Obsah (4)

§ 180§ 182§ 202§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-184 Haldusasi Menetlusosalised BaltEst Gene

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.10.2011 koostas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus BaltEst General OÜle maksuotsuse nr 12.2-3/6410-
2. BaltEst General OÜ esitas maksuotsuse peale vaide. Maksu- ja Tolliameti 23.12.2011 vaideotsusega nr 6-1/581-2 rahuldati BaltEst General OÜ vaie (otsuse p 1), tunnistati maksuotsus nr 12.2-3/6410-16 kehtetuks (otsuse p 2) ning saadeti asja materjalid Lõuna maksu- ja tollikeskusele uuesti otsustamiseks (otsuse p 3).
3. 30.01.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse vaideotsuse nr 6-1/581-2 punkti 3 tühistamiseks.. 1 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja leiab, et kui vaideotsusega on vaie rahuldatud ning maksuotsus tunnistatud kehtetuks, puudub maksuhalduril seaduslik alus sama asja materjalid uuesti otsustamiseks saata. Tegemist on vastuolus olevate otsustega ning maksuhaldur on seega ületanud oma seaduses sätestatud volitusi. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. HMS § 85 sätestab sõnaselgelt haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel ning MKS § 148 sätestab maksuhalduri volitused vaide läbivaatamisel. Tallinna Halduskohus oma 27.09.2005 otsuses nr 32255/2004 on leidnud, et vaiet läbivaataval haldusorganil on võimalus kas vaie rahuldada või jätta see rahuldamata. Seega ei saa maksuhaldur vaideotsusega üheaegselt rahuldada vaiet ning tunnistada maksuotsust täies ulatuses kehtetuks ning saata sama otsusega asja siiski uuesti otsustamiseks. Kui maksuhaldur oleks otsustanud vaide jätta rahuldamata või rahuldada osaliselt, oleks tal olnud õigus kas vaide rahuldamata osas teha asjas ise otsus või siis saata asi uuesti läbivaatamiseks. Antud juhul Maksu- ja Tolliamet rahuldas vaide täies ulatuses ning seega puudub õigus saata asi uuesti lahendamiseks korduva revisjoni teostamiseks, mis samuti ei ole kooskõlas haldusmenetluse- ja maksumenetluse põhimõttega. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Riigikohus on asunud samale seisukohale oma 17.10.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-39-09 ning on kinnitanud seda seisukohta haldusasjades nr 3-3-1-85-07, 3-3-1-86-07, 3-3-1-87-07 ning 3-31-88-
5. Antud juhul on vaideotsuse resolutsioon vastuoluline. Kuna aga vaideotsuse p-ga 1 Maksu- ja Tolliamet rahuldas vaide täies ulatuses, siis tekkis maksukohustuslasel õiguspärane ootus ning õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Samuti on rõhutanud Riigikohus oma 05.11.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-08, et haldusakti resolutsiooni puhul on tegemist haldusorgani poolse õigusliku otsustusega üksikjuhtumi kohta. Lähtuvalt õigusselguse põhimõttest peab resolutsioon ehk otsustus olema eraldi selgelt väljendatud, kuna haldusakti resolutsioon ja põhjendus peavad olema üheselt eristatavad. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur minetas õiguse asjasaatmiseks uueks otsustamiseks. Kaebuse esitaja on kaebuses ise märkinud, et tulenevalt MKS § 148 lg 1 p-st 1 on vaide sisulise lahendamise korral maksuhalduril õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks (MKS § 148 lg 1 p 3). Kaebajal võis kaebuses väljendatud ekslik arusaam tekkida sellest, et kaebuse esitaja on nähtuvalt kaebusest tõlgendanud MKS § 148 lg 1 p 1 selliselt, et sätte kohaselt on maksuhalduril vaide sisulise lahendamise korral õigus rahuldada vaie või tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks. Tegelikkuses sätestab MKS § 148 lg 1 p 1, et maksuhalduril on vaide sisulise lahendamise korral õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks. Vaide rahuldamata jätmise korral ei ole maksuhalduril võimalik ja ka vajalik haldusakti kehtetuks tunnistada, sest haldusakt on õiguspärane ja puudub alus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 2 MKS § 148 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril lisaks haldusakti tühistamisele, õigus teha ka haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Seega oli vaide menetlejal õigus teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks, mis tulenes otse seadusest. Kaebuse esitaja poolt viidatud Tallinna Halduskohtu otsust nr 32255/2004 vastustajal leida ei õnnestunud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. MKS § 148 sätestab maksuhalduri volitused vaide läbivaatamisel. MKS § 148 lg 1 kohaselt vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed (p 1); anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus (p 2), teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks (p 3), taastada toimingu tegemisele eelnenud olukord või teha see ülesandeks toimingu sooritanud haldusorganile (p 4) või jätta vaie rahuldamata (p 5). Eelnevast nähtub, et MKS § 148 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril lisaks haldusakti tühistamisele, õigus teha ka haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks. Seega tuleneb maksuhaldurile volitus teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks otse seadusest. Ilma maksuotsuse tühistamiseta ei saaks saata asja uueks otsustamiseks, kuna ilma haldusakti tühistamiseta ei oleks sellise ettekirjutuse tegemine üldse võimalik ning MKS § 148 lg 1 p 3 oleks sisutu. Kaebaja väited vaideotsuse selguse ja üheselt mõistetavuse osas on eelnevast lähtuvalt ilmselgelt põhjendamatud. Kohus ei saa käsitleda kaebaja poolt viidatud Tallinna Halduskohtu 27.09.2005 otsust nr 32255/2004, kuna kohtuinfosüsteemis sellise numbriga lahendit ei ole. Samas ei ole teises asjas tehtud kohtuotsus siduv käesolevat asja lahendavale kohtunikule. Siduv on vaid samas asjas tehtud ringkonnakohtu või Riigikohtu otsus asja uuel läbivaatamisel (

§ 202lg 2, § 233 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaevatav vaideotsus on õiguspärane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. 6.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja menetluskulud jäävad eelviidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 3