Obsah (6)

§ 11§ 33§ 3§ 6§ 5§ 4

3-10-583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-583 Haldusasi E. M kaebus Salme V

§ 11lg 10 otsuse eelnõule valitseja kooskõlastus.

Otsuse eelnõu on vastustaja kooskõlastanud keskkonnaametiga ja leidnud, et sellega on kõrvaldatud vastuolu Salme valla üldplaneeringuga ja

nõuded. 11.Kaebuse väitel seisnevad vastuolud Salme valla rannaalade osaüldplaneeringuga järgmises: -Salme valla rannaalade osaüldplaneering ( üldplaneeringu seletuskirja p.8.2.1.2) näeb ette, et käesoleval juhul tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine ja vastavast hindamisest võib loobuda üksnes keskkonnamemorandumi alusel kooskõlastatult keskkonnateenistusega. -vastustaja on

§11

lg10 ja ringkonnakohtu antud juhistest lähtuvalt kooskõlastanud keskkonnamõju hindamise küsimuse otsustamise ( otsus nr 2) hoiuala valitsejaga, kuid täitmata on üldplaneeringust tulenevad nõuded, mille kohaselt võivad keskkonnamõjud jääda hindamata keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega ( praegu hoiuala valitsejaga).Antud juhul puudub keskkonnamemorandum, mis lubaks loobuda hindamisest ja ka detailplaneeringus ei ole keskkonnakaitselisi tingimusi ette nähtud. -otsusega nr 2 ei ole detailplaneeringut mis tahes määral muudetud, seega ei ole keskkonnatingimusi täiendavalt detailplaneeringus määratud. 3 Asjaolu, et keskkonnaamet on kooskõlastanud keskkonnamõju mittehindamise algatamise, ei kõrvaldada vastuolu üldplaneeringuga. Kuivõrd üldplaneering nägi ette keskkonnamõju mittehindamise üksnes kooskõlastatud keskkonnamemorandumi alusel ja tingimusel, et täiendavad keskkonnakaitselised tingimused nähakse ette detailplaneeringus, mida tehtud ei ole ja mille puudumist on kinnitatud ringkonnakohtu otsuses, on ainuüksi seetõttu keskkonnamõju mittehindamine õigusvastane ja otsuse p 16 esitatud vastupidine seisukoht väär. 12.Vastuolu

sätestatuga seisneb kaebuse väitel järgnevas: -Kuivõrd Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu elluviimine toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ja avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju, on Kadakaranna kinnistu detailplaneering strateegiline planeerimisdokument ning vastustaja oleks pidanud otsustama keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise (

§ 33lg 1 p 1 ja 2).

-Ringkonnakohus leidis, et uue otsuse vastuvõtmisel tuleb vastustajal lähtuda

§ 11

.Eeltoodust järelduvalt oleks pidanud kohalik omavalitsus antud juhul otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise, mitte keskkonnamõju strateegilise hindamise. Viimatinimetatu oli kaebuse väitel vastustajale kohustuslik algatada, sest tegemist oli strateegilise planeerimisdokumendiga. Samas leiab kaebaja, et kui kohtu hinnangul keskkonnamõju strateegiline hindamine läbiviimisele ei kuulunud, oli vastustaja kohustatud algatama keskkonnamõju hindamise. Otsuses on otsustatud jätta mõlemad nimetatud hindamised algatamata. -

§ 3

p 1 ja 2 tulenevalt on keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldused samad mis keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning sellest tulenevalt esitab kaebaja ühtsed seisukohad keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusest: -Otsuse nr 2 p 15.4 on leitud viidates Hendrikson&Ko eksperthinnangule, et hinnangus ei olevat välja toodud, et teostatud töödel oleks oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale või Laidunina hoiualale, milline seisukoht on väär. Kuivõrd eksperthinnangus on leitud, et kaitsealused elupaigatüübid on olulises ulatuses vähenenud, siis järeldubki sellest negatiivne mõju.Samuti on eksperthinnangu lk 17 märgitud, et kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia ilma Natura väärtusi kahjustamata. -Vastavalt eksperthinnangule ulatub detailplaneeringu elluviimisega kaasnev ehitustegevuse mõju ka Tümina kinnistule, mis kuulub Natura 2000 ja Laidunina hoiuala koosseisu. Eksperthinnangus leitakse, et kui oleks läbi viidud nõuetekohane Natura 2000 hindamine, siis arvestades tegevuste iseloomu ja kinnistul olevaid elupaigatüüpe, oleks Natura hindamise tulemus saanud olla praeguse detailplaneeringu lahendusena vaid negatiivne, s.t. kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia ilma Natura väärtusi kahjustamata. -Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjast ei nähtu käsitletavas küsimuses analüüsi läbiviimine, seega on seisukoht antud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju hindamata. Lisaks puudus Keskkonnaministeeriumil pädevus detailplaneeringule kooskõlastuste ja arvamuste andmiseks ning ministeeriumi kiri ei ole nõuetekohane kooskõlastus, nagu märkis ringkonnakohus otsuse p 18. -keskkonnamõjude mittehindamiseks on otsuse p.15.5 väidetud, et Keskkonnaministeerium ei ole pidanud vajalikuks laiendada hoiuala piire endise Kadakaranna kinnistu alal. Kuna ringkonnakohtu 13.04.2009 määrusega haldusasjas 3-08-2482 peatati keskkonnaministri 27.11.2008 otsuse kehtivus endise Kadakaranna kinnistu osas kaitse alla võtmise menetluse mittealgatamiseks, siis puudub hetkel kehtiv otsus, millega oleks jäetud algatamata kaitse alla võtmise menetlus endise Kadakaranna kinnistu alade osas.Seega on otsuses nr 2 lähtutud valedest eeldustest.Ka keskkonnaministri 28.09.2008 käskkiri nr 1554 ei anna seisukohta Kadakaranna kinnistu Laidunina hoiuala koosseisu arvamise osas. -keskkonnamõjude mittehindamise algatamist ei saa põhjendada ka asjaoluga, et keskkonnaamet on andnud omapoolse kooskõlastuse Kadakaranna kinnistu drenaaži ja elektrivõrguühenduse 4 väljaehitamiseks. Mõlemad ehitusload on kohtus vaidlustatud, haldusasjas 3-09-12 on ehitusloa kehtivus peatatud. Kooskõlastus drenaaži ja elektrivõrgu ehitamiseks ei saa põhjendada detailplaneeringu, mis näeb ette kokku 8 hoone rajamise, keskkonnamõju mittehindamist. -vastustaja on keskkonnamõjude mittehindamise otsustamisel jätnud sisuliselt arvestamata Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud Pärandkoosluste kaitse ühingu 2008 koostatud eksperthinnangu,samuti 2009 eksperthinnangu, milles on leitud, et looduskeskkonna kaitseks on vaja vältida ala hoonestamine ning kuivendamine.Ekspertarvamuses on leitud, et selleks on hädavajalik liita Kadakaranna seni kaitse alla mittekuuluv osa hoiualaga. -täiendava eksperthinnangu tellimine ekspert T. Plt ei olnud vajalik, sest esitatud oli Pärandkoosluste kaitse ühingu 2008 koostatud eksperthinnang ja 2009 täpsustatud eksperthinnang. Ka T. P eksperthinnangus peeti vajalikuks kaitse alla võtta endise Kadakaranna jagamisel tekkinud kuuest viis katastriüksust. Ekslik on seisukoht, et üks katastriüksus kaitset ei vaja. Määrav ei ole kaitsealuste üksikute taimede esinemine, vaid kaitset vajavate elupaigatüüpide esinemine. Pärandkoosluste kaitse ühing leidis ala vaatlusel 2008.a. suvel kaitset vajavaid elupaigatüüpe niiskel pinnasel, mille kaitsmine on vajalik. -eksperthinnangutega on tuvastatud, et Kadakaranna kinnistul paiknevad elupaigatüübid on haruldased ja hävimisohus, seega esineb ilmselge alus taotletava ala kaitse alla võtmiseks. Direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tuleb esmatähtsatesse elupaigatüüpidesse, kui eriti ohustatud elupaigatüüpidesse suhtuda eriti suure rangusega. Kõnealusel alal on esindatud Laidunina hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid, millest saab järeldada, et vastav ala tuleb arvata Laidunina hoiuala koosseisu. -Eksperthinnangutes on leitud, et detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia ilma Natura elupaiku ning Laidunina hoiuala kaitse-eesmärke kahjustamata ning on asutud seisukohale, et negatiivne mõju ulatub ka naaberkinnistutele. Samuti on leitud, et Laidunina hoiuala vajab laiendamist ka Kadakaranna kinnistu osas. Eeltoodust tulenevalt on otsustus jätta keskkonnamõjude hindamine algatamata õigusvastane. Vastustaja ei ole hinnanud kõiki asjaolusid igakülgselt ja objektiivselt.Vastustaja on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu otsuse p 19 antud hinnangu. 13.Salme Vallavolikogu oli kohustatud Kadakaranna detailplaneeringu kooskõlastama maavanemaga. Üldplaneeringuga vastuolus olevate detailplaneeringute kooskõlastamine ei ole Keskkonnaministeeriumi ega keskkonnaameti pädevuses, nimetatud ei ole ka teostanud nõuetekohaselt diskretsiooni. 14.Otsus nr 32 on motiveerimata ja ebaselge .Ei nähtu, milliste hoonete rajamine on lubatud looduslikule haljasmaale ja ei nähtu õuemaa määra detailplaneeringust. 15.Vastustaja on ebaõigesti hinnanud avalikku huvi, leides, et ulatuslikku keskkonna kaitse huvi kaalukust ei saa antud juhul kõrgeks pidada, sest detailplaneeringu ala osas ei ole peetud vajalikuks Laidunina hoiuala laiendada ja et Kadakaranna kinnistul esinevad elupaigad on ulatuslikult levinud.Detailplaneeringualal on esindatud Laidunina hoiuala kaitseeesmärgiks olevad elupaigatüübid. Põhjendus avaliku huvi puudumisest on väär, vastuolus eksperthinnangutega ja ei kajasta ringkonnakohtu otsuse p 23 antud seisukohti. 16.Vastustaja on ebaõigesti teostanud diskretsiooni, lähtudes kolmanda isiku huvidest.OÜ Solar Invest puudub ülekaalukas huvi, mis võiks põhjendada õigusvastase detailplaneeringu kehtima jäämise. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5 17.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea , on seisukohal, et Salme Vallavolikogu 01.02.2010 otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 18.Vaidlustatud otsuse andmise faktilised asjaolud ja volikogu kaalutlused otsuse tegemisel ühes õigusliku põhjendusega on esitatud otsuse põhjendavas osas, mida vastustaja palub lugeda ka selgituseks vaidlustatud otsuse kohta. Volikogu on lähtunud asjassepuutuvatest Maa-ameti veebilehel avaldatud andmetest, kinnistusregistri andmetest ja Salme Vallavolikogu otsuse põhjendustes osundatud tõenditest, mille konkreetse loetelu vastustaja oma seletuses veelkord esitab. 19.Kaebuses on väärad faktiväited. Endine Kadakaranna kinnistu on jagatud mitte kuueks, vaid neljaks kinnistuks. Kadakaranna kinnistule kavandatavate ehitiste ja Sõnajala kinnistul paiknevate ehitiste vaheliseks vahemaaks kujuneb ca 500m. 20.Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringuga.Sealjuures nimetatud osaüldplaneering ei välista maatulundusmaa arendamist ja maatulundusmaal ehitamist. Kehtiv

, erinevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) § -st 10 keskkonnamemorandumiga seonduvat regulatsiooni ei sisalda. 21.Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 otsuse haldusasjas 3-08-2042 p 24 tulenevalt oleks tulnudki praegu kehtiva

§ 11lg 10 kohasele otsuse eelnõule küsida hoiuala valitsejalt kooskõlastus.

Salme Vallavolikogu otsusega nr 32 kehtestatud Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu

§ 6

lg 1 sätestatute hulka, seega pidi volikogu kaaluma, kas on tegemist muu tegevusega, millel on oluline keskkonnamõju.

ei näe enam nõuet lisada tegevusloa taotlusele keskkonnamemorandum. Salme valla ranna-alade osaüldplaneering osas, mis puudutab keskkonnamemorandumi esitamise vajadust, ei ole enam kooskõlas kehtiva õigusega (

ei näe enam nõuet lisada tegevusloa taotlusele keskkonnamemorandum), mistõttu tuleb lähtuda kehtivast seadusest. 22.E.M taotluse läbivaatamisel pidi vallavolikogu HMS § 54 tulenevalt lähtuma otsuse tegemise ajal kehtiva

normidest( mitte kuni 02.04.2005 kehtinud KeHAS normidest). Kehtetuks tunnistatud seaduse alusel otsuse tegemiseks ei anna alust PlanS § 26 lg

1. KeHAS § 10 lg 1-3 tulenevalt oli keskkonnamemorandum arendaja poolt koostatav dokument ning määratletud olid küsimused, mis pidid olema dokumendis ära näidatud.Kuigi Kadakaranna kinnistu arendaja ei ole esitanud vormikohast keskkonnamemorandumit, nähtuvad keskkonnamemorandumis äranäitamisele kuulunud andmed paljus Kadakaranna detailplaneeringu seletuskirjast, sealjuures keskkonnakaitse küsimused on kajastatud detailplaneeringu seletuskirja p.2.
2. Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevus ja ehitised jäävad väljaspoole otsuse andmise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtivaid Laidunina hoiuala piire. 23.Otsuses nr 2

§ 6

lg 3 nimetatud eelhinnangu andmisel detailplaneeringuga kavandatud tegevuse kohta hindas vallavolikogu endise Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu materjalides toodud andmeid ja selgitusi, samuti läbiviidud haldusmenetlustes teatavaks saanud asjassepuutuvaid andmeid, seega vaatas volikogu detailplaneeringuga kavandatud tegevuse keskkonnamõju aspektist sisuliselt läbi ning üksnes kuni 02.04.2005 kehtinud KeHAS ette nähtud keskonnamemorandumi puudumise pärast puudus alus asuda seisukohale, et kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja algatada keskkonnamõjude hindamine. Laidunina hoiuala valitseja Keskkonnaamet on vallavolikogu otsuse eelnõu kooskõlastanud 19.01.2010 ja ei ole leidnud, et kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. 6 24.Tulenevalt LKS § 14 lg 3 ja § 14 lg 5 kuulub keskkonnatingimuste seadmine eeskätt kaitstava loodusobjekti valitseja ja keskkonnamõju hindamise järelvalvaja ( antud juhul keskkonnaameti) pädevusse.Keskkonnaamet ei ole volikogu otsuse kooskõlastamisel pidanud vajalikuks täiendavate keskkonnakaitseliste tingimuste määramist, seega puudus vallavolikogul faktiline alus omalt poolt keskkonnakaitseliste tingimuste määramiseks. 25.Hoiuala kaitserežiim ( põhialused sätestatud LKS § 32) ei välista ehitamist ja muud majandustegevust, kuid tegevuse käigus ei tohi ohtu seada kaitstavate liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimist. Sama tingimus tuleneb Natura 2000 võrgustiku kaitserežiimist.Detailplaneeringu realiseerimisel on sellega kavandatud ehitiste naabrusse jääva hoiuala kaitse-eemärgi täitmine võimalik tagada konkreetsele ehitisele projekteerimistingimuste väljastamise menetluses, kooskõlastades tegevuse hoiuala valitsejaga ja vajadusel seades täiendavaid keskkonnatingimusi. 26.Vastustaja ei pidanud algatama

§ 33

p 1 ja 2 kohaselt keskkonnamõju strateegilist hindamist.Vallavolikogu on käsitlenud küsimust, kas endise Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimise mõju Natura 2000 ala ja naabruses asuva Laidunina hoiuala looduskeskkonnale on oluline või ei ole tegemist looduskeskkonnale olulist mõju avaldava tegevusega otsuse nr 2 p 15.10.13 ning on asunud seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju oluline

§ 5

mõttes ei ole.Keskkonnaamet on otsuse eelnõu kooskõlastanud ja ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist vajalikuks pidanud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on kooskõlas HMS § 5 lg 2 nõuetega: volikogul oli piisavalt andmeid otsustamaks, et endise Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju looduskeskkonnale ei ole oluline, kuna keskkonnaamet ei andnud teistsugust arvamust, puudus alus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seisukoht 2008.a.märtsis Kadakaranna kinnistul teostatu osas on otsuse p 17, mõju looduskeskkonnale hindamiseks on keskkonnainspektsiooni pädevuses. Detailplaneeringuga on kavandatud hoonestus väljaspool Laidunina hoiuala piiri, juurdepääsuteed on kavandatud maksimaalselt väljakujunenud juurdepääse ära kasutades. Endise Kadakaranna kinnistu maa-ala puhul on tegemist valdavalt poollooduslike kooslustega. Laidunina hoiuala kaitsekorralduskava kehtestatud ei ole, poollooduslike koosluste säilimiseks ei tule neil aladel inimtegevusest täielikult hoiduda. 27.Vallavolikogu kujundas oma hinnangu tuginedes keskkonnakaitse küsimustes pädeva asutuse Keskkonnaameti 2009 juulis antud eksperthinnangule,aga ka Saaremaa Keskkonnateenistuse ja Keskkonnameti poolt endise Kadakaranna kinnistu jagamisel ja ehituslubade väljastamisel antud seisukohtadele. Hendrikson &Ko arvamuses on mööndud, et käsitletud tegevused on looduskaitselisi väärtusi mõjutanud, kuid ei ole välja toodud, et teostatud töödel on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale või Laidunina hoiualale. Keskkonnaministeeriumi kui keskkonnateenistuse suhtes kõrgemalseisva asutuse (kuulus Keskkonnaministeeeriumi struktuuri) arvamust on vallavolikogul alust pidada pädeva asutuse arvamuseks (27.05.2005).Keskkonnaamet on andnud 2009 juulikuus eksperthinnangu Laidunina hoiuala kaitse alla võtmise ettepaneku kohta ja on seisukohal, et kaitse alla võtmine on põhjendatud hoiualana 6,9 ha ulatuses, sellest 6,84 ha Välja kinnistul ja 0,06 ha Kaniste kinnistul. Laidunina hoiuala laiendamise ettepaneku menetluses ei ole peetud vajalikuks laiendada hoiuala piire endise Kadakaranna kinnistu alal. Volikogu jaoks on siduv Vabariigi Valitsuse kehtiv määrus Laidunina hoiuala piiride kindlaksmääramise kohta ning otsuse tegemisel tuleb sellest lähtuda. Sealjuures arvestades, et keskkonnaamet ja 7 Keskkonnaministeerium on asunud seisukohale, et Laidunina hoiuala laiendamine ei ole endise Kadakaranna kinnistu osas vajalik ega ole esitanud Vabariigi Valitsusele määruse eelnõud hoiuala piiride laiendamiseks endise Kadakaranna kinnistu osas, ei pidanud volikogu õigeks E.M taotluse läbivaatamise menetlust peatada. Saaremaa Keskkonnateenistus hoiuala valitsejana ei näinud drenaaži tema poolt seatud tingimustel väljaehitamisel ohtu hoiuala eesmärkide realiseerimisele ega olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale.Ebaõige on väide, et detailplaneering ei kajasta elektrivõrgu ühenduse asukohta,vastav selgitus on seletuskirja p 2.5 ja kajastus on vastustaja seletusele lisatud joonistel. 28.Keskkonnaamet omab pädevust keskkonna- ja looduskaitsealase ekspertarvamuse andmiseks ning vastustaja lähtub eeldusest, et keskkonnaameti eksperdiarvamus on asjakohane ja õige.Vallavolikogu hindas keskkonnaameti eksperdiarvamust ühes teiste arvamuste ja dokumentidega. Endise Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu menetlusse kaasati Saaremaa Keskkonnateenistus ja planeeringulahendus kavandati vastavalt Saaremaa Keskkonnateenistuse ametnikelt suuliselt saadud juhistele, sealjuures lõpplahenduses kavandati planeeritavale alale vähem ehitisi kui oli nähtud ette lähteülesandes. 29.Kadakaranna kinnistu detailplaneeringut ei kooskõlastatud maavanemaga, samas oli detailplaneering sisuliselt kooskõlastanud Keskkonnaministeerium 27.05.2005 kirjaga. Vastustaja hinnangul saab PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku läbivaatamisel kohaldada HMS § 58 sätestatud põhimõtet. Käesoleval juhul ei olnud detailplaneeringu maavanema järelevalvele allutamata jätmine puudus, mis peaks tooma kaasa otsuse nr 32 muutmise või kehtetuks tunnistamise pärast korralise kaebetähtaja lõppu. 30.Põhjendamatu on väide otsuse nr 32 motiveerimatusest ja ebaselgusest.Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused võivad olla tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Detailplaneeringu seletuskiri ja plaanimaterjal on dokumendid, millest on tuletatatvad planeeringu kehtestamise otsuse põhjendused. 31.Volikogu on oma seisukoha, et ulatuslikku keskkonna kaitse huvi kaalukust ei saa kõnealusel juhul kõrgeks hinnata, kujundanud muu hulgas lähtuvalt Keskkonnaameti eksperthinnangust,milles on välja toodud varasemal Kadakaranna kinnistul paiknevad loodusväärtused. Sama eksperthinnangu kohaselt on Laidunina hoiuala potentsiaalsel laiendusel esinevatest Natura elupaikadest Eesti ja Saare maakonna mastaabis väga kõrge väärtusega vaid Välja ja väga väikeses osas Kaniste maaüksusel paiknev kuiv niit lubjarikkal mullal. Kavandatava väikesemahulise ehitustegevuse mõju ulatus naaberkinnistule on ebatõenäoline. Kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud otsuse p.15.10.13 alap.

1. Kaitsealuste liikide kasvukohad ei jää elamumaaks kavandatud alale, ehitustegevus on kavandatud selliselt, et see minimaalselt kahjustaks kaitsealuseid liike.Detailplaneeringu realiseerimisega ei kahjustata väikeseõielise hiireherne soodsat seisundit. 32.Kaebuse väidet diskretsiooni ebaõigest teostamisest volikogu poolt vastustaja õigeks ei pea. Kaebaja tõlgendab Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 kohtuotsust ühekülgselt- otsuses on ka märgitud, et tuleb arvestada uuel läbivaatamisel sellega, mis mahus on detailplaneeringut jõutud ellu viia ja milliseid väiteid kolmas isik oma huvide kaitseks veel esitab. Vastustaja jääb otsuses nr 2 toodud seisukoha juurde, et kaebaja huvi detailplaneeringu ja vallavolikogu otsuse nr 32 õigusaktidega kooskõlla viimiseks ei kaalu üles kolmanda isiku huvi otsuse kehtimajäämise suhtes. Nii vallavolikogu otsus nr 32 kui ka Kadakaranna kinnistu detailplaneering on kehtivad. Usalduse arvestamise kohustusest tulenevalt pidi vallavolikogu otsuse nr 2 tegemisel arvestama 8 muu hulgas kolmanda isiku poolt detailplaneeringu realiseerimisel tehtuga. OÜ Solar Invest on õigustatud eeldama, et otsus jääb kehtima ja sellest tulenevalt tegema toiminguid, mida ta kinnistu omanikuna vajalikuks peab. Kaebaja 10.06.2008 taotlus ei sisalda konkreetseid ettepanekuid planeeringu ja volikogu otsuse õigusaktidega kooskõlla viimiseks, pigem on taotlus suunatud otsuse nr 32 kehtetuks tunnistamise saavutamisele. Vallavolikogu peab kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks arvestama HMS § 67 lg 1 ja 2 sätestatuga. E.M huvidega ja osalusega detailplaneeringu menetluses seonduvad kaalutlused on toodud otsuse nr 2 p
2. Tuleb leida mõistlik tasakaal inimtegevuse ja looduse kaitse vahel. Kaebaja ei ole osundanud asjaoludele, mis veenvalt kinnitaksid kehtestatud Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu realiseerimise mõju tema õigustele ja vabadustele.Detailplaneeringu osalise elluviimisega kaebajale kuuluva vara s.h. Tümina kinnistu kahjustamises väidetu osas on vallavolikogu väljendanud oma seisukoha otsuse p 17.Kavandatav ehitustegevus Tümina kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ei takista, Tümina kinnistul Natura elupaiku keskkonnaameti eksperthinnangu järgi ei esine. Tõsiseltvõetav ei ole väide detailplaneeringu negatiivsest mõjust kaebaja heaolule, tema elukeskkonnale Sõnajala kinnistul suveperioodil ja viimatinimetatud kinnistu ümbrusele.Mõju ümbruskonna eluasemetele on volikogu analüüsinud otsuse p15.10.7., see mõju ei ole oluline, sest ehitused kavandatakse 500 m kaugusele Sõnajala kinnistu hoonetest ja hoonestusalade vahel „silmside“ puudub.Vastupidiselt kaebuses väidetule ei ole Sõnajala kinnistu lähipiirkond olnud läbi aegade inimtegevusest puutumatu ala.Jõustunud kohtulahenditega on leitud, et kaebuse esitajat ei tulnud detailplaneeringu menetlusse kaasata intensiivsemalt kui iga teist kodanikku ja selles osas on otsus nr 37 õige. E.M taotluse lahendamisel on volikogu kaalunud kaebuse esitaja raskesti äratuntava erahuvi ja OÜ Solar Invest selgelt äratuntava erahuvi ja detailplaneeringu jätkuva kehtivuse õiguspärase ootuse vahel, samuti avaliku loodus- ja keskkonnakaitselise huvi ning OÜ Solar Invest erahuvi vahel. Keskkonnaamet ei ole näinud kavandatavas tegevuses ohtu hoiuala kaitse-eemärkide realiseerimisele ning selles olukorras jõudis vallavolikogu järeldusele, et kaebaja erahuvi ei kaalu üles OÜ Solar Invest erahuvi. 33.Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et vaidlustatud otsusega on rikutud tema subjektiivseid õigusi või piiratud vabadusi. PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku rahuldamata jätmine ei anna alust asuda seisukohale, et sellega on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud.Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust arvata, et endise Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtima jäämine mõjutab kaebaja subjektiivseid õigusi: rikub omandiõigust või rikub oluliselt ja reaalselt suvitusperioodi aegset elukeskkonda Sõnajala maaüksusel.PlanS § 26 lg 2 alusel tehtud otsuse kaebeõigus on isikul vaid subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Puudub alus menetleda kaebust populaarkaebusena. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 34.Solar Invest OÜ kaebust põhjendatuks ei pea ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik toetab vaidlustatud otsuse seisukohti, leiab, et vallavolikogu on kaalutlusõigust õigesti ja põhjendatult teostanud ja kaebaja ettepanek on jäetud õigesti rahuldamata. Täiendavalt märgib kolmas isik järgmist: 35.Hoonestus on paigutatud loodusväärtusi maksimaalselt arvestades, sealjuures on detailplaneeringu koostamise ajal teostatud paikvaatlus, milles koos planeeringu koostajaga osales vallavalitsus ja Saaremaa Keskkonnateenistus. Vajadusel on võimalik ehitusloa väljastamise menetluses täiendavalt arvestada looduskaitse aspektidega. 36.Keskkonnaameti kooskõlastus KMH ja KSH mittealgatamise otsusele on nõuetekohane ja põhjendatud, keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks täiendavate nõuete kehtestamist seoses 9 kehtiva detailplaneeringuga. Käesolevaks ajaks ei ole Keskkkonnaamet ja Keskkonnaministeerium täiendavate looduskaitseliste piirangute rakendamist Kadakaranna kinnistu alale vajalikuks pidanud. 37.KMH ja KSH menetlus on aeganõudev ja keerukas ning õigustatud suuremate arenduste puhul. Kavandatava arenduse puhul on tegemist kuni nelja üksikelamu ehitamisega ning puudub alus asuda seisukohale kaalutlusreeglite rikkumisest KMH ja KSH mittealgatamise kooskõlastamisel ja otsustamisel. 38.2008.a. kinnistul teostatud tööde küsimus ei ole asjakohane ning neile töödele antav hinnang ei saa mõjutada detailplaneeringule ja otsusele nr 2 antavat hinnangut. 39.Väited loodusväärtuste olulisest mõjutamisest on põhjendamatud ja ülepaisutatud. Olulise mõju ilmnemist ei ole ka tõendatud. 40.Looduskaitse küsimust on vallavolikogu ja Keskkonnaamet piisavalt analüüsinud ja hinnanud sealjuures erinevaid tõendeid. Kaebaja ei ole näidanud, et kaalutlusotsuse tegemisel oleks rikutud kaalutlusreegleid. 41.Kaebajal on õigus nõuda, et tema ettepanekut menetletakse, kuid tal ei ole nii kaugeleulatuvat subjektiivset õigust, mis õigustaks nii ulatuslikku looduskaitselise iseloomuga kohtulikku kontrolli nagu kaebuses eelduslikult vajalikuks peetakse.Kuna kaebuse esitajal ei ole iseseisvat kaitstavat subjektiivset õigust puhtale keskkonnale, ei saadud seda õigust ka rikkuda. 42.Detailplaneeringu ca 5-aastase kehtivusaja jooksul ei ole maavanem ega maavalitsus seoses detailplaneeringuga tõstatanud ühtegi küsimust.Kõnealuse detailplaneeringu koostamine kehtiva osaüldplaneeringu raamides oli võimalik. 43.Omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õiguse kõrval tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse ja usalduse kaitsega. Keegi ei pea eeldama, et detailplaneering võidakse aastaid hiljem kehtetuks tunnistada. Kinnistu omanikule põhjustatava ebamõistlikult kahjuliku tagajärje tõttu ei ole selle ümbervaatamine enam õigusriigis võimalik.Kui loodusväärtused vajavad täiendavat kaitset, tuleb looduskaitsele allutada alasid mujal nende levimiskohas. 44.Rohkem kui 0,5 km kaugusel asuv hoonestus kaebajat häirida ei saa. Drenaažiga seotud mõjud ei puutu detailplaneeringusse, seega on põhjendamatu nende seostamine. V KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlustatud otsuse tegemisel on volikogu teostanud diskretsiooni õiguspäraselt, otsus on motiveeritud ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 46.Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 otsusega haldusasjas 3-08-2042 ( E.M kaebuses Salme Vallavolikogu 15.09.2008 otsuse nr 37 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 10.06.2008 taotlus uuesti läbi) milles ringkonnakohus tühistas vallavolikogu otsuse kaalutlusvigade tõttu ja kohustas vallavolikogu kaebaja 10.06.2008 taotluse uuesti läbi vaatama, on ringkonnakohus andnud käitumisjuhise PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku lahendamiseks, sealjuures on selgitatud, et märgitud alusel ettepaneku saamisel tuleb 10 haldusmenetlus uuendada ja ettepanek sisuliselt läbi vaadata, sealjuures planeeringu muutmise üle otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel rakendada kaalutlusõigust, arvestades haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kaalutlusreeglitega. Ringkonnakohtu otsuse p 18 on asutud seisukohale, et detailplaneeringu raames tulnuks koostada keskkonnamõjude hindamine ja sellest võis loobuda üksnes keskkonnamemorandumi alusel, mille on kooskõlastanud keskkonnateenistus ja et detailplaneeringu materjalide hulgas olev keskkonnaministeeriumi seisukoht ei asenda keskkonnateenistuse kooskõlastust keskkonnamemorandumile. Vaidlus puudub selles, et Salme valla ranna-alade osaüldplaneering on kehtestatud Salme vallavolikogu 22.09.2003.a. määrusega nr
4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (KeHAS) kehtis kuni 02.04.2005 ja keskkonnamemorandumiga seonduv oli sätestatud KeHAS § 10, millist regulatsiooni

ei sisalda. Vallavolikogu on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja 10.06.2008 taotluse uuel läbivaatamisel 1.02.2010 tuleb HMS § 54 lähtuvalt tugineda sel ajal kehtivale regulatsioonile, sealjuures on arvestatud ringkonnakohtu otsuse p 24 antud selgitustega, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise vajaduse selgitamiseks tuli keskkonnamemorandumi esitamisega küsida keskkonnateenistuselt seisukoht, käesoleval ajal

§ 11lg 10 otsuse eelnõule valitseja kooskõlastus.

Eeltoodud selgitusi tuleb kohtu hinnangul mõista ringkonnakohtu juhendina käesoleva aja õiguslikus olustikus, kus keskkonnamemorandumi olemasolu kohustusest juhinduda enam võimalik ei ole, lahendusena üldplaneeringuga vastuolu kõrvaldamiseks. Kaebuse käsitlusest lähtuvalt (tingituna detailplaneeringus sätestatud keskkonnamemorandumi kohustusest) ei olekski seega käesoleval ajal võimalik keskkonnamõju hindamisest loobuda, milline seisukoht on vastuolus ka ülalviidatud ringkonnakohtu otsuse p.24. 47.Ainuüksi keskkonnamemorandumi puudumisest ei saa järeldada, et vallavolikogul puudus ülevaade kavandatavast tegevusest. KeHAS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli keskkonnamemorandum arendaja poolt tegevusloa taotlusele lisatav dokument, mis sisaldas tegevuse kirjeldust, sealhulgas :tegevuse ulatust, asukohta ja eesmärki; kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks vajalikke andmeid; erinevaid lahendusvariante ja tehtud valiku põhjendust; keskkonda kahjustava mõju ennetamist ja tekkivate võimalike kahjustuste heastamise vahendeid. Sama paragrahvi lg 4 sätestas, et otsustaja vaatab keskkonnamemorandumi läbi ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ühe kuu jooksul, arvates keskkonnamemorandumi saamisest. Käsitletava paragrahvi lg 5 aga nägi ette, et kui kavandatav töö võib tõenäoliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava liigi elupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse eesmärki, kooskõlastab otsustaja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsuse nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga või keskkonnateenistusega. 48.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (

) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui:1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Vaidlus puudub selles, et Kadakaranna kinnistu jääb täies ulatuses Natura 2000 alale ja enamus Laidunina hoiualale.

§ 4

avab keskkonnamõju mõiste ning selle kohaselt on keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

§ 5

tulenevalt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 11

§ 6

lg 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, vaidlust ei ole selle üle, et kolmanda isiku kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelus ei ole.

§ 6

lg 2 kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks pädev organ andma eelhinnangu olulise keskkonnamõju olemasolu kohta, kui kavandatakse muu hulgas tegevust mõnes muus valdkonnas, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Osundatud sättes nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224, mille p 15.8 sätestab, et keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda sellise tegevuse puhul, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. 49.Vallavolikogul tuli anda eelhinnang tegevuse keskkonnamõju olulisusele, lähtudes

§ 6

lg 3 sätestatud kriteeriumidest .Volikogu on põhjendatult asunud seisukohale, et kavandatava tegevuse olemuse ja selle eeldatavale mõjule Natura 2000 võrgustiku alale ja Laidunina hoiualale on võimalik anda hinnang vallavolikogule teadaoleva informatsiooni analüüsi põhjal, sealhulgas on vallavolikogu ka otsuse p.15.1 loetlenud dokumendid, milles sisalduvale tuginevalt on esitatud põhjendused ning asutud seisukohale, et Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevuse mõju ei ole

§ 5

mõttes oluline ning on eeltoodust tulenevalt otsustanud jätta keskkonnamõju hindamise algatamata. 50.Kaebuse esitaja viitab seoses vastuoluga üldplaneeringuga muu hulgas sellele, et üldplaneeringu kohaselt Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega, ning et seda tehtud ei ole ning selle puudumist on kinnitatud ringkonnakohtu otsuses. Viimatinimetatud kohtuotsuses on ringkonnakohus leidnud: otsuses nr 37 on märgitud, et detailplaneeringuga on seatud keskkonnatingimused sellega, et on tõdetud olemasoleva loodusliku keskkonna maksimaalset säilitamist maa-ala kruntimise ja hoonestamise käigus. Seda üldsõnalist tõdemust ei saa lugeda keskkonnatingimuste määramiseks ega tegevuse mõju hindamiseks keskkonnale. Eeltoodust ei järeldu mitte hinnangu andmist detailplaneeringus sisalduvale, vaid otsusele nr 37. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusest nr 2 nähtuvalt on vallavolikogu eelhinnangu andmisel põhjalikult analüüsinud kavandatava tegevuse keskkonnamõju, sealjuures on arvestatud lisaks Kadakaranna detailplaneeringu seletuskirjale keskkonnakaitselisi küsimusi käsitlevate dokumentidega, sh Hendrikson & Ko 2008.a. „Salme vallas Imara külas kadakaranna kinnistul asuvate Natura 2000 alade soodsa seisundi muutuste eksperthinnang“, Laidunina hoiuala menetluses Salme vallale edastatud materjalidega , Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjaga, Salme vallavalitsusele haldusmenetlustes antud keskkonnaameti seisukohtadega ning on selle hinnangu raames ja arvestades ühtlasi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju lähtudes

§ 33

lg 5 sätestatud kriteeriumidest andnud keskkonnamõju aspektist ka hinnangu detailplaneeringule. Vallavolikogu on esitanud kaalutlused, miks puudub alus väita detailplaneeringuga kavandatava hoonestusega kaasnevat olulist loodusväärtuste kahjustamist, sealjuures on piisavalt arvestatud keskkonnakaitse lokaalse huviga. Planeeringu koostamisel tehti koostööd Saaremaa keskkonnateenistusega ja krundid kavandati olemasolevat looduslikku keskkonda arvestades, viimast võimalikult vähe muutes, otsuses on kaalutud ka hoonestuse asukohta. Otsuses on analüüsitud ka detailplaneeringu elluviimise mõju seonduvalt kavandatud veevarustuse, kütte, teedevõrgu ning jäätmete tekkega ning on asutud seisukohale keskkonnale olulise mõju puudumisest. Detailplaneeringuga ei ole hõlmatud kinnistu mereäärset osa . 51.Volikogu on, leides et looduskaitse huvi on tagatud olemasoleva detailplaneeringu elluviimisel arvestanud ka asjaoluga, et detailplaneeringu realiseerimisel kohalduvad lisaks kohalduvad detailplaneeringust tulenevad nõuded ( detailplaneeringu seletuskirja p.2.2 ja 2.3) , mille täitmist hinnatakse vallavalitsuse poolt ehitusloa taotluse menetlemise käigus. Ehitusloa 12 andmise menetlusse on vajadusel võimalik kaasara ka keskkonnaamet optimaalsemate projektlahenduste leidmiseks. 52.Vastustajal oli kaalutlusõigus selle osas, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Käesoleval juhul ei olnud detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine kohustuslik, vaid eeldas vallavolikogu hindamisotsust, vastustajal oli seega kaalutlusruum. Riigikohus on 17.11.2011 kohtuasjas nr 33-1-63-11 selgitanud, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selles osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (

§ 33lg 2).

KSH vajalikkus otsustatakse

§ 33

lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus. Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia .Detailplaneeringu menetluse käigus peab kohalik omavalitsus analüüsima planeeringulahenduse võimalikku keskkonnamõju olenemata KSH algatamise kohustuse puudumisest. 53.Salme Vallavolikogu otsuse nr 2 eelnõu on kooskõlastatud keskkonnaametiga. Seega on kaitseala valitseja hinnanud KMH ja KSH vajalikkuist ja täiendavate nõuete kehtestamist vajalikuks pidanud ei ole. Kaitseala valitsejal on nõusoleku andmiseks lai kaalutlusruum ja puudub alus kahelda pädeva asutuse poolt antud kooskõlastuse põhjendatuses. Vaidlus puudub selles, et keskkonnaametile on esitatud kogu vaidlusaluse otsuse eelnõu täies mahus. Kui keskkonnaamet on pidanud otsuse põhjendusi kaalutletuteks ja põhjalikeks ning ei ole neid üle korranud, ei järeldu sellest, et diskretsiooni ei ole nõuetekohaselt teostatud. Kaebuse väide, et Keskkonnaamet on andnud kooskõlastuse ilma omapoolset hinnangut ja analüüsi teostamata, on eeltoodust tulenevalt paljasõnaline. Keskkonnaamet ei pidanud kordama otsuse eelnõus olevaid põhjendusi, kui ta nendega nõustus, millest ei järeldu hinnangu puudumist. Volikogu on põhjendanud keskkonnamõju mittehindamist muu hulgas Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjaga. Kuigi ringkonnakohus on ülalviidatud kohtuotsuses leidnud, et detailplaneeringu materjalidele lisatud Keskkonnaministeeriumi seisukoht ei asenda nõutud keskkonnateenistuse kooskõlastust keskkonnamemorandumile, siis iseenesest ei tähenda eeltoodu, et käesoleval juhul, kus kaitseala valitseja on andnud hinnangu keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse kohta, ei omaks Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjas nr 16-11/5879avaldatud seisukohad seoses Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga mingit tähendust. Kirjast nähtuvalt on Keskkonnaministeerium oma seisukoha kujundamisel arvestanud Natura inventuuride käigus kogutud informatsiooniga ja planeeringuga, sealhulgas analüüsinud hoonestuse asukohta lähtuvalt keskkonnakaitselisest aspektist ning täiendavate looduskaitseliste piirangute seadmist vajalikuks pidanud ei ole. Kaebuse väide Keskkonnaministeeriumi poolt seisukoha andmisest ilma detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju reaalselt hindamata põhjendatud ei ole ning kirja sõnastus sellist järeldust ei toeta. Keskkonnaministeeriumi kui piirkondliku keskkonnateenistuse kõrgemalseisva asutuse arvamust oli sisepädevuse aspektist lähtuvalt alust pidada päeva asutuse seisukohaks, 54.Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul Kadakaranna kinnistu detailplaneeringut maavanemaga ei kooskõlastatud. Vaidlustatud otsuses on esitatud kaalutlused, millele tuginevalt asus volikogu seisukohale, et osundatud rikkumine konkreetseid asjaolusid arvestades ei ole hinnatav sellise olulise rikkumisena, mis igal juhul saaks mõjutada asjas tehtud otsust. Sealjuures on arvestatud asjaoluga, et antud juhul ei esitatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ühtegi vastuväidet ja selles osas maavanema seisukoht vajalik ei olnud, detailplaneering on saadetud maavanemale ja selle osas ei ole käesoleva ajani küsimusi tõusetunud. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et Salme valla ranna-alade osaüldplaneering ei välista maatulundusmaa arendamist ja maatulundusmaal ehitamist. 13 Kaebuses on toodud osaüldplaneeringu p.8.2.1 alap.2, ent tähelepanuta on jäetud p 8.2.1 teised alapunktid,. näiteks alap.1 mille kohaselt maatulundusmaa igale katastriüksusele on käesoleva planeeringu alusel võimalk ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil, alap.4, millest tuleneb, et alla 2 ha suuruse ehitusõigust taotleva maatulundusmaa kinnistu tuleb muuta elamumaaks detailplaneeringu alusel . Käesoleval juhul oli ka Keskkonnaministeerium eespoolviidatud kirjas andnud nõusoleku planeeringule. Ringkonnakohus ei ole haldusasjas nr 3-08-2042 vastupidiselt kaebuses väidetule leidnud, et Keskkonnaministeeriumi kiri ei ole kooskõlastus detailplaneeringule, vaid et see ei ole käsitletav keskkonnateenistuse kooskõlastusena keskkonnamemorandumile. 55.10.06.2008 esitatud taotluse kohaselt kinnitavad otsuse nr 32 kaalutlematust ja ennatlikkust Kadakaranna kinnistul praktikas teostatud tööd, mis näitavad keskkonnamõjuhindamise vajadust. Kaebuse väitel kinnitab 2008.a. märtsis Kadakaranna kinnistul teostatud tööde mõju kohta Hendrikson & Ko koostatud eksperthinnang, et oluliselt on kahjustunud nii kadakaranna kinnistu kui ka kaebuse esitajale kuuluva kinnistu looduslik kooslus ja vähenenud kaitsealused liigid. Volikogu on nähtuvalt otsuse p 15.1 oma seisukoha kujundamisel arvestanud muu hulgas Hendrikson & Ko töös sisalduva informatsiooniga Volikogu ei ole andnud hinnangut taotluse väidetele seoses 2008.a. kadakaranna kinnistul teostatud kaevetööde mõjuga looduskeskkonnale, leides, et hinnangu andmine kuulub Keskkonnainspektsiooni pädevusse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja detailplaneeringu seadusega kooskõlla viimise taotluse läbivaatamisel tuli volikogul võtta seisukoht detailplaneeringu elluviimisega seonduvates küsimustes ning et 2008.a. märtsis Kadakaranna kinnistul teostatud töödele antav hinnang volikogu otsusele nr 2 ega detailplaneeringule antavat hinnangut mõjutada ei saa. Sealjuures kraavide puhastamine ja raietööd detailplaneeringu reguleerimisesemeks ei olnud. Seonduvalt kaebaja poolt täiendavalt esitatud Hendrikson & Ko 17.01.2012 dokumendiga, mida kaebaja nimetab eksperthinnanguks detailplaneeringu keskkonnamõjude osas märgib kohus, et osundatud hinnang on sisult õiguslik hinnang Salme vallavolikogu otsusele nr 2, mis ei lükka ümber vallavolikogu poolt kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tehtud analüüside järeldusi ja esitatud kaalutlusi .Kohus ei nõustu kaebuse väitega kadakaranna kinnistu detailplaneeringu elluviimisega Tümina kinnistule kaasneva mõju täielikult tähelepanuta jätmisest. Hendrikson & Ko 2008.a. koostatud eksperthinnang OÜ Hendrikson & Ko 2008.a arvamus on antud Kadakaranna kinnistul asuvate Natura 2000 alade seisundi muutuste kohta ja naabruse vahetus mõjualas, töös hinnati 2008.a. kinnistul teostatud tegevuste ( metsaraie ja kraavide kaevamine) mõju sealsetele Natura väärtustele . Sealjuures on Hendrikson & Ko arvamuses jõutud järeldusele, et teostatud tegevuste mõju ulatus jääb suures osas kinnistu piiresse ja vähesel määral ulatub ka kõrvalkinnistutele Nimelt, seoses kraavide kaevamisega Kadakaranna ja kõrvalasuvate Tümina ja Timmu kinnistu piiridele ulatub mõningane mõju ka väljapoole Kadakaranna kinnistut. Arvamusest ei ilmne, et

1. aastal teostatud tegevuste tagajärjel on kaitstavate elupaigatüüpide pindala oluliselt vähenenud või et teostatud töödel on oluline mõju Laidunina hoiualale või Natura 2000 võrgustiku alale. Asjas ei nähtu, et kavandatava tegevuse tõttu oleks kaebuse esitajal takistatud temale kuuluva Tümina kinnistu kasutamine selle sihtotstarbel. Samuti on volikogu detailplaneeringu elluviimise looduskeskkonnale eeldatava mõju analüüsimisel otsuse p.15.10 käsitlenud ka võimalikku mõju Laidunina hoiualale, seega ka kaebajale kuuluvale kinnistule , lisaks on analüüsitud kaebaja kui piirinaabri võimalikku subjektiivsete õiguste riivet ( p.26.3), samuti on hinnatud mõju taotluse esitaja elukeskkonnale ja heaolule ( p.15.10.7). 56.Vallavolikogu ei pidanud otsusega nr 2 lahendama Laidunina hoiuala laiendamise küsimust. Osa endisest Kadakaranna kinnistust otsustati nähtuvalt Keskkonnaministeeriumi 28.11.2008 14 kirjast Laidunina hoiuala moodustamisel hoiuala piiridest välja jätta seetõttu, et ala väljajätmine ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärki 57.Kohus ei nõustu kaebuse väitega otsuse nr 32 täielikust motiveerimatusest ja ebaselgusest, mis tingib haldusakti tühistamise. Otsuses on märgitud, millise kinnistu detailplaneering kehtestatakse, kelle koostatud see on ning mis on detailplaneeringu sisuks. Viidatud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koostatud planeeringudokumentidele, otsuse tekstis on toodud otsuse õiguslik alus. Planeeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad detailplaneeringu materjalidest – detailplaneeringu seletuskirjast ja plaanimaterjalist. Käesoleval juhul puudub alus väita , et motiveerimatus ei võimalda tagada haldusakti kontrollitavust. Kuigi kohtupraktikas ( näit. Riigikohtu 17.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-05) on asutud seisukohale, et detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral tuleb põhimotiivid esitada ka otsuses endas, ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist. Vallavolikogu on põhjalikult käsitlenud neid küsimusi otsuse p.21 ja
2. 58.Volikogu on kaalunud avalike huvide, kaebuse esitaja ja kolmanda isiku huvide vahel ( otsuse p 23-26) ja on esitanud vastavad põhjendused. Volikogu on tuvastanud , võttes muu hulgas arvesse Keskkonnaameti antud nõusolekut, et detailplaneering ei avalda ohtu hoiuala kaitse-eesmärkide realiseerimisele ega ka looduskaitsehuvile laiemalt. Vastustaja on lisaks kaebuse esitaja huvidele ( milleks ei ole õigus puhtale keskkonnale) arvestanud ka kolmanda isiku huvidega ja on piisavalt põhjendanud, miks kaebuse esitaja huvi ei kaalu üles OÜ Solar Invest erahuvi. Kohus ei jaga kaebuse väidet, et volikogu on erinevaid huve valesti väärtustanud. Kuna käesoleval juhul kavandatav tegevus ei kahjusta avalikku huvi looduskeskkonna säilitamiseks ja kaitseks, siis on volikogu põhjendatult kaalunud kaebuse esitaja ja kolmanda isiku erahuvide vahel ning pidanud kaalukamaks kolmanda isiku huvi , arvestades sealjuures põhjendatult usalduse kaitsega. VI MENETLUSKULUD
3. HkMS § 258 lg 1 näeb ette, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama on sätestatud käesoleval ajal kehtiva HkMS § 108 lg
4. Kuni 31.12.2011 kehtinud HkMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid .HkMS § 20.1 lg 1 kohaselt määrab kohus asja kirjalikus menetluses lahendamisel tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente. Käesoleval ajal kehtivas HkMS-s on samad põhimõtted sätestatud HkMS § 109 lg
5. 60.Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista vastustaja poolt kantud menetluskulu, mis seisneb esindajakulus summas 2032,9 eurot. Vastustaja selgitusel on tegemist mahuka kaebusega ning haldusasja menetluses on vastustaja esitanud rea menetlusdokumente. Salme valla esindaja on kulutanud haldusasjas tööaega 26,5 tundi ,mis on mõistlik ajakulu. Vastustaja palub arvestada asjaoluga, et kaebuses on tõstatatud mitmeid õiguslikke küsimusi, mille analüüsimine ja millele vastamine nõudis õigusalaseid eriteadmisi, sh kohtupraktika tundmist. Samuti palub vastustaja arvestada, et kuigi vaidlustatud korraldus puudutab kohaliku omavalitsuse põhitegevust, tuleb arvestada asjaoluga, et Salme Vallavalitsuses puudub koosseisuline jurist, mistõttu oli vajalik välise õigusabi kasutamine. 61.Kaebuse esitaja vaidleb menetluskulu kaebajalt väljamõistmise taotlusele vastu , tegemist on kohaliku omavalitsuse tavapärase igapäevategevusega. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja on 15 pensionär, kellele kuuluvad mõned kinnisasjad, kuid igakuine sissetulek ja säästud vastavate kulude hüvitamist ei võimalda.
6. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 06.11.2007 otsuses kohtuasjas 3-3-1-52-07, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Planeeringu kehtestamine ja PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud taotluste lahendamine on kohaliku omavalitsuse tavapäraste haldusmenetluste hulka kuuluv ning selle vaidlustamisega seonduv kohtuasi on seotud haldusorgani tavapärase tegevusega. Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv ( nt 19.07.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-24-07, 06.11.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-52-07, 30.11.2010 otsus kohtuasjas 3-3-1-63-10 jt), millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. .Lisaks sellele, et tegemist on kohaliku omavalitsuse põhitegevusega seotud vaidlusega, ei õigusta välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmist asjaolu, et Salme Vallavalitsuses puudub koosseisuline jurist, õigusalastes küsimustes on esindamiseks piisav vallasekretäri kvalifikatsioon. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu.
7. Varasemalt kehtinud HkMS § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele, sama sätestab praegu kehtiv HkMS § 108 lg 8; HKMS § 92 lg 10 kohaselt on kohtul õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ( käesoleval ajal kehtiva HkMS § 108 lg 11). Kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 719,70 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmist ning on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arvetega ja pangakonto väljavõtetega esitatud arvete tasumise kohta Solar Invest OÜ poolt, millele lisaks on esitatud ka Raidla Lejins & Norcous pearaamatupidaja 17.01.2012 õiend . 64.Kohtukulude väljamõistmise riskiga peab isik kaebuse esitamisel alati arvestama. Vastupidisel juhul avaneks isikul võimalus oma kaebeõiguse kuritarvitamiseks, mis ei ole kooskõlas protsessiõiguste heauskse teostamise põhimõttega. Samas Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaebajalt kohtukulude väljamõistmisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sealjuures 18.12.2003 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-75-03 leiti täiendavalt, et kaebajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi ette nägema, et kaebus on põhjendamatu, aga samuti ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast. Kohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja pahatahtlikkust, samuti asjaolu, et kaebaja pidi ette nägema kaebuse põhjendamatust. Kaebuse esitaja on vastulauses vastustaja menetluskulu taotlusele märkinud, et kaebaja on pensionär ning et tema säästud ja sisetulek ei võimalda kulude hüvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja täpsustanud, milline on kaebaja majanduslik seisund, et kohus saaks sellega arvestada kolmanda isiku menetluskulude taotluse esitamisel. Ainuüksi asjaolu, et isik on pensionär, ei tähenda, et isikul puudub igasugune võimalus tasuda kolmanda isiku esindaja kulusid. Õige on küll väide, et mõistlik ei ole eeldada kinnisvara võõrandamist väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks, samas tuleb tõdeda, et kaebaja materiaalne olukord on tal võimaldanud kasutada mitmetes kohtumenetlustes vandeadvokaadist esindajat, mis ei viita asjaolule, et isik saab arvestada vaid pensioniga, mille suurus ei ole samuti kohtule teada. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kolmanda isiku kasuks kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist. Lea Kuuse 16