KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-35 Haldusasi S.S.i esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlusosalised Taotleja — S.S.; Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon
- Vabastada S.S. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest.
- Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Määruse ärakiri saata taotlejale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
- S.S. esitas Tallinna Halduskohtule taotluse viivitada talle Tallinna Vangla poolt 03.01.2013 määratud karistuse nr 3-d täide viimisega, kuivõrd taotleja soovib märgitud karistuse kohtu korras edasi kaevata (tl 1). Taotleja leiab, et selline õigus tuleneb talle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest
- 08.01.2013 määrusega (tl 6–7) jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, paludes taotlejal tasuda taotluse esitamiselt riigilõiv ning esitada kohtule taotluse lahendamiseks vajalikud ja asjakohased dokumendid. Samuti palus kohus taotlejal taotlust põhjendada. 18.01.2013 vastuses kohtule (tl 13) selgitas taotleja, et Tallinna Vangla 12.11.2012 käskkirjaga nr 1550-d määrati talle 6-kuulise katseajaga karistuseks kümme ööpäeva kartserit selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust asuda tööle. Tallinna Vangla 03.12.2012 käskkirjaga nr 3-d määrati taotlejale viis ööpäeva kartserit ning pöörati täitmisele ka 12.11.2012 käskkirjaga nr 1550-d määratud karistus. Taotleja märgib, et esitas 08.01.2013 Tallinna Vangla direktorile 03.01.2013 käskkirja nr 3-d kohta vastuväite. Taotleja soovib, et teda ei pandaks kartserisse enne selgusele jõudmist. Taotleja on veendunud, et nimetatud karistused on fabritseeritud ja on talle määratud ebaõiglaselt. Ühes taotluse 1 täiendustega esitas S.S. taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
- 21.01.2013 kohtunõudega (tl 26) palus kohus vanglal teatada, kas Tallinna Vangla 03.01.2013 käskkirja nr 3-d vaidlustamiseks on käimas vaidemenetlus ning esitada asjakohane dokumentatsioon. Poolelioleva vaidemenetluse korral palus kohus vanglal esialgse õiguskaitse taotluse ja selles esitatud asjaolude kohta esitada kohtule kirjalik arvamus, samuti taotleja isikuarve väljavõte perioodi 07.09.2012–07.01.2013 kohta. Tallinna Vangla vastuse kohaselt (tl 31) on taotleja 03.01.2013 käskkirja nr 3-d kehtetuks tunnistamiseks vaide esitanud. Vaidemenetluses S.S. taotlust käskkirja täitmise peatamiseks ei esitanud ning Tallinna Vangla ei leidnud, et haldusakti täitmise peatamine oleks vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. 03.01.2013 käskkirjaga nr 3-d distsiplinaarkaristuseks määratud kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks pöörati täitmisele 08.01.2013 ning selle täitmine lõppes 13.01.
- Vangla leiab, et kuna vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on käesolevaks ajaks täidetud, puudub vajadus seisukoha esitamiseks esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla edastas kohtule ka S.S.i vanglasisese isikuarve väljavõtte ajavahemiku 23.09.2012–23.01.2013 kohta.
- S.S. on esitanud taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (tl 13). Taotlusele lisatud menetlusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puudub taotlejal igasugune vara, mille arvelt riigilõivu maksta (tl 14–15). Vangla on kohtule edastanud taotleja vanglasisese arveldusarve väljavõtte perioodi 23.09.2012–23.01.2013 kohta (tl 37). Väljavõttelt nähtub, et taotleja konto lõppjääk alates 28.12.2012 kuni 17.01.2013, s.o ka taotluse esitamise ja sellele eelnenud päeval oli 3.96 eurot, kusjuures ajavahemikul 28.09.2012–17.01.2013 on taotleja kontole laekunud 16.84 eurot (koos vaadeldava perioodi algjäägiga on summaks 18.27 eurot), millest on vabanemisfondi (3.37 eurot), nõuete fondi (8.42 eurot) ja elektrienergia eest tasu (2.52) mahaarvamisi tehtud summas kokku 14.31 euro eest. Neil asjaoludel tuleb möönda, et taotleja on maksejõuetu ning ei suuda esialgse õiguskaitse taotluselt 15-eurost riigilõivu tasuda. Distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse ja selle täitmise peatamise küsimust ei saa taotleja jaoks pidada väheoluliseks. Ehkki taotleja ei ole taotlust põhistanud, ei saa kohus pelgalt esialgse õiguskaitse taotluse pinnalt tulevikus võimalikku esitatavat kaebust perspektiivituks pidada ega menetlusabi andmisest sel põhjusel keelduda. Seetõttu leiab kohus, et taotleja tuleb riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel vabastada.
- Vabastades taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse siiski rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. S.S. palub taotluses viivitada talle määratud karistuse täide viimisega. Kohus käsitleb taotluses esitatud nõuet HKMS § 251 lõikes 1 sätestatud vaidlustatava haldusakti täitmise peatamise nõudena. Vaidlustatava käskkirjaga on taotlejale määratud distsiplinaarkaristusena viis ööpäeva kartserit selle eest, et ta ähvardas, olles käitumiselt agressiivne, vanglaametnikku (tl 22). Taotlus on esitatud ajendatuna HKMS § 249 lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja märgib, et soovib vaidlustatud käskkirja kohtu korras edasi kaevata (tl 1). Vastustaja kinnitab (tl 31), et 03.01.2013 käskkirjaga nr 3-d distsiplinaarkaristuseks määratud kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks pöörati täitmisele 08.01.2013 ning selle täitmine lõppes 13.01.
- Kohus leiab, et Tallinna Vangla 03.01.2013 käskkirja nr 3-d täitmist ei ole võimalik peatada, kuna taotleja on nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse käesolevaks hetkeks ära kandnud. Kuna taotleja on vaidemenetluses taotlenud käskkirja kehtetuks tunnistamist, võib eeldada, et ta soovib hiljem esitada halduskohtule tühistamiskaebuse. Kui taotleja esitab vaidemenetluse läbimise järgselt kohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks, muutub sellise kaebuse rahuldamise korral käskkiri kehtetuks ning kohtuotsust ei ole vaja enam eraldi toimingutega täita. Seega on taotlejale tulevikus esitatava 2 kaebuse suhtes positiivse kohtuotsuse täitmine igal juhul tagatud ning seega puudub taotlejal praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 3