) § 34 lg-st 5, mille järgi hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku ajal tagasi. Tegemist on normiga, mis sätestab hankijale hankemenetluses spetsiifilise käitumisjuhise konkreetses olukorras.
lg 1 järgi toimub hankija tegevuse vaidlustamine kaebuse esitamisega riigihangete vaidlustuskomisjonile, sama paragrahvi lõike 2 p 13 alusel võib vaidlustuse esitada mistahes
alusel tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Pärast vaidlustuskomisjoni läbimist saab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 järgi pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse kaebusega hankija tegevuse peale. Korralduse nr 169 punkiga 3 määrati POL esitama ühispakkujatele
lg 2 alusel nõuet kahju hüvitamiseks ja
Korralduse nr 169 punktis 3 sisaldus hankija otsus tagatise realiseerimiseks, mille ühispakkujad oleksid pidanud vastavalt
lg-le 1 vaidlustama vaidlustuskomisjonis 7 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest teadasaamise päevast alates. Hageja garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamise nõue sisuliselt tähendab, et hageja vaidlustab hankija otsust tagatise realiseerimiseks. Nii
, kui HKMS näevad ette, et
alusel tehtud hankija otsuse vaidlustamiseks tuleb esimeses järjekorras pöörduda vaidlustuskomisjoni ning seejärel halduskohtusse. Seega puudub Pärnu Maakohtul pädevus kaebuse läbivaatamiseks. Kostja taotleb jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks esitas kostja kirjalikus vastuses hageja nõudele sisulised vastuväited juhuks, kui kohus ei jäta 2
annab pakkujatele õiguse oma pakkumus sanktsioonideta tagasi võtta ainult
Ülejäänud juhtudel pakkumust tagasi võttes peab pakkuja arvestama, et rakendub RHA § 34 lg 5. Seega juhul, kui korralduse nr 94 p 4 muutis hanketingimusi, siis see ei anna pakkujale
-st või muust seadusest tulenevat alust enda pakkumuse tagasivõtmiseks viisil, et sellele ei kohalduks
Hageja viidatud
lg 2 ei ole asjakohane, sest annab hankijale õiguse nõuetele mittevastav pakkumus tagasi lükata, mitte pakkujale õigust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva oma pakkumus sanktsioonideta tagasi võtta.
lg 1 ja hankedokumentide punkti 10.5 kohaselt oli esitatud pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 90 kalendripäeva, seega vaidlusalusel juhul olid ühispakkujad esitatud pakkumisega seotud kuni 30.04.2012. Selle tähtaja jooksul pidid ühispakkujad olema valmis sõlmima hankedokumentides ja pakkumuses sätestatud tingimustel hankijaga hankelepingut. KIK-i otsus lisarahastuse taotluse rahuldamiseks tehti 20.03.2012, millest alates alustasid POL ja ühispakkujad läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks. Veel 29.03.2012 esitati ühispakkujate esindaja M. Partsile hankelepingu projekti viimaseid punkte täpsustav e-mail. KIK-i otsuse ja pakkumuste kehtivuse tähtaja lõpuni jäi 41 kalendripäeva. Lisaks tekkis hankelepingu sõlmimise võimalus alles 08.03.2012, kuna
lg 1 alusel ei ole lubatud hankelepingu sõlmimine enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. Ühispakkujad said korralduse nr 94 kätte 22.02.2012. Kostja ei nõustu väitega, et korralduse nr 94 punkt 4 muudab hanketingimusi. Hanketeates ega hankedokumentides ei olnud määratud kindlat kuupäeva, millal pakkujal tuleb asuda hankelepingut täitma, mistõttu hankija haldusaktis märgitu, et hankeleping sõlmitakse siis, kui hankija saab lisaraha, ei ole käsitatav hanketeate või hankedokumentide muutmisena. Hankija on määranud hanketeates hankelepingu kestuse kuudes – 14 kuud, mis hakkab kulgema hankelepingu sõlmimisest, mistõttu pakkumust esitades pidid kõik pakkujad vastava tingimusega arvestama. Ühispakkujad pidid pakkumist tehes arvestama, et pakkumine peab jõus olema vähemalt 90 kalendripäeva, mistõttu on ilmselgelt kohatu rääkida korralduse nr 94 punktist 4 kui ühispakkujate jaoks hankelepingu sõlmimist teadmatusse kaugusesse lükkavast tingimusest. Seega juhul, kui KIK-i täiendava raha eraldamise otsus oleks tehtud pärast 90 kalendripäeva möödumist, oleks hankelepingu sõlmimine olnud võimalik vaid ühispakkujate nõusolekul. 3
lg 5 rakendamine ei eelda, et pakkumine võetakse tagasi just hankijast mitteolenevatel põhjustel, vaid oluline on fakt, et pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi.
Kostja palub määruskaebuse rahuldada, tühistada 07.05.2012 hagi tagamise määrus ning jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. HAGEJA VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE Hageja leiab, et Pärnu Maakohus on pädev asja lahendama. Garantiikirja realiseerimine on eraõigussuhtest tulenev toiming, sest see ei eelda ega kujuta endast avaliku võimu teostamist. Pärnu Linnavalitsus oli Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kui hankija lepinguline esindaja ning ei tegutsenud talle kui kohalikule omavalitsusele seadusega antud õiguste realiseerimisel.
Antud hankes sõlmiti hankeleping Riverside OÜ-ga 19.aprillil 2012. Garantii väljamaksmise taotlus esitati AS-ile Swedbank 24.04.2012, selleks ajaks oli riigihanke nr 129816 menetlus lõppenud ja pelgalt seetõttu ei ole võimalik, et OÜ Wesico Project saaks esitada Pärnu Linnavalitsuse vastu nõudeid avalik-õigusliku suhte raames – see suhe on igal juhul lõppenud hiljemalt 02.04.2012, mil korraldusega nr 196 lükati Wesico Project OÜ pakkumus tagasi.
lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel (hankemenetlus on lõppenud) tuleb halduskohtumenetlus lõpetada, sest kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik kehtetu haldusakti üle vaielda kui selleks puudub põhjendatud huvi. Korralduse nr 169 alusel ei ole hageja enam pakkujaks hankemenetluses ning tal oleks põhjendatud huvi võimatu väita. TsMS § 81 lg 1 alusel võib hagi kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada selle kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada. Pärnu Linnavalitsuse üldise kohtualluvuse järgne kohus on Pärnu Maakohus ning hageja alusetu rikastumise nõue (tuvastada kostjal õiguse puudumist ning kohustada kostjat tagastama hagejale garantiikiri nr 12-001324GF) allub antud juhul Pärnu Maakohtule. Hageja leiab samuti, et hagi on perspektiivne. Tagatise realiseerimine on vastuolus
lg 6 punktiga 1: hankija on kohustatud pakkumuse tagatise tagastama pakkujale koilme tööpäeva jooksul pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist. Hankeleping sõlmiti 19.04.2012 ehk enne nõude esitamist AS-le Swedbank. Hankelepingu sõlmimisega hankemenetlus lõppes ning pärast hankelepingu sõlmimist puudus kostjal õigus tagatise sissenõudmiseks. 19.04.2012 muutus sissenõutavaks hageja kohustus tagastada tagatis hagejale.
lg 6 p-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ehk hankija ei saa pärast hankelepingu sõlmimist enam tagatist sisse nõuda. Garantiikirja lõpptähtaeg tähtsust ei oma, sest garantii realiseerimise õigus ei tulene garantiikirja lõpptähtajast. Pärnu Linnavalitsus ei olnud enda kinnitusel hankija. Kuna tagatise 4
ei näe ette, et tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt antud tagatis realiseeritakse. Eelnevast järeldub, et Pärnu Linnavalitsusel puudub õigus tagatist täitmisele pöörata, sest tegemist ei ole hankijaga, tagatise täitmisele pööramise tähtaeg on möödunud ning lisaks on ühispakkujate pakkumus tagasi lükatud ning tagasilükatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt antud tagatist realiseerida ei saa. Kõik tagatise sissenõudmist välistavad hankija otsused olid tagatise sissenõudmise ajaks ammu jõustunud.
Korralduse nr 94 punktis 4 hankelepingu sõlmimise tähtaja sidumine KIK-ile esitatud lisarahastuse taotluse rahuldamisega on HMS § 53 lg 1 p 3 alusel seatud lisatingimusena haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Seda tingimust ei olnud hanketeates ega hankedokumentides. Ühispakkujatel puudus võimalus selle tingimusega arvestada riigihankes osalemise otsustamisel ja pakkumuse esitamisel. Pärnu linnavalitsus on tingimuste muutmisega tekitanud olukorra, kus ühispakkujad olid sunnitud pakkumusest loobuma, st kostja lõi ise olukorra, kus tal formaalselt tekkis õigus tagatis realiseerida. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et ühispakkujate poolt hankedokumentide alusel esitatud pakkumus oli 90 päeva jooksul kehtiv. Pärnu linnavalitsuse viited hageja äririskile on asjakohatud, sest äririski hulka kuulub ka pakkuja õigus otsustada, millal ta sõlmib siduvad allhankelepingud. Ühispakkujad sõlmivad allhankelepinguid hiljemalt pakkumuse edukaks tunnistamisel, antud juhul siis hiljemalt 2012 veebruari lõpus, sest hankija 16.02.2012 otsus ühispakkujate edukaks tunnistamise kohta oli seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd aga korralduse punktis 4 Pärnu LV deklareeris, et hankelepingu sõlmimise õigust ei pruugi ühispakkujatel tekkida, siis ei saanud ühispakkujad ka allhankelepinguid sõlmida, sest ei olnud teada, kas hankeleping üldse sõlmitakse. Hageja palub määruskaebuse rahuldamata jätta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud, hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata ning hagi tagamine tühistada. Riigihangete seaduse (
) § 2 lg 1 järgi sätestab riigihangete seadus riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegutses vaidlusaluse tagatise realiseerimisel riigihangete seaduse alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on riigihangete seadust rakendanud õigesti ning kas hageja kui hankija volitatud esindaja oli õigustatud riigihanke pakkumuse tagatist realiseerima. Hageja leiab, et kostja on riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise reegleid rikkunud ning 16.02.2012 korraldusega nr 94 õigusvastaselt muutnud hanketingimusi. Lisaks ei ole hageja hankija ning tal ei ole tal õigust tagatist realiseerida. Seega hageja nõue tuvastada, et hagejal puudub õigus garantii täitmisele pööramiseks, tugineb sellele, et kostja rikkus hankemenetluse korraldamise reegleid ning tagatise õigusvastaselt realiseerimisega rikub hageja õigusi. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse.
lg 2 p 13 alusel võib vaidlustada hankija poolt riigihangete seaduse alusel tehtud muu otsuse, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib seadusega halduskohtu 5
lg-s 1 sätestatud 7-tööpäevane tähtaeg vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamiseks hakkas kulgema päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, vaidlustust ei saa esitada pärast hankelepingu sõlmimist. Ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise kohta tehtud 02.04.2012 korralduses nr 169 on otseselt viidatud hankija õigusele nõuda kahju hüvitamist ja realiseerida tagatis, esitades hiljemalt 03.05.2012 nõue tagatise väljamaksmiseks. Seega oli hagejal võimalik enne hankelepingu sõlmimist ja menetluse lõppemist tähtaegselt hinnata, kas pakkumuse tagasilükkamine rikub tema õigusi ja otsustada korralduse vaidlustamise vajaduse üle. Maakohtule hagiavalduse esitamisega soovib hageja olukorras, kus ta on hankemenetluses kehtestatud vaidlustamistähtajad mööda lasknud, sisuliselt saada täiendavat võimalust hankemenetluses tehtud hankija toimingute vaidlustamiseks. Kohus leiab, et kehtiva õigusega ei ole kooskõlas hageja tõlgendus, et pärast hankelepingu sõlmimist (hankemenetluse lõppemist) on hankemenetluse reeglite rikkumisele tuginevaid (hageja tugineb sellele, et tal oli õigus pakkumus tagasi võtta ja kostjal ei ole õigust tagatist realiseerida, kuna kostja vastuolus riigihangete seadusega muutis pärast pakkumuste esitamist hanketingimusi), kuid vaidlustuskomisjonile tähtaegselt esitamata nõudeid pädev lahendama maakohus. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et hankemenetlus ei ole küll haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse mõistes, kuid hankemenetlus toimub avalik-õiguslike toimingute kaudu ning hankemenetluses tehtavatele otsustele kohalduvad haldusaktile kehtestatud nõuded. Samuti HKMS § 267 lg 2 järgi kohaldatakse isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja dokumentide suhtes halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Muude hankija otsuste ja dokumentide suhtes kohaldatakse toimingute kohta sätestatut. Avalik-õiguslike toimingute ja haldusaktide vaidlustamine allub eranditult halduskohtule. Tagatise väljamaksmise nõude esitamist kui reaaltoimingut ei saa käsitada hankemenetlusest eraldiseisva eraõiguslikust suhtest tuleneva toiminguna, sest tagatise väljamaksmise nõude esitamise aluseks oli hankija otsustus ühispakkujate pakkumuse tagasilükkamise kohta. Eeltoodust järelduvalt on hageja rikkunud vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda ning on esitanud avalduse kohtule, kellel ei ole avalduse lahendamise pädevust. TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb läbi vaatamata jätta ka hagi tagamise taotlus. TsMS § 425 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Avaldajal tuleb nõuetega pöörduda halduskohtu poole. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.