Obsah (9)
§ 403§ 429§ 168§ 428§ 4511§ 432§ 150§ 173§ 1622-11-58075 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 31. jaanuar 2013 Tsiviilasja number 2-11-58075 Tsiviilasi KÜ Kangelaste 24 hagi M
§-le 3 ja § 99 lg 1 p-le 5 kohustada kostjat teostama temale kuuluvate korteriomandite võõrandamine täitemenetluse korras.
- 31.05.2012 esitas hageja kohtule 28.05.2012 dateeritud tõendid, mille kohaselt seisuga 01.05.2012 on kostja võlgnevus hageja ees 6 801.97 eurot, s.h põhivõlgnevus 5 350.67 eurot, sh viivis 1 451.31 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
- 21.12.2011 esitatud vastuses kostja märgib, et korteriomandi võõrandamine on äärmuslik abinõu, mis riivab otseselt omandi puutumatust. Kostja leiab, et hagi on esitatud hea usu vastaselt, st isegi kui hagejal oleks selline õigus olemas, ei saa ta seda käesolevas asjas maksma panna. Kostja ei eita, et tal on olnud raskusi kohustuste täitmisega hageja ees, kuid need raskused 2
(6)2-11-58075 ja muud järgnevalt nimetatud asjaolud ei ole olnud sellised, mis õigustaksid hagejat kasutama äärmuslikke abinõusid.
- Kostja tõepoolest tasus aprillis 2011 hagejale 74 311 krooni ehk ca 4 750 eurot, millise asjaolu esiletoomisega hageja ise tunnistab, et hagi esitamise põhjuseks on pigem soovimatus majanduslikes raskustes olevate elanikega tegeleda ja soov neist lahti saada. Kostja ei ole pahatahtlik võlgnik ega parandamatu ühisreeglite rikkuja. Kostjal on ajutised raskused, mille lahendamisega on kostja pidevalt tegelenud.
- Hageja pahatahtliku käitumist iseloomustab seegi, et koheselt peale varasema võla tasumist aprillis 2011, asus kostja järgmisel kuul (mais 2011) kokku kustuma koosolekut kostjast vabanemiseks. Seda vaatamata sellele, et kostja avaldas soovi leppida kokku maksegraafikus. Alates jaanuarist 2012 ei näe kostja takistusi kogunenud võlgnevuse likvideerimiseks, kui kostja käitub heas usus ja nõustub mõistliku maksegraafikuga. MENETLUSE KÄIK
- Seoses asja lahendanud kohtuniku pikaajalise haigestumisega jagati tsiviilasi 11.04.2012 Rakvere kohtumaja kohtuniku menetlusse.
- 30.04.2012 määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 07.06.2012 kell 14.00 Narva kohtumajas. Kohtuistungil kostja esindaja leidis, et võimalik on kompromissi sõlmimine ning kostja on enne istungit pöördunud hageja poole saamaks selgitusi viiviste arvestuse osas. Samuti esitas kostja esindaja kohtuistungil arve, millest nähtub, et mistahes summade maksmisel lähevad maha viivised. Hageja lepinguline esindaja on seisukohal, et puudub vajadus viivise arvestuse arutamiseks ning märgib, et kostja maksis 04.08.2010, 11.09.2010 mõlema korteri eest ja 30.06.2011 korteri nr 58 eest. Hageja lepingulise esindaja väitel tuleb võimaliku kompromissi arutamiseks kutsuda kokku üldkoosolek. Samuti selgitas hageja lepinguline esindaja, et tasutud summat viivise katteks ei arvutata, see märge on lihtsalt arve peal kirjas ning lähtutakse KÜS-st. Ka ei ole kaks kuud viivist üldse arvestatud ja hageja on vähendanud põhivõlga. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamine edasi, et hageja saaks korteriühistu üldkoosolekul arutada kostja ettepanekut ja kompromissi sõlmimist, samuti kompromissi sõlmimisega nõustumisel käesolevas menetluses hagist loobumise kaalumiseks. Poolte esindajad nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
- 22.08.2012 teates märkis hageja, et kutsub üldkoosoleku kokku 30.08.2012 kompromisslepingu sõlmimise otsustamiseks. Hageja 30.10.2012 teate kohaselt oli eelnimetatud üldkoosolekul määratud kompromisslepingu tingimused ning 20.09.2012 ja 29.09.2012 edastati kompromisslepingu projekt kostjale allkirjastamiseks. 16.10.2012 teatas hageja kostjale, et vajab veel aega kompromisslepingu projekti uurimiseks.
- 04.12.2012 teatas kostja, et pooled ei ole kompromissi osas kokkulepet saavutanud. Kostja tasub lähiajal põhivõlgnevuse, olles olnud valmis seda tegema mitmeid kuid tagasi, kuid kuna hageja arvestab viiviseid, siis jääb kostja ikkagi võlgu. Probleemi juured ulatuvad olukorda, kus mis iganes summat (välja arvatud 100% kogunõudest) kostja maksaks, lahutatakse sellest kõigepealt viivis, mille nõudmiseks puudub üldkoosoleku ostus, nagu näeb seda põhikiri ja alles 3
(6)2-11-58075 seejärel põhivõlg. Hageja on asunud iseseisvas hagimenetluses kõnealuseid viiviseid välja nõudma kostjalt ja selles menetluses tuvastataksegi, kas ja mis õiguslikul alusel on hagejal õigus nõuda viiviseid. 12. 17.12.2012 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele vastavalt
§ 403lg-le 1 tähtaja asjas lõpliku seisukoha esitamiseks kuni 07.01.2013.
- 07.01.2012 teatas hageja, et kostja loobus temale pakutud kompromissi allkirjastamisest ning esitas 27.11.2012 oma kompromissi variandi, mis on hagejale vastuvõetamatu. Kostja täiendavaid avaldusi, taotlusi ega tõendeid ei esitanud.
- Viru Maakohtu 14.01.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jäeti hageja kanda. HAGIST LOOBUMINE
- jaanuaril 2013 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Avalduse kohaselt tasus kostja 14.01.2013 hageja arveldusarvele põhivõla summas 4 193.13 eurot ning juhindudes
§ 429lg 1 loobub hageja hagist.
Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti taotleb hageja menetluses tasutud riigilõivust poole summas 159.78 eurot tagastamist hageja arveldusarvele nr 221021138730 AS-is Swedbank.
- Kohus edastas 21.01.2013 hageja avalduse hagist loobumiseks kostja esindajale ja andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks.
- 24.01.2013 esitas kostja vastuväite menetluse lõpetamise avaldusele, mille kohaselt maakohus ei ole pädev lahendama hageja avaldust pärast kohtuotsuse teatavakstegemist, kuivõrd menetlus maakohtus lõpeb kohtuotsuse teatavaks tegemisega. Seega leiab kostja, et ainus võimalus hagist loobumise avalduse lahendamiseks on apellatsioonimenetluses. Samuti leiab kostja, et hagejal ei ole õigust
§ 168
lg 5 alusel nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist, kuna haginõue oli korteriomandi sundvõõrandamine, mitte rahaline nõue, mille kostja hagejale tasus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 18. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagiavaldusele, hagist loobumise avaldusega ja kostja vastuväidetega hagist loobumisele, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada ning asjas tehtud kohtuotsus tuleb tühistada. Menetluse lõpetamine 19.
§ 429
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
§ 428lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kostjal tegelikult ei 4
(6)2-11-58075 ole valdust hagist loobumisele. Kohus ei nõustu kostja väidetega esimese astme kohtus hagejal hagist loobumise õiguse puudumise kohta.
§ 4511
lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi ning 14.01.2013 kohtuotsus ei ole veel jõustunud, siis võtab kohus hagist loobumise vastu, tühistab asjas tehtud sisulise otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 20. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
§ 432
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Riigilõivu tagastamine 21.
§ 150
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
§ 150
lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
- KÜ Kangelaste 24 tasus 30.10.2011 riigilõivu hagiavalduse esitamise eest summas 319.55 eurot (maksekorraldus nr 764 toimikus lk 24) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga
- Riigilõivu laekumine on kontrollitud Riigikassa elektroonilisest andmebaasist 25.11.
- Hageja taotles riigilõivu tagastamist hageja arveldusarvele nr 221021138730 AS-is Swedbank. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada Korteriühistule Kangelaste 24 tema poolt makstud riigilõivust ½, s.o 159.78 eurot. Menetluskulud 23.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 168
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust jätta menetluskulusid
§ 168lg 5 alusel kostja kanda.
Kuigi
§ 168
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka
§ 162
lg-t 4.
§ 162
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). 5
(6)2-11-58075 24. Kohus märgib, et arvestada tuleb seda, et käesolevas asjas tegi kohus enne hagist loobumise avalduse esitamist otsuse, millega jättis hagi terves ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja poolt hagejale põhivõlgnevuse tasumine ei tähenda, et kostja pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldas, sest hageja nõudeks oli sundvõõrandamiseks kohustamine, mitte võlgnevuse väljamõistmine. Seega leiab kohus, et olukorras, kus nõue jäeti otsusega rahuldamata, oleks poolte menetluskulude
§ 168lg 5 alusel kostja kanda jätmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Samuti oleks ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest kogu menetluses hagi rahuldamise vältimiseks on kostja avaldanud valmisolekut põhivõlgnevuse tasumiseks ja hageja valmisolekut põhivõlgnevuse tasumisel hagist loobumiseks.
§ 162lg 4 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
25. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 150
lg 8, § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 19. veebruaril 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 6
(6)