vastavuse osas uus otsus.
-le). 3.KA otustas 12.07.
-i (sh KKVH Metoodikat ; 2);mitte teha KKVH-le ettekirjutust
-i § 155 asjaoludel ja kohaselt, st ettekirjutust liitumistasu muutmiseks.
-st tulenevad järelevalve teostamise kohustused ja jätnud sellega kaitsmata kaebajate kui tarbijate põhiõigused, mistõttu on kaebajad sunnitud tasuma KKVH-le
-ga vastuolus olevas suuruses ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise tasu. 9.
lõikest 1 tulenevalt peavad
lõikes 2 nimetatud tegevustega kaasnevad kulud, mida võib liitumistasuga katta, olema majanduslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on vee-ettevõtjal õigus liitujalt küsida liitumistasu koosseisus üksnes selliste ÜVK 2 ehitamisega seotud kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud ja otstarbekad konkreetsele kinnistule ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomiseks. 10. KA on järelevalvemenetluse läbiviimisel ning Otsuse tegemisel põhjendamatult kitsendanud oma
-st tulenevat pädevust ning kohustusi. Põhjendamatu on KA seisukoht, et KA pädevusse kuulub üksnes liitumistasu metoodikale vastavuse hindamine ning et kui veeettevõtja on kulusid kandnud, siis on need kulud ka põhjendatud ja nende sisaldumine liitumistasu koosseisus on seaduslik ja põhjendatud 11.Põhjendamatu on KA seisukoht, et KA-l puudub pädevus võtta seisukohtasid tehniliste lahenduste (otstarbekuse) valiku küsimuses vee-ettevõtja poolt, sh selles, kas valitud tehniline lahendus oli tarbija jaoks majanduslikult soodsaim. Kaebajad on seisukohal, et sellisel juhul oleks KA roll liitumistasu seaduslikkuse kontrollimisel üksnes formaalne, so kontrollitakse üksnes seda, kas vee-ettevõtja on kulusid kandnud või mitte. KA pädevuse selline tõlgendus paneks kaebajad olukorda, kus nad peaks ÜVK-ga liitumiseks tasuma ebamõistlikult suurt liitumistasu ka siis, kui vee-ettevõtja poolsed otsused ja tegevused ÜVK rajamisel on olnud ebamõistlikud ja ÜVK rajamiseks pole valitud majanduslikult otstarbekaimat varianti tarbija jaoks. 12.Kaebuse väitel toetab kaebajate seisukohti
a ettepanek nr 9, miles on õiguskantsler asunud seisukohale, et liitumistasu koosseisuss ei saa nõuda kõigi vee-ettevõtja poolt liitumisega seoses kantud kulude hüvitamist, vaid üksnes majanduslikult põhjendatud kulude hüvitamist. ÜVK omanik peab ÜVK arendamisel ja kinnistute ÜVK-ga ühendamisel oma tegevust korraldama selliselt, et sellega ei kaasneks rohkem kulusid, võrreldes teoreetilise olukorraga, kus ÜVK omanik ei omaks olulist vahendit ning tegutseks tavapärastes konkurentsitingimustes. KA ei ole eeltoodud seisukohtasid Otsuse tegemisel arvestanud. 13. Kuna KA ei ole Otsust tehes andnud hinnangut KKVH liitumispakkumiste majandusliku põhjendatuse ja suuruse üle, siis on Otsus ebaseaduslik ning kuulub kehtetuks tunnistamisele. Kuna KA ei ole selles osas oma seisukohta väljendanud, siis tekib olukord, kus ÜVK omanik ei pea majanduslikult põhjendama liituja liitmiseks tehtavaid kulutusi ja tehtud lahendused muutuvad korrektsel dokumenteerimisel põhjendatuteks. Kaebaja on seisukohal, et selline lähenemine ei täida
-s sätestatut, muudab KA tegevuse mittevajalikuks ning ÜVK omaniku ebapädevus toob liitujatele kaasa ülemääraseid kulusid, mis omakorda võib viia tarbijate põhiõiguste rikkumiseni. Olukorras, kus vee-ettevõtja teeb majanduslikult äärmiselt ebamõistliku ja suuri kulutusi kaasa toova otsuse, ei kanna selle riski vee-ettevõtja, vaid tarbijad, kes peavad otsuse teostamisega kaasnevad kulutused kinni maksma. Seda isegi siis, kus samasuguse tulemuse oleks võinud saavutada oluliselt väiksemate kulutustega. Kaebaja leiab, et ta on tehnilise ekspertiisiga tõendanud, et kulutused, mille hüvitamist KKVH talt nõuab, ei olnud põhjendatud, vaid liitumisvõimaluse oleks saanud luua oluliselt väiksemate kulutustega. Kaebaja leiab, et ekspertiisi näol on tegemist olulise tõendiga, mida KA oleks pidanud Otsust tehes arvestama.
-s ettenähtud järelevalvekohustust, sest KA ei ole teinud KKVH-le
-i rikkumise tõttu ettekirjutust. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 17. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on esitatud põhjendamatult ning selles toodud väited ei anna alust KA Otsuse ning vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning KA kohustamiseks vaadata kaebajate avaldus uuesti läbi. 18.Otsus ei riku kaebajate õigusi ning KA on otsuse tegemisel täitnud
-st tulenevaid järelevalve teostamise kohustusi
-s KA-le sätestatud pädevuse piires. Asjaolu, et KA ei ole järelevalvemenetluse käigus nõustunud Kaebaja seisukohtadega või ei ole andnud oma hinnangut kõigis küsimustes, mida Kaebaja on järelevalvemenetluse käigus püstitanud, ei tähenda veel koheselt seda, et KA oleks seetõttu jätnud täitmata
-st tulenevad järelevalve teostamise kohustused ning rikkunud sellega Kaebaja õigusi. Kuivõrd mitmed kaebaja poolt järelevalvemenetluses tõstatatud küsimused väljuvad
-i kohasest KA pädevusest, siis nendes küsimustes ongi KA asunud seisukohale, et KA ei saa nende küsimuste osas oma seisukohta anda, millega ei rikuta kaebajate õigusi või KA poolse järelevalve teostamise kohustusi. KA on järelevalvemenetluse läbi viinud ning ei ole tuvastanud KKVH tegevuses
-i rikkumist kaebajalt liitumistasu nõudmisel. Järelikult on KKVH poolt kaebajalt nõutav liitumistasu põhjendatud ning kooskõlas
-ga. 19.
lõike 2 sõnastus ei sisalda sõna „majanduslikult“, mistõttu taolisel õigusnormi sõnastuse kunstlikul laiendamisel ei ole tegelikku õiguslikku alust ega sisu. KA nõustub kaebajaga printsiibis selles, et vee-ettevõtjal on õigus küsida liitujalt liitumistasu koosseisus üksnes selliste ÜVK ehitamisega seotud kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud ja otstarbekad konkreetse kinnistu ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomiseks. KA on seda järelevalvemenetluses ka kontrollinud ja leidnud, et KKVH poolt liitumiskohale ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomisel on KKVH teinud üksnes selliseid kulutusi, mis olid vajalikud ja otstarbekad, et realiseerida nn projektipõhine liitumine. KA-l puudub
-st tulenev pädevus anda oma hinnang selles, kas vee-ettevõtja poolt teostatud konkreetse kinnistu ÜVK-ga liitmise tehniline lahendus (nn isevoolne- või survekanalisatsioon) oli ka tarbija jaoks kõige soodsam ning odavam majanduslikus mõttes. Nimetatud ÜVK tehnilise lahenduse valik pannakse
lõike 1 kohaselt paika juba kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kavas või selle puudumisel detailplaneeringus. Kuivõrd KA ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle, siis ei saa KA anda oma hinnangut kohaliku omavalitsuse tegevuse osas ÜVK arendamise kava või detailplaneeringu koostamisel. Eelviidatud dokumentide menetluse käigus peaks kohalik omavalitsus kaaluma ka ÜVK rajamise erinevate (otstarbekaimate) tehniliste lahenduste küsimusi. KA ei ole seega järelevalvemenetluse läbiviimisel ning otsuse tegemisel põhjendamatult kitsendanud oma
-st tulenevat pädevust ega kohustusi 4 20. Kuivõrd
lõige 2 sisaldab sõnastust, et KA-l on õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ning vastavust metoodikale ning kuna
lõike 3 kohaselt peab vee-ettevõtja koostama liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas
§-s 6 sätestatuga (sh selle kooskõlastama KA-ga), siis on selge, et kogu vastav KA poolne liitumistasu kontroll toimubki läbi liitumistasu metoodikale vastavuse hindamise. Muud korda
ette ei näe. Sealjuures on oluline, et vee-ettevõtja poolt koostatav ning KA poolt kooskõlastav liitumistasu arvutamise metoodika peab järgima kõiki
-s sätestatud põhimõtteid ning tagama, et metoodika kohaselt arvutatud liitumistasu oleks põhjendatud ning vastaks
le. KA nõustub kaebusega selles osas, et kui vee-ettevõtja on liitumistasus kajastanud kantud kulusid, siis ei pruugi need kulud olla automaatselt põhjendatud ja nende sisaldumine liitumistasu koosseisus ei pruugi olla seaduslik. Selleks ongi
-s ette nähtud, et veeettevõtja koostaks ning kooskõlastaks KA-ga liitumistasu arvutamise metoodika, läbi mille põhimõtete korrektse rakendamise tagatakse see, et liitumistasus sisalduvad kulud on põhjendatud ning seaduslikud. Lisaks kontrollib KA igakordselt kaebaja taotlusel liitumistasu arvutamise vastavust
-le (sh asjakohasele liitumistasu arvutamise metoodikale). 21.KA-l puudub
-st tulenevalt pädevus anda oma hinnang selles, kas vee-ettevõtja poolt teostatud tehniline lahendus konkreetse kinnistu liitumiseks ÜVK-ga on kõige otstarbekam (ja hinnalt tarbija jaoks soodsaim) või mitte, sest just tehnilise lahenduse valikust sõltuvad sisuliselt liitumise kogukulud (sh majanduslik põhjendatus). ÜVK tehnilise lahenduse valik pannakse
lõike 1 kohaselt paika kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kavas või selle puudumisel detailplaneeringus. Kiili valla ÜVK arendamise kavas liitumiskoha liitumist ÜVK-ga ette ei olnud nähtud. Samuti ei olnud detailplaneeringus ära määratletud, kas KKVH pidanuks rajama ÜVK isevoolse või survekanalisatsioonina. Detailplaneeringus oli üksnes määratletud, et liitumiskoht on ette nähtud kanaliseerida Kannikese tänaval olevasse kanalisatsiooni, mida on ka KKVH poolt faktiliselt tehtud. Täiendavalt määratleti detailplaneeringus, et planeeringuala ÜVK projekteerimisküsimused lahendatakse peale detailplaneeringu kinnitamist koostatava kanaliseerimisprojekti koosseisus. Seega antud juhul Kiili vald andis vee-ettevõtjale sisuliselt õiguse lahendada see küsimus hiljem. Kaebaja selles osas valla tegevusele vastuväiteid esitanud ei ole. Lisaks on oluline, et KKVH andis detailplaneeringuala ÜVK tehnilise lahenduse väljatöötamise ülesandeks FIE Edda Ainumäele, kes on tehnilise lahenduse välja töötanud oma parimate eriteadmiste, inseneritava ning äranägemise kohaselt. Projekteerija jõudis järeldusele, et antud piirkonnas oli parimaks tehniliseks lahenduseks isevoolne kanalisatsioon. 22. Tehniliselt oleks olnud võimalik detailplaneeringualas olevad neli kinnistut liita ÜVK-ga mõlemal tehnilisel viisil, st nii isevoolse kanalisatsioonina, kui ka survekanalisatsioonina, kuid projekteerija on asunud seisukohale, et optimaalne ja terviklik lahendus on kogu piirkonna ÜVK lahendada isevoolsena. KKVH poolt isevoolse ÜVK rajamine ei ole vastuolus detailplaneeringuga ning järelikult ka mitte
lõikega 1, mille kohaselt tuleb ÜVK arendamise kava puudumise korral rajada ÜVK detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu lk 11 on selgelt kirjas, et kruntide 1 ja 2 (xxxxxxxxx) kanaliseerimise variantide küsimus (kas survekanalisatsioon või isevoolne kanalisatsioon) lahendatakse pärast detailplaneeringut koostatava kanaliseerimisprojekti koosseisus. FIE Edda Ainumäe tööprojektis on kruntide 1 ja 2 kanaliseerimise küsimus lahendatud ning otsustatud isevoolse kanalisatsiooni kasuks. Kuivõrd KKVH tegevus ei ole tehnilise lahenduse valikul olnud vastuolus
-ga ning asjakohase detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et KKVH tegevus on olnud vastuolus
-ga. KA on seisukohal, et kuivõrd ÜVK tehnilise lahenduse valikust sõltuvad sisuliselt ka liitumise kogukulud, siis oleks pidanud seadusandja sätestama KA-le
-ga pädevuse kooskõlastada igakordselt ÜVK tehnilise lahenduse valik nn ette (seda nt nii nagu 5 toimub veeteenuse hinna kooskõlastamine vms), sest ainult sellisel viisil on võimalik tagada, et vee-ettevõtja ei teeks kulutusi, mida on haldusorganil võimalik hilisemalt ümber hinnata. KA ei pea põhimõtteliselt võimalikuks, et olukorras, kus sisuliselt vee-ettevõtja (projekteerija poolt valitud tehnilise lahenduse alusel) on valinud ÜVK-ga liitmise tehnilise lahenduse ja iseloomu (lähtudes
lõikest 1) ning teostanud reaalselt ka vastavad kulutused, võiks KA hilisemalt, ilma
-st otsesõnu tuleneva pädevuseta, sekkuda ning kirjutada veeettevõtjale ette, et tegelikult oleks tulnud kasutada hoopis muud tehnilist lahendust. KA on seisukohal, et kuivõrd
ei näe ette, et KA peaks kontrollima (kooskõlastama) ÜVK arendusprojektide õigsust (st valitud tehniliste lahenduste õigsust), siis piirneb KA pädevus üksnes liitumiseks tehtud kulutuste põhjendatuse kontrolliga, mille all on seadusandja pidanud silmas projektipõhiseks liitumiseks tehtud kulude põhjendatust. Projektipõhised kulutused on põhjendatud juhul, kui vee-ettevõtja on tõendanud läbi hanke, et projekti teostajaks on valitud soodsaim ehitaja ja ehitamiseks tehtud kulud on tõendatud ning vastavad pakkumisele. KA eeltoodud käsitlust toetavad ka muud võrguettevõtjate tegevust reguleerivad eriseadused. Näiteks elektrituruseaduse (ElTS) alusel välja antud Võrgueeskirja § 32 lg 5 . Veesektoris on liitumise tehnilise lahenduse valiku küsimust osaliselt reguleeritud läbi kohaliku omavalitsuse ÜVK arendamise kava ja/või detailplaneeringu, mis tagab kohaliku omavalitsuse poolt kontrolli vee-ettevõtja tegevuse üle selles osas. 23.Seoses kaebuse väidetega tulenevalt Õiguskantsleri 06.05.2010. a ettepanekust nr 9 järelduvate seisukohtadega arvestamata jätmisest märgib KA, et Õiguskantsler on oma seisukohad kujundanud ajal, kui KKVH ei olnud kaebajale liitumispakkumisi esitanudki , samuti ei olnud KA sel hetkel
-i kohane järelevalve teostaja. Samuti on KA arvates oluline, et Õiguskantsler on oma seisukohad esitanud sellel ajahetkel õigusaktidega Õiguskantslerile antud pädevuse piires.Kuivõrd KKVH poolse liitumispakkumiste tegemise ajaks on seadusandja asjakohast
-i regulatsiooni muutnud, sh pädevuste osas, siis on loogiline, et KA saab lähtuda oma seisukohtade kujundamisel kehitavast õigusest (
) ning KA-le antud pädevustest. KA on selgitanud,millised on
-st tulenevad KA pädevused ja miks ei ole KA-l võimalik võtta seisukohta liitumispakkumiste majandusliku põhjendatuse küsimuses. Samas on KA teostanud liitumispakkumise 2 sisulise kontrolli oma pädevuse piires ning jõudnud järeldusele, et selle tegemisel ei ole KKVH rikkunud
-i (sh KKVH Metoodikat).
-st tulenevalt pädevus anda omapoolseid hinnanguid liitumise teostamiseks valitud tehniliste lahenduste põhjendatuse osas, siis ei saa KA anda omapoolseid hinnanguid ka kaebaja poolt esitatud tehnilise ekspertiisi ega sellel tugineva majandusliku arvestuse osas, mistõttu ei saanud KA seda Otsust tehes arvestada. 25.Seoses kaebuse väidetega uurimisprintsiibi rikkumisest märgib vastustaja, et KA ülesandeks ja pädevuseks ei ole
-i kohaselt teostada riiklikku järelevalvet ehitusseaduses, planeerimisseaduses või riigihangete seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Seetõttu puudus 6 KA-l pädevus kaebaja poolt soovitud järelevalve teostamiseks seoses KKVH poolt projekteerimis-, ehitusjärelevalve-, ning ehitushanke läbiviimisega. Eeltoodust tulenevalt puudus KA-l pädevus selgitada välja ka asjaolusid, mida kaebaja on kaebuses välja toonud seonduvalt detailplaneeringuga. KA selgitab, et küsimustes, mis väljuvad KA pädevusest või tõendid, mis on nt kaebaja poolt menetluses esitatud, kuid väljuvad KA pädevusest, nende osas ei olegi KA-l võimalik võtta seisukohta. Samas ei ole KA sellega veel rikkunud HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiipi. KA on teostanud liitumispakkumise 2 sisulise kontrolli ning jõudnud järeldusele, et selle tegemisel ei ole KKVH rikkunud
-i ning KKVH Metoodikat. Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et KKVH küsis FIE Edda Ainumäe tööprojekti kohaste tööde teostamiseks (xxxxxxxxx kinnistute ÜVK-ga liitumisega seonduvate tööde teostamiseks) hinnapakkumist erinevatelt ettevõtjatelt, kellest kaks esitasid oma pakkumused, millest KKVH valis välja soodsaima. Sellest tulenevalt on KKVH liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning taganud erinevate pakkumuste võrdlemise teel xxxxxxxxxx kinnistute liitumistööde teostamiseks parima võimaliku hinna. 26.Kaebuse väide HMS-s sätestatud kaalutlusõiguse teostamata jätmisest on sisutühi ja arusaamatu. KA on viinud läbi sisulise järelevalvemenetluse. Menetluse käigus on KA rakendanud HMS §-s 6 ettenähtud uurimisprintsiipi kogudes kokku otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid ning tõendid. KA on järelevalvemenetluses käsitlenud ja hinnanud menetluses esitatud selgitusi, taotlusi ja dokumente sellises mahus ja küsimustes, millised pädevused on
-ga KA-le sätestatud. Kokkuvõtvalt on KA tuvastanud, et KKVH ei ole
-i rikkunud. Selle järelduseni jõudmise alused, põhjused ning selgitused on KA poolt Otsuses esitatud. 27.Põhjendamatu on kaebuse väide KA poolt
-s ettenähtud järelevalvekohustuse täitmata jätmisest, sest KA ei ole teinud KKVH-le
-i rikkumise tõttu ettekirjutust.
kohaselt tehakse isikule ettekirjutus liitumistasu vastavusse viimiseks
ga siis, kui KA tuvastab isiku poolt
-i nõuete rikkumise liitumistasu arvutamisel. Otsusest nähtuvalt on KA menetluses tuvastanud, et KKVH ei ole ÜVKKS-i selles osas rikkunud. Seega puudub KA alus teha KKVH-le antud küsimuses ettekirjutus. Otsusest nähtuvalt on KA viinud läbi sisulise järelevalvemenetluse
-ga KA-le sätestatud pädevuse piires. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 28. Kolmas isik vaidleb kaebusele taielikult vastu ning leiab, et KA otsus ning vaideotsus tuginevad kehtinud õigusele ja lähtuvad faktilistest asjaoludest. Vaidlustatud otsused on põhjalikult motiveeritud ja põhistatud ning seega õiguspärased. 29.KA ei ole õigusvastaselt kitsendanud KA-le seadusega antud järelevalve funktsiooni ning kolmanda isiku poolt kaebajatelt küsitud liitumistasu ei ole vastuolus kehtinud
. Kaebajate poolt tellitud ning Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud ekspertiis ei ole objektiivne, kuna ekspertiisi koostamise metaandmed ei tugine ÜVK trasside ehitamise ajal s.o 2007.a. kehtinud andmetele. Puudub kaebajate subjektiivsete õiguste riive.. 30.Kaebajate põhiargumendiks on, et liitumistasu on põhjendamatult suur, kuna ehitustehniliselt oleks olnud võimalik 2007.a. lahendada piirkonna kanalisatsiooni rajamise oluliselt odavamalt.
sätestatu kohaselt puudub KA-l nii sisuline kui ka vormiline pädevus, et kontrollida ÜVK rajatiste ehitamisega seonduvat, kuna
sätestab ainult formaalse alusena 7 kuluartiklite loetelu, milliste arvestamine liitumistasu osana on lubatud. Ehitustehnilist aspekti st mida, kuidas, millises mahus ja kuhu konkreetselt ehitatakse, ei reguleeri
vaid ehitusseadus ja planeerimisseadus, millisel juhul on järelevalve teostajaks ehitusseaduses nimetatud isik. 31.
kontekstis on antud mõistele „põhjendatud kulu“ tõenduslik tähendus, mis tähendab eelkõige seda, et küsitava liitumistasu hulka arvatud kulutused peavad olema dokumentaalset tõendatud. 32. Kooskolas
tuleb lugeda ÜVK arendustegevuse maksumus põhjendatuks juhul, kui see tegevus on dokumentaalselt tõendatav, kui kolmas isik on ehitustööde tellimisel kinni pidanud riigihangete seaduse põhimõtetest ning andnud ehitustööd teostada madalama hinnaga pakkujale.Kolmas isik viis läbi lihtsustatud korras hankemenetluse, et selgitada välja isik, kes teostab projektijärgsed ehitustööd kõige soodsamalt. Nimetatud dokumendid edastati ka KA-le. 33. Seega KA-l puudus ja puudub
tulenevalt kontrollfunktsiooni teostamise pädevus selleks, et hinnata kas ehitusprojekt on kooskõlas ehitusseadusega, kas detailplaneering on kooskõlas planeerimisseadusega või kas vee-ettevõtja arendab ehitustehniliselt ÜVK-d kõige kuluefektiivsemal viisil.
-ga ei ole kooskõlas kaebajate väide, et KA on temale
pandud kontrollfunktsiooni ebaseaduslikult piiranud, jättes andmata sisulise hinnangu kolmanda isiku ja projekteerija poolt tehtud ehitustehnilise valiku osas Kangro piirkonna ÜVK rajamisel. 34. KA ei ole rikkunud uurimiskohustust. KA on Otsuse ja vaideotsuse teinud kooskõlas
ja HMS sätestatuga ning lähtunud heast haldustavast, otsused on motiveeritud ning põhistatud. 35.Asjakohane ega õige ei ole kaebuse väide kaebajate esitatud tõendite, mille all peetakse ennekõike silmas kaebajate poolt tellitud ekspertiisiakti võimalike alternatiivsete ja hinnalt odavamate lahenduste kohta , KA poolt tähelepanuta jätmisest. KA-l puudub õigus anda hinnang ehitustehniliste valikute osas, mis tehti 2007.a. Lisaks sellele, et ekspertiisiakti metaandmed ei ole ajaliselt adekvaatsed ja objektiivsed ( ekspertiisiakt rajaneb 2012.a. kogutud andmetel), on puudulikult hinnastatud ka ekspertiisiaktis väljapakutud alternatiivide loetelu (näiteks ei nähtu ekspertiisiaktist soojuskaitsematerjalide hinnaarvestus). 36.Kolmanda isiku otsus ehitustehnilise lahenduse valikul on õige, kuna rajaneb sisseostetud ja vastavat pädevust omava projekteerija poolt koostatud projektil. Kolmandal isikul puudus motiveeritud põhjendus kahelda projekteerija ettepanekus lahendada asjaomase piirkonna kanalisatsioon isevoolsena. 37. Detailplaneeringu järgset piirkonna ÜVK lahendust muudeti eelkõige projekteerija ettepanekul ning eesmärgiga lahendada Kangro küla ÜVK asjaomases piirkonnas terviklikult võimalikult efektiivselt, ühetaoliselt ja isevoolsena. Viimatinimetatud tehnilise lahenduse eeliseks on selle ekspluatatsiooni efektiivsus. Kolmandal isikul on vee-ettevõtjana, ÜVK omanikuna ja haldajana õigus valida tema jaoks majanduslikult kõige õigem lahendus. Ehitusprojekt, mis käesoleval juhul koostati detailplaneeringu alusel, ei ole koostatud õigusvastaselt. ÜVK rajatise või mis tahes ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti üksikasjalise tehnilise lahenduse erinevus detailplaneeringu ÜVK tehnilisest lahendusest on normaalne ning õiguslikult asjakohane, kuna detailplaneeringu koostamisel ei ole võimalik lahendada ehitustehnilisi küsimusi üksikasjaliselt. 8 Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine,käesoleval juhul tehnorajatiste asukohta muudetud ei ole. Muudetud on tehnilist lahendust võrreldes ala detailplaneeringus ettenähtust. Kolmas isik leiab, et ta ei ole rikkunud
kui on ÜVK rajatiste ehitamisel lähtunud kvalifitseeritud projekteerija poolt koostatud tehnilisest lahendusest. V KOHTU SEISUKOHT 38. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 72 lg 1 sätestab, et ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel sätestatakse seadusega. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seaduse (
) § 15.4 lg 1 kohaselt teostavad järelevalvet
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle vastavalt oma pädevusele valla- või linnavalitsus, Konkurentsiamet ja Keskkonnainspektsioon. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et veeteenuse hinna ning liitumistasu vastavust seadusele ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud metoodikale kontrollib ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või valla- või linnavalitsus. Seega on
.4 lg 1 sätestatud riikliku järelevalve teostajad
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle, samuti on sätestatud, mille üle vastavalt oma pädevusele järelevalvet teostatakse -
ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Eeltoodust tuleneb, et Konkurentsiameti (KA) poolt teostatav järelevalve vastavalt oma pädevusele seisneb seaduse (
) ja selle alusel antud õigusaktide täitmise kontrollis ehk teisisõnu seaduslikkuse /õiguspärasuse kontrollis. Kohus jagab KA seisukohta, et viimase pädevused
alusel järelevalve teostamiseks tulenevad otseselt nimetatud seadusest ning pädevust kaebaja soovitud järelevalve teostamiseks ehitusseaduses, planeerimisseaduses või riigihangete seaduses sätestatud nõuete täitmise üle KA-l ei ole.
.4 lg 2 konkretiseerib veeteenuse hinna ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemiga (ÜVK) liitumiseks makstava liitumistasu seaduslikkuse kontrollimiseks pädevad järelevalve teostajad ning sätestab järelevalve aktid. Käsitletava lõike 2 sõnastusest järeldub, et liitumistasu vastavuse seadusele ( s.o.
-le) kontrollimise sisu ei ole samastatav üksnes liitumistasu vastavuse kontrolliga
lg 3 nimetatud metoodikale, selle järelduse õigsust kinnitab ka
lg 2.
lg 1 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Kohus jagab
.4 lg-te 1 ja 2 ning § 6 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt kaebajate seisukohta, et KA-l on seega järelevalve teostamisel liitumistasu seaduslikkuse (s.o.
-le vastavuse) üle õigus ja kohustus kontrollida viimatinimetatu suurust, põhjendatust ja vastavust metoodikale. 39.
lg 1 ja 2 kasutatud mõiste „ põhjendatud liitumistasu“ legaaldefinitsiooni
ei anna, ka ei sisaldu seda KA soovituslikus metoodikas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni liitumistasude arvutamise kohta, aga ka mitte eelnimetatuga ühtiva KKVH vastavas liitumistasu arvutamise metoodikas, mis on KA poolt kooskõlastatud 29.12.2011 otsusega 9.1-7/11-003 . Liitumistasu kujundamise alused on toodud
lg 6, mille kohaselt liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud
lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja - 9 kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga. Eeltoodu määrab üldjoontes liitumistasu piirid.
lg 9 sätestab, et liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (ÜVK), arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 p 1 sätestatud erisust.Sellise erisusena on viimatinimetatud sättes märgitud õigus võtta liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut . Eeltoodust tuleneb, et vee-ettevõtja võib võtta tasu konkreetse kinnistu ÜVK-ga liitumiseks tehtud vajalike kulutuste ulatuses, sealjuures on liitumistasu põhjendatud /kulutus liitumiseks vajalik, kui see kulutus on kantud seaduspärase, s.o.
-is ettenähtud tingimustel kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-iga liitumiseks . 40.
regulatsioonist lähtuvalt nõustub kohus KA seisukohaga, et
lg 1 tulenevalt peavad konkreetse kinnistu ÜVK-ga liitumise tehnilised küsimused olema lahendatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kavas või selle puudumisel detailplaneeringus, milliste dokumentidega antakse kohaliku omavalitsuse poolt ette sisuline tehniline lahendus, kuidas tuleb konkreetne kinnistu ÜVK-ga liita ning vee-ettevõtja peab lähtuma kohaliku omavalitsuse nõuetest. KA märgib ka õigesti, et nende dokumentide menetluse käigus kaalutakse ka ÜVK rajamise erinevate (otstarbekaimate) tehniliste lahenduste küsimusi, kusjuures nt detailplaneeringute menetlemisel on võimalik aktiivselt oma arvamust väljendada ka kinnistu omanikel, kelle kinnistute ÜVK-ga liitumise küsimusi lahendatakse. Olukorras, kus ÜVK tehnilise lahenduse valik on vee-ettevõtja jaoks kohaliku omavalitsuse poolt sisuliselt nn ette kirjutatud, peabki vee-ettevõtja lähtuma kohaliku omavalitsuse nõuetest, sest vastasel korral oleks tegemist õigusrikkumisega.
lg 1 ja § 15.4 lg 2 ning § 6 lg-te 1 ja 2 sätestatust lähtuvalt on õige ka järeldus, et kuivõrd KA ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle, siis ei saa KA anda oma hinnangut kohaliku omavalitsuse tegevuse osas ÜVK arendamise kava või detailplaneeringu koostamisel, samuti on iseenesest põhjendatud seisukoht, et
ei tulene , et KA peaks kooskõlastama ( kontrollima) arendusprojektide õigsust (s.t.valitud tehniliste lahenduste -näit.isevoolne või survekanalisatsioon valiku õigsust). Vaidlus puudub selles, et tehnilise lahenduse valikust sõltuvad ka liitumise kogukulud. Kohus märgib täiendavalt, et erinevalt teenistuslikust järelevalvest ( näit.sätestab KOV § 66 .1 lg 1 : Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll) ei kuulu reeglina riikliku järelevalve alla otstarbekuse kontroll. Vaid erandjuhul on seaduses sätestatud otstarbekuse järelevalve. Näiteks VVS § 85 lg 1 tulenevalt on maavanemal õigus teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
.5 lg 1 sätestab, et käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks või ärahoidmiseks on Konkurentsiametil või valla- või linnavalitsusel vastavalt oma pädevusele õigus teha ettekirjutus liitumistasu või veeteenuse hinna vastavusse viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Seega on põhjendatud KA seisukoht, et
tulenevalt puudub tal pädevus tehniliste lahenduste otstarbekuse valiku küsimuses vee-ettevõtja poolt seisukoha võtmiseks ja eeltoodust tulenevalt ka küsimuses, kas valitud tehniline lahendus oli tarbija jaoks soodsaim. 41.Nõustudes KA eeltoodud seisukohtadega, ei pea kohus aga põhjendatuks konkreetsel juhul avalduse kontrollimise tulemusena tehtud KA järeldust, et“ KKVH tegevus ei ole tehnilise lahenduse valikul olnud vastuolus
-ga ning asjakohase detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et KKVH tegevus on olnud vastuolus
-ga“. 10 Nii xxxxxxxxx nelja kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühenduse väljaehitamise ajal 2007.a. detsembris kehtinud
( redaktsioon 10.07.2005-31.01.2009) kui ka käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 on sätestatud miinimumnõuded, mida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava peab sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Sealjuures § 4.lg 2.
lg 1 tuleneva nõude osas, mis puudutab detailplaneeringu alusel kuni arendamise kava valmimiseni ÜVK rajamist üksnes siis, kui detailplaneering sisaldab
lg 2 sätestatud nõudeid, kuid on samas tuvastanud, et antud juhul ei lahendanud Kiili vald liitumiskoha ÜVK tehnilise lahenduse valiku küsimust eeltoodud dokumentides, vaid andis veeettevõtjale sisuliselt õiguse lahendada see küsimus hiljem. Kohtuasja materjalide juures olevast detailplaneeringust ei nähtu, et see sisaldaks
Eeltoodust tulenevalt on ekslik KA järeldus, et kuivõrd KKVH tegevus ei ole tehnilise lahenduse valikul olnud vastuolus
-ga ning asjakohase detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et KKVH tegevus on olnud vastuolus
-ga. Ülaltoodud põhjendustel on asjakohatu kolmanda isiku rõhutus, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine ning et ÜVK rajatise või mis tahes ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti üksikasjalise tehnilise lahenduse erinevus detailplaneeringu ÜVK tehnilisest lahendusest on normaalne ning õiguslikult asjakohane, sest detailplaneeringu koostamisel ei ole võimalik lahendada ehitustehnilisi küsimusi üksikasjaliselt. Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et
annab vee-ettevõtjale ÜVK rajamise õiguse detailplaneeringu alusel üksnes juhul, kui selles on sisuliselt lahendatud ÜVK arendamise kavas lahendatavad küsimused , sealhulgas kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnanguline maksumus. Sellise, seaduses (
lg 1 koos sama paragrahvi lg-te 2 ja 2.1 ) sätestatud eelduste olemasolul detailplaneeringu järgi ÜVK rajamise puhul on tegemist olukorraga, kus vaidlusalused küsimused on piisava põhjalikkusega leidnud lahenduse detailplaneeringus, mille menetlemise käigus oleks isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, võimalik kasutada 11 kohaseid õiguskaitsevahendeid ning millisel juhul on ka õigustatud KA seisukoht, et KA ei saa anda oma hinnangut kohaliku omavalitsuse tegevuse osas ÜVK arendamise kava või detailplaneeringu koostamisel. Käesoleval juhul on, nagu nähtub asjas esitatud dokumentidest, vaidluse keskse küsimuse, kas vee-ettevõtja arendab ÜVK-d kuluefektiivselt, lahendanud mitte kohalik omavalitsus, vaid projekteerija ühes KKVH-ga. Vaidlustatud otsuse kohaselt oleks „tehniliselt olnud võimalik Xxxxxxx planeeringualas olevad neli kinnistut liita ÜVK-ga mõlemal tehnilisel viisil, st nii isevoolse kanalisatsioonina kui ka survekanalisatsioonina, kuid nii projekteerija kui ka KKVH on asunud ühiselt seisukohale, et optimaalne ja tereviklik lahendus on kogu piirkonna ÜVK lahendada isevoolsena“. Kuivõrd KA on seisukohal, et ÜVK tehnilise lahenduse valikust sõltuvad sisuliselt ka liitumise kogukulud, siis ÜVK rajamine
lg 1 sätestatud nõuetele mittevastava detailplaneeringu alusel ei ole
-ga kooskõlas olevaks tegevuseks ning sellest tulenevalt on ka põhjendamatu KA seisukoht, et liitumistasu on kooskõlas
nõuetega. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse ülspõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.Kaebajad on õigesti märkinud, et KA otsus liitumistasu põhjendatuse osas on kaalutlusotsus, kusjuures vastavad kaalutlused peavad HMS § 56 lg 3 tulenevalt nähtuma otsusest. Käesoleval juhul ei ole KA hinnanud avalduse lahendamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid, milliseid kohus on käsitlenud eespool ning tegemist on veaga, mis avaldas mõju asjas tehtavale otsusele tervikuna. 43. Lisaks eeltoodule peab kohus asjakohaseks märkida veel järgmist: KA on asunud seisukohale, et ta on teostanud liitumispakkumise 2 sisulise kontrolli ning jõudnud järeldusele, et selle puhul ei ole KKVH rikkunud
-i ning KKVH metoodikat. KA nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et vee-ettevõtjal on õigus küsida liitujalt liitumistasu koosseisus üksnes selliste ÜVK ehitamisega seotud kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud ja otstarbekad konkreetse kinnistu ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomiseks. KA rõhutab, et ta on järelevalvemenetluses kontrollinud, et KKVH poolt liitumiskohale ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomisel on KKVH teinud üksnes selliseid kulutusi, mis olid vajalikud ja otstarbekad ning et
lg 2 kohaselt kontrollides liitumistasu vastavust metoodikale jälgib KA, et ÜVK projekt oleks rajatud turupõhiste hindadega( korraldatud hanked), kõik veeettevõtja poolt liitumistasu arvutusena näidatud kulud oleksid seotud konkreetse liitumisega ning ÜVK rajamiseks tehtud kulud oleksid metoodika kohaselt tarbijate vahel ära jagatud.
lg 1 järgi on ÜVK omanikul õigus võtta ÜVK-ga liitujalt üksnes põhjendatud liitumistasu. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vaidlustatud otsuses on KA põhjalikult kajastanud liitumispakkumise 2 kontrolli, sealjuures on KA muu hulgas palunud esitada KKVH metoodika punktis 3.3 kajastatud liitumistasu arvutamise aluseks olevate komponentide suurused.Samuti on otsuses märgitud, et KKVH on järginud metoodikas sisalduvaid printsiipe liitumispakkumise 2 tegemisel ning et liitumispakkumises on tehtud kulupõhine arvutus ning KKVH metoodika põhine arvestus, mille kohaselt on leitud avaldaja liitumiskoha väljaehitamiseks tehtavad kulud, mis moodustasid arenduskomponendi, ühenduskomponendi maksumuseks oli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.