HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-11-46315 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.06.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis:

) § 155 lg 1, § 113 lg 1, § 94 lg 1, § 94 lg 2 ning TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) §

1. 1.
2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja esitas 28.09.2011 hagiavalduse, mille kohaselt väljastas kostja 01.06.2007 garantiikirja hageja kasuks, millega tagas tagasivõtmatult ning hageja esimesel nõudmisel OÜ ML kohustuste täitmise, mis tulenevad AS SEB Liising ja MLOÜ vahel 01.06.2007.a. sõlmitud kasutusrendilepingust nr. XXX, 27 290,20 euro ulatuses. 09.09.2011.a. informeeris hageja kostjat OÜ ML võlgnevusest ning esitas nõude garantiikohustuse täitmiseks 11 990,87 euro ulatuses hiljemalt 16.09.2011.a., kuid kostja kohustust ei täitnud. Oma 22.05.2012 vastuses kostja vastusele rõhutab hageja, et tema nõude aluseks on garantiileping. Leping vastab

§ 155sätestatud garantii tunnustele.

Kostja võttis iseseisva, tagasivõtmatu kohustuse täita hagejale rahaline nõue hageja esimesel nõudmisel. Garantiis ei ole sätestatud ühtegi täiendavat eeltingimust, mille saabumisest sõltuks garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine, garantii välja maksmise kohustuse tekkimine ei ole seotud põhilepingu rikkumisega. Garantii tingimuste kohaselt garanteerib kostja tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel kasutusrendilepingust nr. XXX tulenevate võlgniku kohustuste täitmise. Lepingu järgi kehtib garantii ka siis, kui võlaõiguslik leping vaidlustatakse, see tunnistatakse tühiseks või kehtetuks või kui seda lepingut muudetakse. Maksimumsumma määratlemine ei viita sõltuvusele põhikohustisest. Määratlemine on nimelt põhikohustusest sõltumatu tagatise puhul äärmiselt oluline, kuna määratlemata jätmisel oleks põhikohustusest sõltumatu kohustuse kõrval tegemist ka piiritlemata suurusega kohustusega, mis ei piiraks garantii andja vastutust ka summaliselt ja oleks seega talle ääretult koormav. Garantii lõpptähtpäeva saabumise tingimuseks oli kohustatud isiku lepingust tekkivate kohustuste täitmine. Garantii sissenõutavaks muutumine ei ole sõltuvuses põhilepingu rikkumisest. Garantii tõlgendamise puhul ei oma tähendust garantii andja ja kohustatud isiku omavaheline suhe, sh. kostja poolt esile toodud tasu maksmine garantii eest või tagatise seadmine garantii andja kasuks hilisemate tagasinõuete täitmise tagamiseks. Garantiist ei tulene kokkulepet, et hageja nõue kostja vastu tekib üksnes põhilepingu rikkumise korral. Kostja ei ole õigustatud esitama põhilepingust tulenevaid vastuväiteid. Hageja on esitanud kostjale nõude garantii alusel võlgnetava summa tasumiseks tähitud kirjana garantiis toodud aadressile, millelt kostja pole aga kirja vastu võtnud. Kostja ei ole informeerinud hagejat oma postiaadressi muutumisest. Hageja edastas kirja ka kostja esindaja e-posti aadressile, kostja vastusest tulenevalt on ta selle kätte saanud. Nimetatud aadress on märgitud ka kostja e-posti aadressina vastavalt äriregistri registrikaardi väljavõttele. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et tegemist on teise äriühingu aadressiga, mida kostja juhatuse liige igapäevaselt ei kasuta. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: garantiikiri (lk 5), nõudekiri (lk 6), intressimäära avaldamise teade (lk 7), tähitud kirja ümbriku koopia (lk 62-63), koopia edastatud e-kirjast (lk 64), OÜ FA äriregistri registrikaardi väljatrükk (lk 65). Kohtuistungil on hageja taotlenud viiviste väljamõistmist alates 1.01.

1. 2
2. Kostja põhjendused 2.
3. Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja peab nõuet alusetuks ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. 2.
4. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väidab oma vastuses hagile, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepe vastab käenduse tunnustele. Tagatiskokkuleppest tulenev maksekohustus on selgelt kokku lepitud sõltuma põhikohustusest. Vastavalt tagatiskokkuleppele kohustus kostja tagama hageja ees kasutusrendilepingust tekkivate kohustuste garantiis märgitud maksimumsumma piires täitmist. Tagatiskokkuleppes on sätestatud, et kokkulepe kehtib selliste kohustuste täitmiseni. Kui tegemist oleks põhikohustusest sõltumatu tagatisega, siis ei räägitaks selles üleüldse „maksimumsummast“. Tagatiskokkuleppes on kokku lepitud, et nõude esitamise eelduseks on põhivõlgniku täitmata kohustused hageja ees võlaõigusliku lepingu alusel, seega tegemist on, vaatamata ekslikule pealkirjale, ilmselgelt põhikohustusest sõltuva tagatisega. Sõltumatuid esimese nõude garantiisid väljastatakse enamasti vaid tasu eest. Tõelised põhikohustusest sõltumatud esimese nõude garantiid ei sisalda selliseid tingmusi, sh väljamaksetingimusi, nagu vaidlusaluses tagatislepingus. Hageja nõue on täielikult põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et MLOÜ ei ole täinud hageja ja MLOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui hageja suudaks tõendada, et MLOÜ on rikkunud seda lepingut, millest tulenevate kohustuste täitmist kostja on nõustunud tagama, siis peaks hageja täiendavalt põhistama ja tõendama, et rikkumine on toimunud hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ehk põhistama ja tõendama oma nõude suurust.

§ 149

lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Tulenevalt sellest, et hageja nõue on täielikult põhistamata ja tõendamata, ei ole kostjal võimalik hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitada. Põhivõlgnikku MLOÜ-d enam ei eksisteeri ning nimetatud ühing on likvideeritud ja äriregistrist kustutatud.

§ 146

lg 2 kohaselt peab võlausaldaja põhivõlgniku pankroti korral esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teadasaamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Sellest tulenevalt oleks hageja pidanud kostjat koheselt MLOÜ maksejõuetusest teavitama. Hageja seda aga teinud ei ole. Seega on hageja

§ 146lg-st 2 tulenevat teatamiskohustust rikkunud.

Viru Maakohtu 26.02.

1. a määruse lk 5 nähtub, et ajutine haldur on tuvastanud, et hagejal oli määruse tegemise ajal MLOÜ vastu nõue summas 11 207,18 krooni (716,27 eurot), samas kui hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 11 990,87 euro tasumist. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai hageja väidetav nõue
2. a veebruarist alates suureneda ca 16 korda ning miks viivitas hageja oma väidetava nõude esitamisega kostja vastu ca 3 aastat, kuigi juba
3. a veebruaris oli selge, et MLOÜ on maksejõuetu ning hageja nõudeid rahuldada ei suuda. Tagatiskokkuleppest tuleneb, et hageja käenduse alusel esitatud kirjalik nõue loetakse kostja poolt kättesaaduks, kui see on kostja esindajale üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjana kostja tagatiskokkuleppes nimetatud aadressil ning nõude postitamisest on möödunud 5 tööpäeva. Kuivõrd kostja aga nõudekirja eeltoodud viisil kätte ei ole saanud, samuti ei ole seda saanud ka muul viisil hageja väidetud kuupäeval, siis ei saa hageja nõuet nõudekirja saatmisega esitatuks lugeda. Kostja juhatuse liige leidis millalgi 2011.a. lõpus OÜ FI e-postkastist hageja nõudekirja lihtkoopia, millisest ta sai esimest korda teada hageja väidetavast nõudest. Seega juhul, kui hagejal peakski kostja vastu mingisugune nõue olema, siis saaks sellelt nõudelt viiviseid arvestada alates hagiavalduse kostja poolt kättesaamisest 12.03.2012, mitte aga nõudekirja saatmisest. 3 28.05.2012 esitatud vastuseisukohas hageja 22.05.2012 seisukohale, jäi kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Tagatislepingus on sätestatud, et Garantiiandja kannab Kohustatu poolt maksmisele kuuluvad summad Ühisliisingu esimesel nõudmisel Ühisliisingu kirjalikus nõudes näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul. Seega ei sätesta tagatisleping mingit abstraktset iseseisvat kohustust, vaid hageja saab kostjalt nõuda üksnes Kohustatu OÜ ML poolt kasutusrendilepingu nr XXX alusel maksmisele kuuluvate summade tasumist. Kui kohus ei peaks nõustuma kohaldama antud juhul analoogia korras käenduslepingut reguleerivaid sätteid, siis on kostja alternatiivselt seisukohal, et vaidlusaluses tagatislepingus on kokku lepitud põhikohustusest sõltuvas garantiis. Kui tegemist oleks põhikohustusest sõltumatu tagatisega, siis ei räägitaks selle „maksimumsummast“, vaid sätestataks konkreetne garantiisumma. Rääkides maksimumsummast ei ole ainuüksi tagatislepingu enda alusel võimalik määratleda, milline garantiisumma olla saab. Tagatiskokkuleppes on sätestatud, et kokkulepe kehtib kuni kasutusrendilepingust tekkivate kohustuste täitmiseni. Alusetu ja vaidlusaluse tagatislepingu sõnastusega vastuolus on hageja 22.05.2012 vastuses esitatud väide, justkui nimetatud punkt ei olekski tagatislepingu tingimuseks, vaid üksnes tähtajaks.

§ 155

lg-s 4 sätestatud garantii puhul taolist garantii lõppemise alust ette nähtud ei ole. Garantiijuhtumi toimumist ning selle aluseks olevate eelduste täitmist peab tõendama garantiist tulenevalt garandi vastu nõuet esitada sooviv võlausaldaja. Arvestades, et kostja tagatiskokkuleppest tulenev maksekohustus on selgelt kokku lepitud sõltuma põhikohustusest, siis kuni hageja poolt oma nõude tõendamiseni OÜ ML vastu tuleb nõue kostja vastu lugeda täies ulatuses alusetuks. Kostja ei ole hageja kirjalikku garantiinõuet kätte saanud. Tagatislepingust tuleneb, et hageja poolt esitatud kirjalik nõue loetakse kostja poolt kättesaaduks, kui see on kostja esindajale üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjana kostja tagatiskokkuleppes nimetatud aadressil ning nõude postitamisest on möödunud 5 tööpäeva. Seega oli tagatiskokkuleppes lepitud hageja ja kostja vahel kokku spetsiifiline nõude esitamise kord ning samuti oli kokku lepitud, et täitmisnõue peab hageja poolt kostjale olema esitatud kirjalikus vormis. Seega ei oma hageja poolt e-posti teel kostjale täitmisnõude pdf-koopia edastamine mitte mingit tähtsust ning seda ei saa ühelgi juhul lugeda hageja poolt garantiinõude esitamiseks kostja vastu. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd ta oli tähitud kirjaga saatnud kostjale täitmisnõude 01.06.2007 sõlmitud tagatislepingus nimetatud toonasele kostja registrijärgsele aadressile Narva mnt 13, Tallinn, siis sõltumata sellest, et hageja oli teadlik kirja tagasitulemisest, tuleb vastav nõue lugeda tagatislepingu alusel kostja poolt kättesaaduks. Arvestades, et hageja oli teadlik nõudekirja saatjani tagasijõudmisest ning sellest, et kostja registrijärgne aadress on muutunud, oleks hageja hoolsa ja mõistliku tegutsemise korral pidanud saatma tähitud kirja kostja kehtivale registrijärgsele aadressile Paldiski mnt 68A, Tallinn. Kostja leiab, et lepingupunkt, mis sätestab nõudekirja kostja poolt kättesaaduks lugemise ilma selleta, et kiri ka tegelikkuses kostjani jõudnud oleks, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega eelduslikult tühine. Vastavalt tuleb kohaldada TsÜS §-i 69. Hageja ei saatnud nõudekirja kostja registrijärgsele aadressile ning samuti oli hageja kirja tagasitulemise tõttu täies ulatuses teadlik, et nõudekiri kostjani ei jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saatnud täitmisnõude kostjale selliselt, et kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda ning vastavalt ei saa TsÜS § 69 tähenduses hageja 09.09.2011 kirjalikku nõudekirja lugeda kostja poolt kättesaaduks enne, kui kostja selle koos hagimaterjalidega kohtust 12.03.2012 kätte sai. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud: registrikaardi väljatrükk MLOÜ kohta (lk 36-37), Viru Maakohtu 26.02.2009.a. määrus tsiviilasjas nr 2-08-69795 (lk 38-45), OÜ FA äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk (lk 77-80) 4 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus

§155

lg1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: p1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; p2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; p3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. Kohus on seisukohal, et tegemist on mitteaktsessoorse esimese nõude garantiiga

§155mõttes.

Garantiileping räägib „esimesest nõudmisest“. Garantiilepingu kohaselt garantii kehtib ka juhul kui põhileping vaidlustatakse või see tunnistatakse tühiseks või kehtetuks või kui lepingut muudetakse. Samuti on lepingus märgitud, et garantii on antud tagasivõtmatult. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et tähtsust ei oma siinjuures suhted, millised olid garantii andja ja kohustatud isiku vahel. Kohus on seisukohal, et viivised kuuluvad väljamõistmisele käesoleva aasta algusest. Kostja on kinnitanud 9.09.2011 hageja nõude kättesaamist hiljemalt 2011 aasta lõpus. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad viivised TsÜS §113 ja TsMS §367 järgi väljamõistmisele alates 1.01.2012. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited viivisenõudele ei ole asjakohased. Kuivõrd viiviseid arvestatakse tasumata garantiisummalt, ei oma tähtsust summa koosseis. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud argumendid ei too endaga kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kohus möönab, et põhimõtteliselt on võimalik ka pool-aktsessoorsed garantiid, mis oma olemuselt sarnanevad käendusele. Kuid sellisel juhul peab olema garantiilepingus fikseeritud, et garantii saaja peab nõuet tõendama. Käesoleval juhul seda aga pole.

§155

3. lõike kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kuivõrd kohus on seisukohal, et tegemist on mitteaktsessoorse esimese nõude garantiiga, on asjakohatud kostja väited, et hageja nõue on põhistamata ja tõendamata ning hageja on rikkunud oma teavitamiskohustust

§146lg2 järgi.

Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite, leides et garantiilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavateks kas garantiilepingu sõlmimises 1.06.2007 või igal juhul hiljemalt ajahetkest mil muutus sissenõutavaks hageja nõue põhivõlgniku vastu. Kohus on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. TsÜS§ 147 lg1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et garantiilepingu sõlmimisega ei muutunud veel hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks. Garantiilepingu kohaselt kehtib garantii kuni Kohustatul Ühisliisingu ees 5 Lepingust tekkivate kohustuste täitmiseni. Garantii on mitteaktsessoorne. Seega algab aegumine nõude esitamisest garandi vastu. Isegi kui asuda seisukohale, et aegumine algab ajahetkest, mil muutusid sissenõutavaks hageja nõuded põhivõlgniku vastu ei ole hagi aegunud. Kostja kinnitab, et liisinguese toodi müüki 2008 novembris. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-33-09 asunud seisukohale, et: „ Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt.“ Kohus on seisukohal, et „mõistlik aeg“ hõlmab ka sõiduki müüki, kuivõrd nõue selgub peale liisingueseme müüki. Seega olukorras, kus sõiduk on müüki antud novembris 2008 ja hagi on esitatud 28.09.2011, ei saa nõue olla aegunud, kuivõrd pole möödunud 3 aastane aegumistähtaeg (TsÜS§146 lg1). Kostja on taotlenud ka menetluse uuendamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kogutud tõendite alusel. 3.
2. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 6