) § 191 alusel ettevõtluseks äriühingus Lishtva OÜ. Taotlus registreeriti ja võeti Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi ka PPA) menetlusse 20.01.2012 numbriga 2023756728 /tl 52 pöördel-53, 58 pöördel, 93-96, 115 pöördel-115/. 2. PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo välismaalastetalituse peaspetsialist Madli Kadajas`e 21.05.2012 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsusega nr 15.3-3/339-1 keelduti V.L.le tähtajalise elamisloa andmisest
lg 2 p 1 alusel, põhjendades seda sellega, et PPA on tuvastanud, et aadressil xxxxxxxx elab V.L.ga mitteseotud isik ning mitte mingit äritegevust antud aadressil ei toimu, mistõttu PPA-l on põhjendatud alus arvata, et V.L. on esitanud valeandmed oma tegeliku elukoha kohta Eestis. Kaebaja ei saa nõustuda PPA avaldatud seiskohtadega. Kaebaja on viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 54 seisukohal, et vaidlustatud otsus on selliste vorminõuetega, et seda saab pidada tühiseks, mistõttu palub kaebaja tuvastada antud haldusakti tühisuse. Alternatiivselt palub kaebaja haldusakti tühistada, kuivõrd selle andmisel on rikutud oluliselt menetluskorda, haldusakt on kaalutlusvigadega ja motiveerimata, eiratud on proportsionaalsuse põhimõtet ning sellest tulenevalt on see õigusvastane. Antud juhul haldusorgan põhistab oma otsust sellega, et kaebaja esitatud andmed ei ole tõesed. Haldusorgani otsus põhineb oletusel, prognoosil, et kaebaja ei asu kunagi elama haldusorganile esitatud aadressile ja seda seetõttu, et aadressil xxxxxxxxx elab kaebajaga mitte seotud isik 2 ning teise elukoha aadressi esitamisel, esitati sama isikuga sõlmitud leping, kuid teisele aadressile. Antud juhul ei ole haldusorgan kuidagi selgitanud põhjust, miks kaebaja ei saa asuda elama aadressile, kus võib elada teine isik? Samas on korteri omanik A. K. esitanud haldusorganile omapoolse selgituse, milles on märkinud, et on valmis kõnealuse korteri välja üürima ning korteris elav isik omab ka muud elukohta ja juhul, kui haldusorgan leiab, et kaebaja ei või üürida endale korterist ühte tuba ja elada selles korteris koos teiste isikutega, siis on korteris nädala sees elaval isikul võimalus elada ka mujal. Selleks on tal elamiseks kolmetoaline korter Tartu linnas. Vastav selgitus ja aadressid on haldusorganile esitatud. Kaebaja leiab, et sellise piirangu seadmine, et kaebaja ei saa üürida elamiseks 4toalisest korterist endale ühte tuba ja elada ühes korteris koos temaga mitte seotud isikutega on esmalt ebaproportsionaalne ja teisalt ei vasta demokraatliku riigi aluspõhimõtetele - vabalt valida enda vajadustele vastav elukoht. Samuti leiab kaebaja, et sellise piirangu seadmine diskrimineerib teda kui välismaalast, kuna lähtuvalt haldusorgani poolt märgitust ei tohiks ta elada ühes korteris koos Eesti elanikuga ja antud juhul ei mängi mingit tähtsust, kas see isik on välismaalasega kuidagi seotud või mitte.
näeb ette, et elamisloa taotlejal peab olema Eestis elama asumisel elamiskoht ja seda esitatud lepinguga, mis võimaldatakse elukoha omaniku kinnitusega. Seega on vaidlustatavas otsuses märgitud põhjendus elamisloa andmisest keeldumisel kaebaja arvates vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (edaspidi PS) ja demokraatliku riigi põhikorraga, kuna tugineb diskrimineerivale ja põhiõigusi piiravale otsustusele. Antud juhul otsus piirab vabalt valida endale elukohta vastavalt kaebaja vajadusele ja elada ühel aadressil teiste isikutega. Vaatama sellele on kaebaja oma 20.02.2012 puuduste kõrvaldamise kirjas esitanud haldusorganile A. K.ga sõlmitud uue üürilepingu teisele aadressile xxxxxxxx3 (nüüdne aadress xxxxxxxxx), kus asub kolmetoaline korter /tl 74-75/. Kuid ka see aadress ei osutanud haldusorganile sobivaks. Käesolevaks hetkeks ei ole haldusorgan avaldanud mingit mõistlikku põhjendust, miks teine esitatud võimalik elukoht osutus ebasobivaks. Haldusorgan on oma 21.05.2012 otsuses märkinud, et on arvamusel, et kaebaja ei asu kunagi antud aadressile elama, jättes täpsustamata, millel põhineb vastav prognoos/eelarvamus. Seega on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud otsus on tühine, kuna see ei ole põhjendatud ning põhjenduses toodud faktilised asjaolud ei vasta tõele. Samuti on kaebaja seisukohal, et igasugune prognoos peab haakuma olemasolevate faktiliste andmetega ja põhinema just nendel. Haldusorgani poolt esitatud selgituse kohaselt peab ta ära hoidma ebasoovitavaid sündmusi ning soodustama soovitavaid. Antud juhul ei ole haldusorgan selgitanud, milles seisneb ebasoovitav sündmus, mida ta soovib 21.05.2012 otsusega ära hoida. Haldusorgan märgib, et on tuvastanud, et ettevõtte Lishtva OÜ juriidilisel aadressil mingit äritegevust ei toimu ja seega ei asu kaebaja kunagi antud aadressile elama ehk haldusorgan viitab xxxxxxxx aadressile olenemata sellest, et kaebaja oli oma 20.02.2012 puuduste kõrvaldamise kirjas esitanud uue üürilepingu aadressile xxxxxxxx. Antud juhul kaebaja leiab, et kuna ta on esitanud uue võimaliku elukoha aadressi, siis põhistada elamisloa andmisest keeldumise otsust sellega, et kaebaja ei asu kunagi elama aadressile xxxxxxxx ei vasta faktilistele asjaoludele ja seega ei saa nimetatud otsust lugeda põhistatuks. Kaebaja arvates peavad haldusakti faktilises motiveeringus olema ära toodud asjaolud, mis toovad kaasa akti alusel oleva õigusnormi kohaldamise. Antud juhul on haldusaktis esitatud faktilised asjaolud osaliselt iseendaga vastuolus. Seega haldusorgani selline prognoos ei saa olla õige ning sellisel prognoosil põhinev haldusakt on algusest peale tühine. Vaidlustatavas otsuses on märgitud, et haldusorgan on kontrollinud elamisloa taotluses esitatud ettevõtte aadressi ja tuvastanud, et seal mingit äritegevust ei toimu ning tuginedes sellele on asunud seisukohale, et V.L. on esitanud valeandmed. Kaebaja selgitab järgmist: ettevõtte Lishtva OÜ registreerimisaadress on ettevõtte asukoha aadress, mis antud juhul ei ole ega saa olla ettevõtte tegevuskoha aadress ja seda seetõttu, et Eesti Vabariigi territooriumil 3 ettevõtlusega tegeleda sooviv isik ja seda just kaebaja valdkonnas, s.o stomatoloogiline ravi, peab omama elamisluba ja alles sellest hetkest, kui ta on elamis- ja tegevusloa saanud, saab ta viia ellu plaanitud tegevuse. Kaebaja on seisukohal, et juriidilise isiku asukoha aadress ei ole antud juhul tegevuskoha aadressiks. Juriidilise isiku asukohaaadressiks on aadress, kust juriidilist isikut juhitakse ehk aadress, kus asub juriidilise isiku juhatus, antud juhul see on aadress, mida kaebaja registreeris algusest peale kui enda Eestisse elama asumisel esmaseks elukoha aadressiks. Kuna kaebaja on ühtlasi ka Lishtva OÜ juhatuse liige ja osanik, siis on loogiline, et juriidiline isik registreeritakse sama aadressile, kuhu esmalt asub välismaalane/ettevõtja elama, et oleks tagatud posti ja vajaliku dokumentatsiooni kättesaamine. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 29 lg 2 on juriidilise isiku tegevuskohaks tema püsiva ja majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Tegevuskohaks saab pidada sellist kohta, kus isik tegutseb plaanipärase tegevusega, et saavutada majanduslikke eesmärke - eelkõige teenida tulu. Seega ei seondu tegevuskoht juriidilise isiku juhatuse asukohaga, vaid juriidilise isiku poolt kestva ja püsiva reaalse majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse kohaga. Tuginedes eeltoodule ei saa antud asja kontekstis pidada juriidilise isiku asukohta tegevuse kohaks, kuna tegevuse eelduseks on elamis- ja tööluba, ilma milleta igasugune välismaalase tegevus Eesti Vabariigi territooriumil on keelatud. Tulenevalt sellest on kaebaja seisukohal, et haldusorgani otsus on iseendas toodud faktiliste asjaolude suhtes vasturääkiv. Otsuse kohaselt peab elamisluba taotlev isik juba elamisloa taotlemisel tegutsema, omamata selleks elamis- ega tööluba. Sellise nõude seadmine haldusorgani poolt on ebaproportsionaalne ning vastuolus kehtiva
regulatsiooniga. Kaebaja on seisukohal, et sellisele nõudmisele tuginemine elamisloa andmisest keeldumise otsuses on ebaseaduslik ja toob kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse. Kaebaja täitis kõik talle seadusega ja haldusorgani poolt esitatud nõudmised elamisloa taotlemiseks ja ei ole esitanud valeandmeid. Kaebaja ei saa nõustuda haldusaktis esineva märkega, et elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt tema põhiõigusi ja ei võta võimalust taotleda uuesti tähtajalist elamisluba. Formaalsest on haldusorganil küll õigus, kuid elamisloa andmisest keeldumisega just
Elamisloa andmisega tegelev haldusorgan saab edaspidi tugineda asjaolule, et taotlust esitav isik on varemgi esitanud valeandmeid, mistõttu võivad sellise staatusega isiku poolt esitatavad andmed töötlemisel ja otsuse tegemisel kaasa tuua kaalutusvead. Samuti solvab elamisloa andmisest keeldumine nimetatud sätte alusel kaebaja isikut, kuna tegelikkuses ei ole ta esitanud valeandmeid, vaid vastupidi soovis igakülgse koostööga elamislube menetleva haldusorganiga täita talle seadusega ja haldusorgani polt ettekirjutatud nõudmisi, et saada võimalust arendada ettevõtlust Eesti Vabariigis ja sellega suurendada elanike hõivatust. Riigikohus on korduvalt oma otsustes märkinud, et haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära toodud asjaolud, mis toovad kaasa akti alusel oleva õigusnormi kohaldamise. Antud juhul leiab kaebaja, et haldusaktis ei ole faktilised asjaolud ja õiguslik motivatsioon omavahel sellises loogilises seoses, mis võiks kaasa tuua just haldusaktis toodud otsuse. Kaebaja arvates ei ole elamisloa andmisest keeldumise otsus piisavalt motiveeritud, proportsionaalne ja tugineb seadusega vastuolus olevatele nõudmistele, mistõttu ei saa see olla kehtiv ja on seega algusest peale tühine. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta kaebus rahuldamata. PPA ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ning leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PPA on V.L. tähtajalise elamisloa taotluse menetluses lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest. Kaebuse esitajale elamisloa andmisest keeldumise otsus on piisavalt motiveeritud ning proportsionaalne. 4 Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise ja omamise korda reguleerib
.
lõike 3 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades
erisusi. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. PPA on seisukohal, et vaidlusalune otsus on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest
lg 2 p 1 kehtestatu annab PPA-le õiguse keelduda tähtajalise elamisloa andmisest põhjusel, et välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Vaidlustatud otsus vastab kõigile nendele nõuetele, sest selles on nii faktiliste asjaolude kirjeldus kui viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsusest on võimalik üheselt aru saada.
annab haldusorganile õiguse ning paneb kohustuse elamisloa andmisel ja selle kehtivusaja pikendamisel hinnata elamisloa põhjendatust ning seaduses sätestatud tingimustele vastavust. Eesti riigil on õigus seada välismaalastele tingimusi Eestis töötamiseks ning ettevõtlusega tegelemiseks. PS § 31 sätestatud ettevõtlusega tegelemise õigus kehtib välisriikide kodanikele vaid seadusega sätestatud tingimustel. Piirangu eeltoodud õiguse kasutamisele seab
.
§-s 191 toodud aluse mõte on anda võimalus Eestisse elama asuda välismaalasel, kes asutaks siin ettevõtluse, mis oleks Eesti riigile vajalik ning seda lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisele. PPA peab siinkohal vajalikuks märkida, et elamislubade andmise eesmärgiks on võimaldada Eestisse elama asuda neil isikutel, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides – kes panustavad Eesti majanduse või teaduse arengusse. Selle eesmärgi täitmiseks on
-s sätestatud tingimused, mida välismaalane peab elamisloa saamiseks ja jätkuvaks omamiseks täitma. Elamisloa taotluse menetlemise ehk eelkontrolli käigus, selgitab PPA välja kõik elamisloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud ja teeb hinnangulise otsuse – kas välismaalase elamisloa taotlemise eesmärk on see, mida välismaalane väidab olevat.
lg 1 p 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmise üldtingimusena peab välismaalasel olema tegelik elukoht Eestis. PPA on oma menetluses tuvastanud, et kaebuse esitaja on esitanud valeandmeid oma tegeliku elukoha kohta Eestis. V.L. taotles tähtajalist elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks OÜ-s Lishtva. Kaebuse esitaja on tähtajalise elamisloa taotlusel nr 2023756728 oma elukoha aadressiks Eestis märkinud xxxxxxxxx. Sama aadressi on kaebuse esitaja märkinud ettevõtte tegevuskoha andmete lahtrisse. V.L. esitas oma tegeliku elukoha tõendamiseks dokumendi, millelt nähtub, et tema tegelik elukoht Eestis on xxxxxxxxx. Eeltoodust saab järeldada, et kaebuse esitaja hakkab ettevõtluse põhitegevusala ehk hambaravi osutamist teostama just xxxxxxxx asuval aadressil. Elamisloa taotluse juurde esitatud üürilepingu nr 1201111 kohaselt on V.L. ja A. K. sõlminud 11.01.2012 Tartus üürilepingu, milles pooled on kokku leppinud selles, et V.L. kasutusse antakse elamiseks eluruum aadressil xxxxxxxxxx. Antava eluruumi üldpind on 12 m2, mis koosneb ühest toast. Üürilepingu kohaselt kehtib leping kuni 11.04.2012 /tl 36 pöördel-37/. Tähtajalise elamisloa menetluse käigus esitas V.L. uue üürilepingu nr 120201, mis on sõlmitud 01.02.2012 Tartus A. K. ja V.L. vahel. Lepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et V.L. kasutusse antakse elamiseks eluruum aadressil xxxxxxx. Üürile antava eluruumi üldpind on 12 m2, mis koosneb ühest toast. Üürileping kehtib kuni 01.05.2012 /tl 74-75/. PPA ametnikud teostasid 01.02.2012 aadressil xxxxxxxx kontrolli ning viisid läbi vestluse korteris elava T. K.ga. Vestluse tulemusel selgus, et eelnimetatud aadressil elab nädala sees T. K. ning nädalavahetusel ka tema poeg A. K. T. K. sõnul ei ole korter rendile antud, küll on aga sõlmitud mitmeid üürilepinguid välismaalastega. Vestluse käigus selgus, et olenemata sellest, 5 et nimetatud aadressile on registreeritud 8 ettevõtet, mingit äritegevust seal ei toimu. T. K., kes elas kontrollitavas korteris, ei teadnud nimetatud aadressile registreeritud ettevõtetest. Kaebuse esitaja on esitanud elukohta tõendavaks dokumendiks üürilepingu, mis on sõlmitud V.L. ja A. K. vahel. Üürilepingu kohaselt peaks kaebuse esitaja hakkama elama aadressil xxxxxxxxx. PPA on tuvastanud, et A. K. on sõlminud mitmete välismaalastega üürilepinguid samale aadressile. Samas on kaebuse esitaja märkinud, et tema ettevõtte tegevuskohaks on samuti xxxxxxxxx. PPA on aga tuvastanud, et ettevõte OÜ Lishtva ei asu reaalselt aadressil xxxxxxxx. Arvestades seda, et A. K. on sõlminud mitmete välismaalastega korteriomandi kohta üürilepinguid, on väheusutav, et V.L. asub nimetatud aadressile elama. Siinjuures ei saa märkimata jätta, et nimetatud aadressi näol on tegemist ka ettevõtte tegevuskoha aadressiga, mistõttu peaks kaebuse esitaja hakkama osutama hambaravi teenust just samal nimetatud aadressil. Eeltoodust tulenevalt leidis PPA, et kaebuse esitaja on PPA-le esitanud valeandmeid tegeliku elukoha ja ettevõtte asukoha kohta Eestis. PPA nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Eestis registreeritud ettevõttel ei ole seadusega paika pandud kohustust tegutseda just registreeritud aadressil. Kuid PPA peab vajalikuks märkida, et töötamiseks antud tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks töötamise tingimused ning kui kaebuse esitaja on märkinud, et tegevuskohaks on xxxxxxxxx , siis järelikult peab kaebuse esitaja nimetatud aadressil ettevõtlusega tegelema. PPA tuvastas oma menetluse käigus, et aadressil xxxxxxxx ei toimu mingit äritegevust. PPA võib väljastada elamisloa alles siis, kui haldusorgan on kontrollinud elamisloa saamiseks või pikendamiseks tingimustele vastamist.
lg 2 p 1 sätet käsitletakse ohuna riigi julgeolekule ning tegemist on imperatiivse sättega, mis ei anna haldusorganile võimalust diskretsiooni teostamiseks. Säte sõnastab imperatiivselt, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. V.L. on märkinud oma Eesti elukoha ja ettevõtte OÜ Lishtva posti- ja tegevuskoha aadressiks xxxxxxxxx. PPA on aga oma menetluse käigus tuvastanud, et nimetatud aadressil elavad teised isikud. Samuti tuvastas PPA oma menetluse käigus, et nimetatud aadressil ei toimu mingit äritegevust. Seega leiab PPA, et kaebuse esitaja on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemisel valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. PPA on oma otsuses märkinud, et avalik võim peab tegutsema olukorras, kus ta peab hindama tulevikus aset leida võivaid sündmusi. Oma olemuselt on tegemist prognoosiga tulevikus aset leida võivate sündmuste osas. Avaliku võimu eripäraks on hoida ebasoovitavaid sündmusi ning soodustada soovitavaid. PPA on tõsikindlalt tuvastanud, et mitte mingisugust äritegevust nimetatud aadressil ei toimu ja seal elab kaebuse esitajaga mitteseostatud isik. PPA on õiguspäraselt leidnud, et V.L. nimetatud aadressile elama ei asu, kuna korteriomanik on sõlminud üürilepinguid mitmete erinevate välismaalastega. PPA-l on alust kahelda, et kaebuse esitaja ka teisele tähtajalise elamisloa taotluse menetluse käigus esitatud üürilepingus esitatud aadressile xxxxxxxx kunagi elama asub. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlusaluses otsuses toodud seisukohtadega ei tähenda seda, et need oleksid asjakohatud. PPA on põhjalikult motiveerinud, milliste faktiliste ja õiguslike asjaolude kogumi alusel on põhjendatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine kaebajale. PPA on esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et enne otsuse tegemist on kogutud asjaolude selgitamiseks tõendeid, kaebuse esitajale on teatatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise asjaoludest, loetletud kaalumisele tulevad asjaolud ning antud võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Kaebuse esitaja on oma seisukohad esitanud /tl 85, 125 pöördel-126/. PPA on vaidlusaluses otsuses käsitlenud isikuga seotud asjaolusid, eelkõige elukoha ja ettevõtte tegutsemiskoha kohta ning leidnud, et ükski nimetatud asjaoludest ei saa mõjutada tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsustust. Kahtluse alla ei ole seatud kaebuse esitaja soovi üürida ühte tuba neljatoalisest korterist, kuid on leitud, et esitatud andmed elukoha ja 6 ettevõtte tegutsemiskoha kohta ei vasta tõele, kaalub üles elamisloa andmisest keeldumise. Seega on PPA rakendanud vaidlustatud otsuse tegemisel HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet, lähtunud kaebaja ja kaasatud menetlusosaliste selgitustest ning kaalunud talle teatavaks tehtud olulise tähendusega asjaolusid ning oma järelduses koostatud haldusaktis piisava arusaadavusega kirja pannud. Juhul, kui kaebuse esitaja tõeline kavatsus on Eestis hakata ettevõtlusega tegelema, siis seda on võimalik teostada viisa alusel riigis viibides ning hiljem, kui ettevõte on ka reaalselt käivitunud, on kaebajal võimalus soovi korral uuesti tähtajalist elamisluba taotleda. Riigil puudub põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodanike tehtud elukohariigi valikut. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema sealviibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Riigil on ulatuslik suveräänsus määratlemaks, millistel alustel välismaalasi riiki elama või töötama lubatakse. Kaebuse esitaja kodakondsusjärgse riigiga – Ukrainaga – Eestil mingeid lepinguid isiku elamis- ja töötamisvõimaluste andmiseks ei ole. Seega sõltub otsus kaebuse esitajale elamisloa andmisest puhtast Eesti siseriiklikest seadustest, arvestades sinna juurde asjassepuutuvaid rahvusvaheliselt kehtivaid inimõigusi kaitsvaid norme. PPA poolt V.L. tähtajalise elamisloa andmise taotluses esitatud andmete kontrollimisel selgus, et kaebuse esitaja on esitanud valeandmed oma elukoha ja ettevõtte tegevuskoha kohta. Eeltoodust lähtuvalt on haldusorgan seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja PS tulenevaid õigusi. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei võeta V.L.lt võimalust taotleda tähtajalist elamisluba Eestis teisel alusel või teise tööandja juurde, samuti täita oma ettevõtte juhtorgani liikme kohustusi Eestis viisa alusel kuni kuus kuud aasta jooksul. Keelduva otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et V.L. on Ukraina Vabariigi kodanik, kes elab välisriigis. Otsuse tegemisel on PPA arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. Vaidlustatud otsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult. PPA on hinnanud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud, et kaebajale elamisloa pikendamisest keeldumine on põhjendatud. Kaebaja täiendavad seisukohad seoses PPA 08.08.2012 vastusega Kaebaja ei saa nõustuda kaebuse esitaja elukoha ja ettevõtte tegevuskoha aadressiga seonduvalt PPA poolt esitatud dokumentide tõlgenduse ja seletusega, kuna elamisloa taotluse blankett ei näe ette eraldi juriidilise isiku registriaadressi ja tegevuskoha aadressi fikseerimiseks/ülesmärkimiseks lahtreid. Blanketil esineb üksnes tegevuskoha lahter. Sellest tuleb järeldada, et avaldaja saab teatada alles loodud ettevõtte puhul, mis ei ole veel tegutsev, ainult juriidilise isiku registriaadressi ehk seega selliseid andmeid saab koheselt pidada valedeks andmeteks. Lähtuvalt vastusest kaebusele loeb PPA sellisel viisil andmete esitamist valede andmete esitamiseks, mida ei saa demokraatlikus vabariigis pidada normaalseks ja teiste isikute õigusi tagavaks käitumiseks. Juhul, kui selliselt soovitakse koheselt leida võimalust elamisloa andmisest keeldumiseks, siis sellisel viisil andmete küsimist saaks pidada arusaadavaks, kuid mitte õiguslikult põhjendatuks. Kaebaja on arvamusel, et kui riigivõimu esindav organ ei võimaldagi olemasoleva taotluse blanketil esitada avaldajal õigeid andmeid (antud juhul registriaadress ja eraldi tegevuskoha aadress), siis ei saa sellist käitumist pidada põhjendatuks, mõistlikuks ning sellele tuginemine elamisloa keeldumisel ei saa olla ei eetiline ega õiguslikult põhjendatud ning on vastuolus seadusega kehtestatud põhimõtetega. Kaebaja on andmete esitamisel teinud pärigu PPA spetsialistile, sooviga teada saada, et kui ettevõte ei tegutse, siis kuhu tuleb kanda/märkida ettevõtte juriidiline aadress. Vastuseks oli, et „tegevuskoha lahtrisse“, seega PPA spetsialist kas ei tea ise sellistest esinevatest puudustest või sihilikult suunab taotluse täitjat esitama andmeid viisil, mida PPA edaspidi loeb valeandmete 7 esitamiseks. Kaebuse esitaja kordab, et sellist riigivõimu esindaja käitumist ei saa kuidagimoodi pidada eetiliseks ning see ei haaku Eesti Vabariigis kehtivate demokraatlike printsiipidega, on nendega vastuolus ning näitab Eestit lausa halvustavas valguses. Kaebaja kordab oma varasemalt väljendatud seisukohta ja selgitab, et ettevõtte Lishtva OÜ registreerimisaadress on ettevõtte asukoha aadress, mis antud juhul ei ole ega saa olla ettevõtte tegevuskoha aadress ja seda seetõttu, et Eesti Vabariigi territooriumil ettevõtlusega tegeleda sooviv isik ja seda just kaebaja valdkonnas s.o stomatoloogiline ravi, peab omama elamisluba, mis annab isikule kindluse, et tema poolt investeeritud vahendid ei lähe kaotsi. Antud ettevõtlus ei ole kõige odavam ja vajab suuremaid investeeringuid 100-s tuhandetes eurodes. Selliseid ulatuslikke investeeringuid tegev isik peab olema kindel oma investeeringute tuleviku saatusest ja selleks vajab ta elamisluba ja alles sellest hetkest, kui ta on elamisloa saanud, saab ta taotleda tegevusluba ning viia ellu plaanitud tegevuse. Tuginedes eeltoodule on kaebaja seisukohal, et haldusorgani tuginemine puudulikule blanketile, kus ei olegi võimalik esitada muid andmeid, on vastuolus kehtiva õigusega, millel põhinev haldusakt on algusest peale tühine. Samuti märgib PPA oma vastuses kaebusele, et kaebaja on esitanud kahe üürilepingu aadressile xxxxxxx ja aadressile xxxxxx (nüüdne aadress xxxxxxxx) ning unustab märkida ehk selgitada kohtule, miks oli kaebaja poolt esitatud teine aadress. PPA oma 01.02.2012 e-kirjas märgib, et ei saa pidada xxxxxxxxxx kaebaja tegelikuks elukohaks, kuna seal juba elatakse ning palutakse esitada uut elukohta tõendavat dokumenti /tl 60/. Kaebaja ei saa nõustuda haldusorgani seisukohaga ja leiab, et see ei ole põhjendatud. Haldusorgan ei ole põhjendanud, miks ei või kaebaja üürida endale korterist ühte tuba ja elada selles korteris koos teiste isikutega, siis on korteris nädala sees elaval isikul võimalus elada ka mujal. Selleks on tal elamiseks kolmetoaline korter Tartu linnas. Kaebaja leiab, et sellise piirangu seadmine, et kaebaja ei saa üürida elamiseks 4toalisest korterist endale ühte tuba ja elada ühes korteris koos temaga mitte seotud isikutega on esmalt ebaproportsionaalne ja teisalt ei vasta demokraatliku riigi aluspõhimõtetele - vabalt valida enda vajadustele vastav elukoht. Samuti leiab kaebaja, et sellise piirangu seadmine diskrimineerib teda kui välismaalast, kuna lähtuvalt haldusorgani poolt märgitust ei tohiks ta elada ühes korteris koos Eesti elanikuga ja antud juhul ei oma mingit tähtsust, kas see isik on välismaalasega kuidagi seotud või mitte.
näeb ette, et elamisloa taotlejal peab olema Eestis elamaasumisel elamiskoht ja seda esitatud lepinguga, mis võimaldatakse elukoha omaniku kinnitusega. Seega on vaidlustatavas otsuses märgitud põhjendus elamisloa andmisest keeldumisel kaebaja arvates vastuolus PS-ga ja demokraatliku riigi põhikorraga, kuna tugineb diskrimineerivale ja põhiõigusi piiravale otsustusele. Antud juhul piirab otsus endale vabalt valida elukohta vastavalt kaebaja vajadusele ja elada ühel aadressil teiste isikutega. Kaebaja kui seadusekuulekas inimene esitas 20.02.2012 uue üürilepingu aadressile xxxxxxxxning hiljem 26.04.2012 on A. K. kui eluruumi omanik esitanud elukoha võimaldamise kinnituse nimetatud aadressile /tl 91/. Kui PPA sellele kuidagi ei reageerinud ning väljastas 04.04.2012 kirja nr 15.3-10/64951 /tl 85/, milles märgib, et kuna xxxxxxxxx aadressile on sõlmitud mitme välismaalasega üürilepinguid samale aadressile, siis seda loetakse valeandmete esitamiseks, kuid ei põhjendata mis põhjusel, millele tuginedes need andmed valed on. Sellist riigivõimuesindaja vastust ei saa pidada arusaadavaks ning ka põhjendatuks, kuna kaebaja oli kaks kuud enne esitanud uue aadressi, mis ei haaku kuidagi kirjas märgitud aadressiga xxxxxxx. Kaebaja on PPA-le esitanud 23.04.2012 selgitava kirja /tl 125 pöördel-126/, milles on märkinud, et on esitanud juba PPA-le oma uue esmase elukoha aadressi, kus ta plaanib elada ainult algselt ehk ajal, kuni saab tema hambaraviks ettenähtud ruum valmis ning selle järgselt isik, kas ostab või üürib uue elamispinna, mis oleks tegevuskoha lähedaseks. Samuti on kaebaja palunud teda teavitada, et juhul kui PPA leiab põhjendatult, et taotluses märgitud eluruum ei 8 sobi millegipärast, siis ta leiab muu eluruumi. Ühtlasi on kaebaja andnud põhjalikke selgitusi, miks ei ole võimalik oma tegevust alustada ilma elamisloata. PPA vastuseks oli tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus. Kaebaja jaoks on arusaamatu ja vaidlustatud otsuses ka põhjendamatu, miks PPA pidas esitatud esmast elukoha aadressi valeandmete esitamiseks ja milles see konkreetselt väljendus. PPA on oma otsust põhjendanud just sellega, et haldusorgan on tuvastanud, et aadressil xxxxxxxxx elab V.L.ga mitteseotud isik ning mitte mingit äritegevust antud aadressil ei toimu, mistõttu PPA-l on põhjendatud alus arvata, et V.L. on esitanud valeandmed oma tegeliku elukoha kohta Eestis. Samas kui kaebaja on esitanud uue elukoha aadressi. Kaebaja täitis kõik talle seadusega ja haldusorgani poolt esitatud nõudmised ja kohustused elamisloa taotlemiseks ja ei ole esitanud valeandmeid. Kaebaja ei saa nõustuda, et elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt tema põhiõigusi ja ei võta võimalust taotleda uuesti tähtajalist elamisluba. Formaalselt on haldusorganil küll õigus, kuid elamisloa andmisest keeldumisega just
Elamisloa andmisega tegelev haldusorgan saab edaspidi tugineda asjaolule, et taotlust esitav isik on varemgi esitanud valeandmeid, mistõttu võivad sellise staatusega isiku poolt esitatavad andmed töötlemisel ja otsuse tegemisel kaasa tuua kaalutusvead. Samuti solvab elamisloa andmisest keeldumine nimetatud sätte alusel kaebaja isikut. Kaebaja on seisukohal, et haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära toodud asjaolud, mis toovad kaasa akti alusel oleva õigusnormi kohaldamise. Antud juhul haldusaktis ei ole faktilised asjaolud ja õiguslik motivatsioon omavahel sellises loogilises seoses, mis võiks kaasa tuua just haldusaktis toodud otsuse. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Asja materjalidest nähtuvalt V.L. esitas tähtajalise elamisloa taotluse
alusel ettevõtluseks äriühingus Lishtva OÜ.
kohaselt (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline. PPA vaidlustatud otsusega keeldus V.L.le tähtajalise elamisloa andmisest
lg 2 p 1 alusel.
lg 2 p 1 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Tulenevalt vaidlustatud otsusest on PPA pidanud kaebaja poolt valeandmete esitamiseks elamisloa taotlemisel seda, et V.L. on märkinud tähtajalise elamisloa taotlusel oma elukoha aadressiks Eestis ja äriühingu Lishtva OÜ tegevuskoha aadressiks xxxxxxxx, kuid PPA on tuvastanud, et nimetatud aadressil elab V.L.ga mitteseotud isik T. K. ning, ehkki nimetatud aadressile on registreeritud 8 ettevõtet, mingit äritegevust seal ei toimu. PPA on otsuses märkinud, et tal on põhjendatult alus kahelda, et V.L. nimetatud aadressile kunagi ka elama asub, kuna korteriomanik on sõlminud eellepinguid mitmete erinevate välismaalastega.
lg 1 järgi tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse käesolevas alljaotises (s.o 2. alljaotis „Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine“) toodud alustel. Kohus märgib kõigepealt, et
lg 2 p 1, mille alusel antud juhul kaebajale keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, on imperatiivne norm („tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse“) erinevalt sama paragrahvi lg-st 1, mis näeb ette kaalutlusõiguse teostamise („tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda“). Seega poolte väited vaidlustatud otsuse proportsionaalsusest /ebaproportsionaalsusest ei ole päris asjakohased ning kui haldusorgan on tuvastanud, et välismaalane on esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid tähtsust omavate asjaolude kohta, on tal kohustus teha taotluse suhtes keelduv otsus. Kohus möönab siiski, et „tähtsust omavad asjaolud“ on seaduse tasandil määratlemata ja selles osas on PPA-le jäänud mõningane kaalutlusruum. 5.
§-s 117 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused, sh lg 1 p 2 kohaselt on üheks selliseks tegelik elukoht Eestis. Sama paragrahvi lg 2 järgi tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Vabariigi Valitsuse
kohaselt tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele, siis on mõistetav, et isikul peab olema valmis vaadatud elukoht, kus ta tegelikult elab/ kus on reaalselt võimalik elada. Seega on tegemist tähtsust omava asjaoluga, mis näitab, et isikul on tõsised kavatsused Eestis ettevõtlusega tegeleda ja selleks Eestis viibida. Vastavalt
lg-le 1 välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise, sealjuures lg 2 nõuab, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud.
§-s 192 ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise täiendavad tingimused: lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda, kui välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgi saavutamisele ja on täidetud järgmised tingimused: 1) välismaalasel on osalus äriühingus või ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana; 2) äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on kantud Eestis äriregistrisse; 3) välismaalasel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis. Sama paragrahvi lg 5 nõuab, et välismaalane peab esitama äriplaani kirjelduse, mida kaebaja ongi teinud /tl 119-122/. Äriplaanist nähtuvalt on kavas üürida vajalikud ruumid Tallinna ja Tartu kesklinnas. Seega on asjakohatu PPA oletus, nagu V.L. pidanuks 4toalise korteri ühes 12 m2 suuruses toas hakkama osutama hambaravi jm seonduvaid teenuseid. Ka Korra §-s 15 loetletud dokumentidest ei nähtu, et äriühing peaks juba omama tegevuskohta ja olema aktiivses majandustegevuses. Tulenevalt
lg-st 7 oodatakse reaalseid tulemusi alles ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates. Neil asjaoludel on vaidlustatud otsuses vähemalt kaebajat puudutavas osas alusetu PPA tõdemus, et aadressil xxxxxxxx, Tartu, mitte mingit äritegevust ei toimu. Kohus näeb olukorda nii, et kuivõrd kaebaja näitas kõnealust aadressi oma tegeliku elukohana ja Lishtva OÜ asukohaks oli äriregistrisse kantud samuti xxxxxxxx, siis pidas ka kaebaja äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikmena taotluse esitamisel silmas TsÜS § 29 lg-s 1 nimetatud andmeid. Samas ei oma see otsest tähendust kaebuse lahendamisel. Kohus eelnevalt juba märkis, et vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusotsus, mistõttu ühe asjaolu äralangemine ei muuda otsust ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et xxxxxx, asuva eluruumi näol ei ole tegemist V.L. tegeliku elukohaga, siis on kaebaja igal juhul esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid, mis toob kaasa keelduva otsuse tegemise. Seetõttu puudub igasugune mõte ja alus tühistada PPA otsus, kui tal tuleks oma lõppjäreldustes võtta vastu ikkagi samasisuline otsustus. PPA on õigesti märkinud, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riigis viibimise üle ning PS ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei võeta V.L.lt võimalust taotleda uuesti tähtajalist elamisluba Eestis samal või muul alusel. Ettevõtlusega tegeleda saab isik ka viisa alusel Eestis viibides. Kohus ei ole tuvastanud selliseid motiveerimispuudusi, mis oleksid teinud vaidlustatud otsusest arusaamise ja otsuse kohtuliku kontrollitavuse võimatuks. Samuti ei ole kohus teinud kindlaks 12 niisuguseid menetluslikke rikkumisi, mis oleksid võinud mõjutada asja õiget otsustamist. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus /tl 85, 125 pöördel-126/. Järelikult tuleb V.L. kaebus jätta rahuldamata. 8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et antud juhul jääb V.L. kaebus rahuldamata ja PPA ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.