¹ lg-le 4 tuleb tasaarvestamise taotlus Keskkonnaministeeriumile esitada viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest. Tõenäoliselt soovisid kaebajad Muraka ja Ahero kinnisasjade müümiseks läbiviidud enampakkumise tulemuste teatavakstegemist võrdsete pakkumiste esitamise abil edasi lükata selleks, et OÜ Snowden saaks hiljem taotleda kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamist suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega.
² lg-le 3 juhul, kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus on suurem kui enampakkumisel müüdava riigile kuuluva kinnisasja väärtus, ei hüvita riik väärtuste vahet. Enampakkumise korraldaja on loonud esimeses enampakkumise voorus võrdsed kõrgeimad pakkumised esitanud isikutele kahe täiendava kirjaliku enampakkumise vooru korraldamisega võimaluse enampakkumise võitja väljaselgitamiseks. Kuivõrd mõlemas täiendavas enampakkumise voorus on ühe ja sama isiku poolt erinevate pakkujate nimel jätkuvalt võrdsed pakkumised esitatud, siis on ilmne, et enampakkumisel osalejad on oma sihipärase tegevusega võitja väljaselgitamise võimaluse nurjanud. Pole teada, mitu täiendavat enampakkumise vooru oleks veel tulnud läbi viia, enne kui kaebajad oleks leidnud, et nad on enampakkumise tulemuste teatavakstegemist juba piisavalt kaua edasi lükanud ning lõpuks erinevad pakkumised esitanud. Kaebajate sihilik menetluse venitamine takistab haldusmenetluse efektiivset ja kiiret läbiviimist, tekitades sellega ebameeldivusi ja võimalik, et ka rahalist kahju teistele enampakkumisel osalenud isikutele, kellele RVS § 70 lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik enne enampakkumise tulemuste kinnitamist nende tasutud tagatisraha tagastada. RVS § 68 lg 2 p-s 4 sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel ei saanud vastustaja lähtuda üksnes kaebajate huvidest, vaid pidi arvestama ka kõigi teiste pakkujate huvide ja õigustega, samuti menetlusökonoomia põhimõtte, hea usu põhimõtte ja teiste õiguse üldpõhimõtetega ning prognoosimatu arvu täiendavate enampakkumise voorude läbiviimisega enampakkumise korraldajale kaasneva aja- ning rahakuluga. Eeltoodust tulenevalt oli RVS § 68 lg 2 p 4 alusel enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine põhjendatud ja õiguspärane. Kuna antud juhul tunnistati avalik enampakkumine nurjunuks ja jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata kaebajate kooskõlastatud tegevuse tõttu, oli põhjendatud ja õiguspärane ka nende tasutud tagatisraha tagastamata jätmine RVS § 70 lg 3 alusel. Vaidlusaluses käskkirjas on toodud üksikasjalik menetluse käigu ja menetluses tähtsust omavate asjaolude kirjeldus ning põhjalikult 5 on selgitatud haldusakti andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, igakülgselt ja põhjalikult motiveeritud ning selle andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse norme. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud kaebused on põhjendamata ja need tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
OÜ-le Snowden kuuluvad kaitstavat loodusobjekti sisaldavad Tallinnas Pirita linnaosas Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvad maaüksused. 05.09.2011 esitasid Lignator Mets OÜ, U.A., O. J. ja M.J. vastustajale avalduse, milles loobusid suure hulga kinnisasjade omandamise õigusest OÜ Snowden kasuks, kinnitades, et avaldus on kooskõlas kaebajate vahel sõlmitud koostöölepinguga. Samal päeval esitas OÜ Snowden vastustajale taotluse Kõrkja tee 10a ja Kõrkja tee 28a asuvate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamiseks suure hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega.
¹ lg-le 4 tuleb tasaarvestamise taotlus Keskkonnaministeeriumile esitada viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest. Kaebajad soovisid Muraka ja Ahero kinnisasjade müümiseks läbiviidud enampakkumise tulemuste teatavakstegemist võrdsete pakkumiste esitamise abil edasi lükata selleks, et OÜ Snowden saaks hiljem taotleda kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamist suurema hulga enampakkumisel müüdud kinnisasjade maksumustega.
² lg-le 3 juhul, kui kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtus on suurem kui enampakkumisel müüdava riigile kuuluva kinnisasja väärtus, ei hüvita riik väärtuste vahet. 19.12.2011 toimunud kohtuistungil küsis kohus kaebajatelt: „kas see eesmärk, mille nimel ühispakkujad ja T.K. tegutsesid ehk et kolm korda järjest teha sendi pealt sama pakkumine kahe erineva kinnisasja osas, oli see, et enampakkumise tulemuste kinnitamist edasi lükata, et saada sellesse tasaarvestatavate kinnistute hulka juurde 2 kinnistut?” Sellele küsimusele vastas kaebajate esindaja: „jah, see on põhjus. See oli ka Maa-ameti ametnike soovitus. Vastupidine võimalus on oodata 7a, aga seda on liiga kaua ja see ei ole kohene hüvitis” (kohtuistungi protokoll tl 137). Eelnevast järeldub üheselt, et kui kaebajate ühine eesmärk oli enampakkumise tulemuste kinnitamise edasilükkamine, ei saanud korduvate võrdsete pakkumiste tegemine olla midagi muud kui kooskõlastatud tegevus RVS § 68 lg 2 p 4 tähenduses. Seega tuleb järgnevalt analüüsida, millist mõju selline kooskõlastatud tegevus enampakkumise tulemustele omas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et riigi maa enampakkumise korraldamise eesmärk on müüa riigi maa võimalikult kõrge hinnaga. Kuid see ei ole enampakkumise ainus eesmärk. Enampakkumise eesmärgiks on ka realiseerida riigi maa optimaalse ajaga. Nagu selgitas vastustaja esindaja kohtuistungil: „Eelarves on ette nähtud riigile kuuluvate kinnistute müük konkreetse summa ulatuses, millest omakorda finantseeritakse kaitsealuste maade riigile omandamist ja teiste looduskaitseliste meetmete rakendamist. Kui eelarves üks rida jääb täitmata, siis ei ole võimalik täita teisi ülesanded” (kohtuistungi protokoll tl 138). Seega on riigi maa müük planeeritud tegevus, mis mõjutab riigieelarve täitmist ning looduskaitseliste ülesannete realiseerimist. Haldusmenetluse efektiivse läbiviimise kohustuse paneb vastustajale ka HMS § 5 7 lg 2, mis sätestab: haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nii ei ole asjakohatud ka vastustaja väited kolmandate isikute õiguste kaitsest, kelle tegevus kaebajate venitamistaktika tõttu võis olla tõsiselt häiritud, kuna pikka aega viibis tagatisrahade tagastamine ning seega ka võimalus uutel enampakkumistel osaleda. Kokkuvõtvalt on vastustaja teinud situatsioonist õige järelduse: kuna ei olnud teada, mitu täiendavat enampakkumise vooru oleks veel tulnud läbi viia, enne kui kaebajad oleks leidnud, et nad on enampakkumise tulemuste teatavakstegemist juba piisavalt kaua edasi lükanud ning lõpuks erinevad pakkumised esitanud, tuli enampakkumine nurjunuks tunnistada. Oluline mõju enampakkumise tulemusele RVS § 68 lg 2 p 4 tähenduses oligi võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada. 3. Kokkuvõte Kõike ülalöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Et RVS § 70 lg 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata, oli õige ka vastustaja otsus kaebuse esitajatele tagatisraha tagastamata jätmise kohta. Kaebajate väited sellest, et sarnast praktikat on Maa-amet varasemalt aktsepteerinud, on asjakohatud. Isegi kui vastab tõele see, et selline tegevus on saanud toimuda mõne ametniku vaikival heakskiidul, on tegemist olnud õigusvastase väärpraktikaga, mille jätkamist ei saa kohtu kaudu nõuda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kohtumenetluses kandnud kulusid, mille väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotleda. Maret Altnurme Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.