) § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus loeb 30.07.2008 laenulepinguga (t.lk 40), mis sõlmiti T S ja KRT E OÜ vahel, tõendatuks asjaolu, et T S pidi laenulepingu alusel andma KRT E OÜ-le andma laenu kuni 1 400 000 krooni. Lepingu punkti 1.3 kohaselt oli laenu kasutamise eesmärgiks finantseerida korvpalliüritust. Kohus leiab, et nimetatud laenulepingus on selgesõnaliselt sätestatud, et KRT E OÜ saab laenu, mis tuli tagastada 31.oktoobriks 2008. Lepingust ei ole võimalik aru saada, et T S annab KRT E OÜ-le raha korvpalliürituse finantseerimiseks, mida KRT E OÜ ei pea tagastama. Küll on laenulepingu punktis 1.3 üheselt märgitud, et laenu tuleb kasutada korvpalliürituse finantseerimiseks. Seega loeb kohus 30.07.2008 laenulepinguga (t.lk 40-41) ja maksekorraldustega (t.lk 48-52) tõendatuks, et KKR juhitud KRT E OÜ sai T S 30.07.2008 laenulepingu alusel kokku laenu 1 175 000 krooni (75 096,19 eurot). T S, KRT E OÜ, KKR ja TT vahel 16.12.2008 sõlmitud kokkuleppest
lõike 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. 16.12.2008 kokkuleppes tunnistasid KRT E OÜ, KKR ja TT korvpalliürituse kahjumiga lõppemist ja fikseerisid 30.07.2008 laenulepingu tagastamata laenu põhiosa summaks 576 004 krooni (36 813,37 eurot) (t.lk 4 p 1.1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 16.12.2008 kokkuleppega sõlmiti poolte vahel kompromiss 30.07.2008 T S poolt KRT E OÜ-le korvpalliürituse finantseerimiseks antud laenu tagastamiseks. Kostja kanda jäi 16.12.2008 kokkuleppe alusel 576 004 kroonist 192 002 krooni (12 271,16 eurot). Kostja märgib, et teda ähvardati ja hirmutati kokkulepet sõlmima ning tal ei lubatud enne lepingu allkirjastamist lepinguga tutvuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõike 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Vastavalt TsÜS § 98 lõikele 1 võib tehingu tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, kuidas ja millal teda ähvardati ja hirmutati kokkulepet sõlmima. Hagiavaldusele lisatud T S ja KKR e-kirjavahetusest (t.lk 6-10) ei nähtu, et kostja oleks olnud eksimuses või tundnud hirmu hageja ees. Kostja ei ole e-kirjades märkinud, et soovib 16.12.2008 tehingut tühistada või, et ta oli 16.12.2008 kokkulepet sõlmides eksimuses, teda ähvardati või ta ei saanud kokkuleppega enne allkirjastamist tutvuda. E-kirjast (t.lk 6) nähtub, et kostja tunnistas võlgnevust, kuid tal puudusid võlgnevuse tasumiseks rahalised vahendid.
Paragrahvi 82 lõikest 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 3 viivitamine.
lõike 1 punktist 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud lepingut tähtaegselt täitnud ei ole. Kostja pidi 12 271,16 eurot tagastama 17. juuliks 2009 (t.lk 4 p 1.2). Võlakohustuse täitmata jätmisega on hageja
§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 271,16 eurot. Kostja väited, et ta on hagejale juba tasunud 598 996 krooni ei ole asjakohased, kuna hageja esindaja kinnitas 28.11.2012 kohtuistungil, et nimetatu üle vaidlus puudub ning laenu osaline tagastamine KRT E OÜ poolt on kajastatud ka 16.12.2008 kokkuleppes (p A ja B). Viivis
lõike 1 punktist 6 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 0,16% kokku lepitud tingimuste punktis 3.1 (t. lk 5). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 1015 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 0,16%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 19,63 krooni (12 271,16 x 0,16% = 18,40 eurot). Kokku võlgnes kostja hagiavalduse esitamise seisuga hagejale viiviseid 19 924,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt poole viivise s.o 9962,23 euro väljamõistmist, kuna leiab, et kogu viivise summa oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja viivise summale vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tuginedes
lg 1 punktile 6,
§le 113 ja 16.12.2008 kokkuleppe punktile 3.1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 9962,23 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille 4 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 12 271,16 eurot, ongi see käesolevas asjas. tsiviilasja hinnaks Moonika Tähtväli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.