KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. detsember 2012. a, Tallinn, kell 14:0

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hagetav kohustus on rahaline kohustus, selle täitmise tähtpäev oli poolte vahel kokku lepitud.

§ 76

lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagetav kohustus ei ole tekkinud või ta on selle täitnud. Kostja on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted perioodist 2008–2010 (tlk 86–88). Need tõendavad küll seda, et pooltel on pikemat aega lepingulised suhted ja kostja on hagejale enne kokkuleppe sõlmimist teinud makseid, kuid need ei tõenda, et kostja oleks täitnud

1. märtsi 2011 kokkulepet. Lisaks on kostja esitanud F OÜ arveldusarve väljavõtte (tlk 85), mis kajastab kahte makset hagejale pärast kokkuleppe sõlmimist. Poolte selgitustest ja seisukohtadest nähtub, et need maksed ei ole tehtud käesolevas asjas hagetava kohustuse täitmiseks.
2. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe õiguslikult võlatunnistuse tunnustele. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne)

§ 30

mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt eelviidatud otsuse p 15, kokkuvõtvalt Riigikohtu
3. veebruari
4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20 teine lõik). Käesolevas asjas hinnataval kokkuleppel on kohtu hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse tunnused, sest sellega kostja sisuliselt kinnitab, et tal on pooltevahelisest õigusabi osutamise lepingust tulenevad rahalised kohustused hageja ees.
5. Mõlemat liiki võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuväidete põhjal ei ole seetõttu vaja hagetavat nõuet täiendavalt tõendada. Seetõttu jätab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 esimese lause alusel arvestamata hageja esitatud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2–06–627, sest hageja nõue ja selle tõendatus ei sõltu viidatud lahendist (tlk 50–56). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine täpsemalt siiski seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21 esimene ja teine lõik). Käesolevas asjas ei ole kostja väitnud ega ka toonud esile asjaolusid, mis otseselt näitaksid kokkuleppega deklareeritud võla puudumist. Kostja vastuväide, et hageja on põhjustanud kostjale kahju, ei ole piisav. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ega tasaarvestusel rajanevat vastuväidet. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus ei saa hinnata kostja väidetavat kahju, kui sellekohast nõuet ei ole esitatud. 4

§ 113. Kostja ei ole viivise nõudele eraldi vastuväiteid esitanud.

Kohus rahuldab seetõttu ka hageja viivise nõude. Hageja nõuab viivise väljamõistmist summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt määraga 0,1% päevas. Viivise summa päevas on 1,97 eurot, seda ei ole kostja vaidlustanud. Alates

1. märtsist 2012 kuni otsuse tegemiseni
2. detsembril 2012 oli möödunud 286 päeva, st vastav viivise summa on 563,42 eurot ( = 286 × 1,97). Riigikohtu senise praktika põhjal ei pea kohus põhivõlga ületavat viivise nõuet üldjuhul põhjendatuks, kuna hageja ei ole toonud esile erilisi asjaolusid, mis sellist nõuet õigustaksid. Põhivõla ja väljamõistetava viivise vahe on 1 402,32 eurot, kohus piirab edasiulatuva viivise arvutamise selle summaga.
3. Hagi hind on 1 965,74 eurot. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 4 loetakse hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Seega tuleb käesoleval juhul hagi hind määrata enne
4. juulit 2012 kehtinud õiguse järgi ja selleks on hageja põhinõude summa 1 965,74 eurot. Hageja esitas edasiulatuva viivise nõude juba maksekäsu kiirmenetluses, selle nõude summa täpsustamist ei loe kohus nõude suurendamiseks.
5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Hageja on taotlenud riigilõivu kostjalt väljamõistmist. Kohus rahuldab selle taotluse. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 5