Obsah (9)

§ 29§ 28§ 109§ 117§ 110§ 111§ 30§ 150§ 23

2-12-49493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2013. a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-49493 Tsiviilasi

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 27.11.2012. a esitas OÜ LH avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused tema vara, majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul vara puudub, kohustus Maksu- ja Tolliameti ees on summas 19 590,45 eurot. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 04.12.2012.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (17 583,28 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omandis on liiklusregistri andmetel

1. a toodetud sõiduauto Mazda
2. Võlgniku väitel on sõiduk varastatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõiduk on võõrandatud osaühingule LI. Võlgnik sõiduki võõrandamise kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus seiskus ja maksejõuetus saabus
3. aasta juunis, mil võlgniku osanikuks oli R V poolt juhitav osaühing Marginorm ning võlgniku juhatuse liikmena tegutses AP. R V ega AP pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitanud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. 2 Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige AP ja R V on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 27.11.
4. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Võlgniku juhatuse liikme ja osaniku tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnikul puudub
5. majandusaasta kohta raamatupidamine. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgnikul puuduvad raamatupidamise algdokumendid, samuti ei ole võlgnik haldurile esitanud raamatupidamise dokumentatsiooni. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku poolt raamatupidamise dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu ei olnud halduril võimalik analüüsida, kas võlgniku juhatus on kõiki rahalisi vahendeid kasutanud võlgniku huvides ning kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Maanteeamet on ajutisele pankrotihaldurile kirjalikult teatanud, et Liiklusregistri andmeil on võlgniku omandis käesoleval ajal

1. a toodetud sõiduauto Mazda 323, registrimärgiga XXX. Võlgnik ei ole nimetatud sõiduki olemasolule pankrotiavalduses viidanud vaid väidab, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku lepinguline esindaja on ajutisele haldurile täiendavalt selgitanud, et sõiduk on varastatud. Liiklusregistri andmeil on sõiduauto Mazda 323, registrimärgiga XXX 03.05.
2. a võõrandatud OSAÜHINGULE LI (registrikood XXX, asukoht XXX), mille osanik ja juhatuse liige on EP. Ajutine haldur on tuvastanud, et kõnealuse sõiduki võõrandamine võis põhjustada võlgniku maksevõime vähenemise. Sõiduki võõrandamisega võis võlgniku senine juhatuse liige EP olla toime pannud KarS § 384 nimetatud süüteo (maksejõuetuse põhjustamine). Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 04.12.

1. a kuni 04.12.
2. a. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Viidatud perioodil on võlgniku arvelduskontolt Swedbank’is pangakaardiga sularahaautomadist välja võetud kokku 74 418,43 eurot. Kuivõrd sellel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks EP, võib võlgnikul olla eelviidatud summas rahaline nõue EP’i vastu. Raamatupidamise erikontrolli läbiviimine väljuks ajutise pankrotimenetluse ajalistest piiridest. Nõude olemasolu saaks täiendavalt kontrollida pankrotimenetluses ja pärast raamatupidamise algdokumentide ajutisele haldurile üleandmist. Puutuvalt võlgniku omandis olnud
3. a toodetud mahtuniversaali Peugeot Partner, omab halduri hinnangul tähtust, et kõnealune sõiduk on liiklusregistri andmeil 03.05.
4. a võõrandatud OSAÜHINGULE LI (registrikood XXX, asukoht XXX), mille osanik ja juhatuse 3 liige on EP.

§ 117

lg 2 p-de 1 ja 6 alusel on OSAÜHING LI võlgniku lähikondne, kuivõrd sõidukite võõrandamise ajal äriühingute juhtorganite liikmed kattusid, ning sellest tulenevalt tuleb sõiduki võõrandamise tehing

§ 110

lg 1 p 2 alusel tagasi võita.

§ 110

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Ajutine haldur leiab, et võlgnik võis sõiduki võõrandamisega võlausaldaja, s.o. Eesti Vabariigi, mis tegutseb Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, huve kahjustada. Kuivõrd võlgniku pangakonto väljavõttest ei nähtu, et OSAÜHING LI oleks sõiduki eest tasunud, võib edasises pankrotimenetluses kõne alla tulla ka sõiduki võõrandamise tehingu tagasivõitmine

§ 111

lg 1 p 1 alusel (kinkelepingu tagasivõitmine), kuivõrd sõiduk on võõrandatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ja 25 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 192,32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik keeldub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamisest.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 795,32 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 117,01 eurot.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul likviidne vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EPile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4