 kohaselt juhul kui soodustatud isik oli teadlik haldusakti õigusvastasusest või ei olnud sellest teadlik oma süü tõttu. Hoonestusprojektide arendamisega (kolmanda isiku põhitegevusala äriregistri andmetel) tegeleva äriühingu puhul on põhjendatud eeldada oma tegevusvaldkonna õigusliku regulatsiooni tundmist või vähemalt hoolsust konsulteerida õiguslikes küsimustes õigusteadmistega isikuga. Detailplaneeringu punktis 2 on tehtud ettepanek muuta kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.
lg 7 (detailplaneeringu koostamise ajal ja kehtivas redaktsioonis) sätestas, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
lg 5 kohaselt, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Seega tulenes planeerimisseadusest üheselt ja selgelt maavanema järelevalve kohustus. Riigikohtu praktikas käsitleti maavanema järelevalve käigus antud heakskiidu õiguslikku siduvust küll esmakordselt 19.04.2007 lahendis nr 3-3-1-12-07, kuid järelevalveks saatmise vajadus pidi eelnevale vaatamata olema planeerimisseaduse viidatud sätete alusel üheselt arusaadav. Seega pidi olema ilmne, et planeeringu kehtestamise otsus, mis on tehtud maavanema järelevalvemenetlust läbimata, on vähemalt formaalselt õigusvastane. Kolmas isik, aktsepteerides üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist ilma maavanema heakskiiduta ei saa tugineda usalduse kaitsele. Juhul, kui eelnevaga mitte nõustuda ja asuda seisukohale, et menetlusnormide järgimise kohustus on ainult menetluse läbiviijal ning taotluse esitaja saab lähtuda eeldusest, et menetlus viiakse haldusorgani poolt läbi õiguspäraselt, õigustab protestitava haldusakti tühistamist avalik huvi ja see, et puuduvad HMS § 67 lg 2 mõttes takistavad asjaolud. Maavanema järelevalve on oma olemuselt riiklik järelevalve kohaliku omavalitsuse üksikakti õiguspärasuse üle ning see teenib avaliku huvi kaitset. Avalik huvi väljendub seaduslikkuse tagamises. Samuti on mõeldamatu muude avalike huvide tagamine olukorras, kus nende kaalumine saab toimuda vaid planeerimismenetluses, mitte pärast selle lõppemist. Näiteks on avalikes huvides tagada, et üldplaneeringut ei muudeta ilma põhjendatud vajaduseta, tagada üldsuse kaasamine planeeringumenetlusse, kontrollida vajalike kooskõlastuste (antud juhul eriti seoses liiklusohutuse ja tervisekaitsega) olemasolu ja nõuetekohast täitmist. Riigikohtu praktikast (lahendid nr 3-3-1-30-08, 3-3-1-12-07) tulenevalt on maavanema kooskõlastus siduva iseloomuga ning kohustusliku järelevalve läbimata jätmine ei ole vaid formaalne viga. Vastustaja ega kolmas isik ei ole vaidlustanud menetluslike rikkumiste toimumist ja planeeringulahenduse sisulisi puudusi. Kohus nõustub protesti esitaja poolt välja toodud menetlusnormide rikkumise põhjendustega. Planeeringulahenduse puhul protesti esitaja poolt välja toodud puuduste osas saab tugineda HKMS § 60 lg-le 2 (omaksvõtt). 10 Detailplaneering oli kehtivat üldplaneeringut muutev, mille üle menetlusosalistel vaidlust ei ole. See nähtub üheselt planeeringu kausta lk-delt 3 ja 7 (ettepanek muuta üldplaneeringut). Kohalik omavalitsus ei vaidlusta asjaolu, et tegemist oli maavanema järelevalvele allutatava planeeringuga (
Vastustaja ja kolmas isik ei ole vaidlustanud ka muid menetluslikke rikkumisi seoses kooskõlastamistega. Samuti ei vaidlustata haldusakti motiveerimatust. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga, et protesti esitaja poolt esile toodud puudused planeeringus on formaalsed ja ületatavad ehitusliku projekteerimise käigus. Ehitusliku projekteerimise ülesandeks ei ole detailplaneerimisel lahendamisele kuuluvate küsimuste (kehtiva
Vastasel juhul puuduks detailplaneeringu koostamisel ka mõte. Ehitusprojektiga detailplaneeringu muutmine lubatav ei ole. Kolmas isik ei ole juba alates 26.02.2007 kehtiva detailplaneeringu alusel asunud taotlema ehitusluba. Kuni maavanema poolt detailplaneeringu õiguspärasuse küsimuse tõstatamiseni (05.05.2011) oli detailplaneering kehtinud üle 4 aasta. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei kaota detailplaneering iseenesest kehtivust, kuid juhul, kui detailplaneeringu realiseerimist paari aasta jooksul ei alustata, ei ole välistatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine muutunud asjaolude tõttu. Antud asjas on muutunud asjaoluna käsitletav Via Baltica planeerimine. Tõenäoliseks tuleb pidada, et menetletava teemaplaneeringu tõttu ei saaks kolmas isik täna kehtivat planeeringut muutmata kujul realiseerida. Seega ei saa kolmas isik usutavalt väita, et detailplaneeringu tühistamine oleks tema õigusi ebaproportsionaalselt riivav. Nõustuda võib kindlasti sellega, et ilma detailplaneeringuta kinnistu väärtus on väiksem kui detailplaneeringuga kinnistul, kuid kehtiv detailplaneering ei tõsta kinnistu väärtust juhul, kui planeering ei ole enam realiseeritav. Kohus leiab, et tühistamisprotest tuleb HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel rahuldada. 8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Protesti esitaja taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 3712,80 eurot. Esitatud on arved ja kulude nimekiri. Kulude tasumise kohta on esitatud maksekorraldus vaid 1159,20 euro osas. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab, et kuna järelevalve teostamine detailplaneeringute üle ning sellega seotud protesti esitamine on käsitletavad protesti esitaja tavapärase tegevusena ning ei esine muid erakordseid asjaolusid, mis võiksid õigustada haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmist, tuleb need jätta protesti esitaja enda kanda. Kolmas isik on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Lisatud ei ole kulude kandmist tõendavaid dokumente. Taotlus ja sellele lisatud arved on esitatud peale kirjalikus menetluses määratud tähtaja lõppemist. Seega tuleks menetluskulud jätta välja mõistmata nii nõutavate dokumentide tähtajaks esitamata jätmise tõttu, kui tulenevalt HKMS § 108 lg-st 8, mille alusel jäävad menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.