Obsah (4)

§ 121§ 205§ 112§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2130 Haldusasi G.L. kaebus Tallinna vangla 28.08.2012 käskki

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

1. G.L. 09.10.2012 kohtule edastatud kaebusest nähtuvalt kohaldati Tallinna vangla 28.08.2012 käskkirjaga nr 460 k kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja esitas käskkirja vaidlustamiseks vaide, mis Tallinna vangla 08.10.2012 vaideotsusega rahuldamata jäeti. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse, paludes ta vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse eest.
2. Kuna kaebaja ei olnud esitanud kohtule asjaga seonduvaid haldusakte, siis palus kohus kaebuse nõuetekohasuse kontrollimiseks 26.10.2012 kohtunõude korras Tallinn vanglal edastada asjaga seonduvate haldusaktide koopiad ning kaebuse esitamisele eelnenud kaebaja nelja kuu isikukonto väljavõte. 02.11.2012 vastuses kohtunõudele edastas Tallinna vangla asjaga seonduvate dokumentide koopiad, sh kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu isikukonto väljavõtte.
3. 16.11.2012 määrusega kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Muu hulgas kohus märkis määruses: „Kuigi kaebaja on kaebuse päises märkinud ainult vaideotsuse nr 5-15/36994-1 vaidlustamise, siis kaebuse tekstist nähtuvalt on kaebaja tahteks esitada ka nõue Tallinna vangla 28.08.2012 käskkirja nr 460 tühistamiseks. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja tahteks on esitada nõue nii Tallinna vangla 28.08.2012 käskkirja nr 460 kui ka 08.10.2012 vaideotsuse nr 5-15/36994-1 tühistamiseks”.
4. 06.12.2012 edastas kaebaja kohtule avalduse, milles märkis, et ta ei ole nõus kohtu seisukohaga, et kohus ei vabastanud teda riigilõivu tasumisest. Samas avaldas kaebaja soovi kaebuse eest riigilõivu tasumiseks, paludes võimalust teha seda osaliselt või osamaksetena.
5. 21.12.2012 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta. Muu hulgas kohus sedastas määruses: „Kohus selgitab kaebajale, et kohtule jääb arusaamatuks kaebaja tegelik tahe ja eesmärk avalduse esitamisel. Esitatust ei selgu, kas kaebaja on soovinud: 1) esitada määruskaebust Tallinna halduskohtu 16.11.2012 määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, või 2) uut tähtaega riigilõivu tasumiseks (sooviga tasuda osaliselt või osamaksetena). Juhul, kui kaebaja soovib esitada Tallinna ringkonnakohtule (halduskohtu kaudu) määruskaebust halduskohtu 16.11.2012 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, siis tuleb selline määruskaebus kohtule puuduste kõrvaldamise tähtajal ka esitada. Seejuures peab määruskaebus vastama

§ 205nõuetele.

Määruskaebuses märgitakse: 1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number; 2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; 3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse; 4) määruskaebuse põhjendus. Määruskaebuse põhjenduses tuleb märkida: 1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane; 2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Juhul, kui kaebaja ei soovi määruskaebust esitada, siis tuleb seda selgesõnaliselt kohtule määratud tähtajaks teatada. /.../ Kaebaja soovi - võimaldada riigilõivu tasuda osaliselt või osamaksetena - kohta märgib kohus järgmist. Kohus keeldus menetlusabi andmisest kaebajale seetõttu, et esines seaduslik alus menetlusabi mitteandmiseks tulenevalt

§ 112lg 1 p 1.

Asjaolu, et kaebajal kaebuse esitamisele eelnenud perioodil olid ja nüüd väidetavalt enam ei ole rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks, ei ole piisavaks asjaoluks, et kohus võimaldaks kaebajal riigilõivu tasuda osaliselt või osamaksetena. Kohus lähtub seejuures tasumisele kuulva riigilõivu summast, mis on riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt 15 eurot. Nimetatud summa puhul ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise kaebajale ülejõu käiva kohustusega, mille tõttu ta ei suudaks riigilõivu tasuda. Kaebajal oli võimalik enne kaebuse esitamist ja ka sellele järgnenud perioodil säästa vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kohtule esitatud kaebaja isikukonto väljavõttest (periood 4 kuud enne kaebuse esitamist) nähtub, et 27.09.2012 on kaebajale kantud üle summa 50 eurot, millest on nõuete fondi ja vabanemisfondi kantud kokku 25 eurot. 28.09.2012 on kaebaja kaupluses teinud sisseostu 5,17 summa ulatuses, sellele järgnevalt oli kaebaja konto jääk 16,16 eurot, so suurem kui tasumisele kuuluv riigilõiv. Kaebus kohtule on esitatud 09.10.

1. Kauplusest ostude tegemine on kaebaja enda vaba valik ja maksujõuetuse analüüsimisel kauplusest sisseostudeks tehtud kulutused arvesse ei lähe. Seega annab kohus kaebajale veelkord võimaluse kohtu antud tähtaja jooksul riigilõivu (15 eurot) tasumiseks. /.../ Kokkuvõtvalt: kaebajal tuleb kohtule selgelt teatada, kas ta soovib esitada määruskaebust Tallinna ringkonnakohtule (halduskohtu kaudu) halduskohtu 16.11.2012 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks, kui jah, siis tuleb esitada seaduses sätestatud nõuetele vastav määruskaebus. Vastasel juhul tuleb tasuda kaebuse eest riigilõiv 15 2 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda - Rahandusministeeriumi nimele AS SEB Panga kontole nr 10220034796011, AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr
2. Kõigil juhtudel tuleb viitenumbriks märkida 2900072673.“ Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates ning hoiatas, et kaebuse puuduse (tasumata riigilõiv) tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. KOHTU SEISUKOHT
3. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 28.12.2012 (tl 27). Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 14.01.
4. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi (kaebaja ei ole kinnitanud, et ta soovib kaebuse asemel esitada määruskaebust, kaebuselt on aga tasumata riigilõiv ja kaebuse nõuded on lõplikult määratlemata). 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (

§ 121lg 1 p 2), millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3