← Eesti

3-11-883/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits 18.01.2013, Tartu 3-11-883 Raidar Mesila kaebus Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 19.01.2011 ettekirjutuse nr 13016210 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12.10.

  1. a otsus Raidar Mesila apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Raidar Mesila Esindaja Aleksander Sven Esse (Ants Manglus) Vastustaja Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo RESOLUTSIOON
  2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.10.
  3. a otsus muutmata.
  4. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 18.02.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Kaebajale kuulub XXX kinnistu (katastritunnusega 63601:002:2044), mis külgneb XXX järve pool XXX (katastritunnusega 63601:002:1531) ja XXX (katastritunnusega 63601:002:0872) kinnistutega (tl 74, 76). Kõik kolm kinnistut asuvad XXX looduspargi piiranguvööndis. Samuti asuvad nimetatud kinnistud pärandmaastike inventuuri (Artes Terrae OÜ 2009) alusel kõrge miljööväärtusega alal – XXX sihtkaitsealas.
  6. Kaebaja ehitas mais-juunis 2008 XXX maaüksuse loodenurka metsamaale veepiirist umbes 10 meetri kaugusele ilma kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta sauna meenutava väikeehitise mõõtmetega 2x3 m2 ja XXX maaüksusele XXX järve kaldasse paadisilla. Hoonel on viilkatus, korsten, järvepoolses küljes aken ja uks ning väike katusealune terrass (tl 84). Ühes hoone ruumis on ahi (tl 100).
  7. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo teostas 03.06.2009 sündmuskoha vaatluse ja koostas selle kohta sündmuskoha vaatluse protokolli (tl 26).
  8. 17.06.2010 alustas Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo väärteomenetluse nr 13013109 seoses XXX XXX vallas XXX külas XXX looduspargi piiranguvööndis asuvale XXX (katastritunnusega 63601:002:1531) maaüksuse metsaeraldise 1 loodenurka metsamaale kämpingmaja ning XXX (katastritunnusega 63601:002:0872) maaüksusele XXX järve kaldasse kinnitatud paadisilla ebaseadusliku rajamisega.
  9. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo tegi 19.01.2011 ettekirjutuse nr 13016210 (tl 6-9), millega kohustas kaebajat likvideerima XXX vallas XXX külas asuva XXX maaüksuse loodenurka püstitatud ehitis (kämpingmaja) ning taastada võimalikult ligilähedane ehitustegevuse-eelne olukord. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on määratud 30.06.
  11. 17.02.2011 esitas kaebaja Keskkonnainspektsioonile vaide Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 19.01.
  12. a ettekirjutusele nr
  14. 07.03.
  15. a vaideotsusega nr Va-6-15/13-2 (tl l0-12) jättis keskkonnainspektsiooni peadirektor kaebaja vaide rahuldamata.
  16. 07.04.2011 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 19.01.
  17. a ettekirjutuse nr 13016210 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et nimetatud ettekirjutus on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebuse kohaselt on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel jätnud tähelepanuta kinnisasja omaniku huvid ning lähtunud otsuste tegemisel üksnes looduskaitse huvidest. Antud juhul ei ole esitatud kaalutlusi selle kohta, kas omaniku poolt ehitise likvideerimine on looduskaitse huvide kaitsmiseks sobiv, vajalik ning mõõdukas. Otsuses puuduvad kaalutlused mis välistavad ehitustegevuse XXX järve ehituskeeluvööndis, eriti olukorras kus analoogilisi ehitisi on püstitatud nii XXX järve kui ka teiste XXX looduspargis asuvate järvede kallastele. Seega ei ole kaebajat koheldud võrdselt teiste XXX piirkonna järve äärsete kinnistute omanikega. Samuti on Keskkonnainspektsioon jätnud tähelepanuta asjaolu, et ehitis on ehitatud paadisilla teenindamiseks. Vastustaja on ebaõigesti määratlenud ehitise kasutusotstarbeks kämpingumaja. Kämpingumaja on eeskätt suunatud turismiteenuse pakkumiseks ning ehitiste kasutamise otstarvete loetelus on määratletud kood nr 12129 all nimetusega muu lühiajalise majutuse hoonena. Ehitustegevuse keelamiseks sobiva ja piisava kaalutlusena ei saa kindlasti lugeda vastustaja seisukohta, et kuna rajatud ehitis on XXX järve kaldal silmatorkav, rikub maastikuvaadet, ei ole ala hoonestuse loomulik osa ja see ei sula maastikku, siis ei ole see kooskõlas XXX looduspargi kaitse-eesmärkidega.
  18. Tartu Halduskohus jättis 12.10.
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt asub antud juhul kaebaja poolt püstitatud ehitis lisaks piiranguvööndile ka XXX järve kalda ehituskeeluvööndis. Kaebaja poolt püstitatud ehitise puhul ei ole tegemist sadamaehitisega 2 või veeliiklusrajatisega, millal ehituskeeld ei laiene. Halduskohus on seisukohal, et antud olukorras puudus vastustajal, see on Keskkonnainspektsioonil kui järelevalvet teostaval asutusel võimalus teha teistsugune otsus (ettekirjutus). Kaitsealal ehitamiseks tuli nõusolek küsida kaitseala valitsejalt, kelleks on Keskkonnaamet, mitte aga Keskkonnainspektsioon. Kui kaitseala valitseja nõusolekut ei ole andnud, siis ehitada ei ole võimalik. Enne kaitsealal ehitustööde alustamist peab olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte. Ehitada sooviv isik peab arvestama juba varem sellega, et menetlus ehitamise lubamiseks võib võtta tavalisest rohkem aega ja luba ei pruugita üldse anda. Kaebaja ei ole Keskkonnaametiga saanud kokkuleppele ebaseadusliku ehitise seadusega kooskõlla viimises, seega tuli vastustajal teha ettekirjutus omavolilise ehitise likvideerimiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  20. 11.11.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 111-114), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.10.
  21. a kohtuotsus ning teha uus otsus, millega tühistada Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 19.01.
  22. a ettekirjutuse nr
  23. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus põhjendamata asunud seisukohale, et kaebaja püstitatud ehitise puhul ei ole tegemist veeliiklusrajatise või sadamaehitisega. Kaebaja on lisanud asja materjalide juurde maastikuarhitekt XXX poolt koostatud XXX maaüksusele püstitatud ehitise maastiku sobivuse hindamise. Looduskaitse kui ka omaniku huvid on Põhiseadusega kaitstud, mistõttu ei saa diskretsiooniõigust rakendades jätta haldusakti adressaadi ehk omaniku huvid täiesti tähelepanuta ja lähtuda otsuste tegemisel üksnes looduskaitse huvidest. Halduskohus ei ole otsuses käsitlenud haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustuse täitmata jätmist ega põhjendanud kaebaja ebavõrdset kohtlemist.
  24. Vastustaja vaidleb ringkonnakohtule esitatud vastuses (tl 122-124) kaebaja apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja osutab sellele, et looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Kui detailplaneeringuga kavandatakse ehitis ehituskeeluvööndisse, peab planeerimisotsuse kontrollitavuse huvides planeeringust nähtuma, millise LKS § 38 lg-s 5 nimetatud ehitisega tegemist on. Ebaselge otstarbega ehitise puhul ei ole alust eeldada, et tegemist on LKS § 38 lg 5 alusel lubatud ehitisega (3-3-1-6310). XXX maaüksusele ei ole kehtestatud detailplaneeringut ega üldplaneeringut, mis näeks ette veeliiklusrajatise või sadamaehitise. Seega on kohus asunud õigesti seisukohale, et kuna vastav planeering puudub, siis ei ole tegemist sadamaehitise või veeliiklusrajatisega. Edasi nõustub vastustaja halduskohtuga, et kaebaja ehitise puhul on tegemist ehituskeeluvööndis asuva ehitisega. Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub planeeringumenetluse käigus LKS ettenähtud tingimustel. XXX maaüksust ei ole määratud supelrannaks. XXX maaüksus asub XXX looduspargi piiranguvööndis, mille kohta on kaitstavate loodusobjektide seaduse (praeguse looduskaitseseaduse) alusel Vabariigi Valitsuse 18.03.
  25. määrusega nr 63 kinnitatud „XXX looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Sellest tulenevalt peavad kõik tegevused nimetatud piirkonnas lisaks üldiselt kehtivatele õigusaktidele, olema kooskõlas ka looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjaga. Keskkonnainspektsioon on asjas kogunud omal algatusel tõendeid, mille alusel on ettekirjutuse teinud. LKS § 14 lg 1 punkti 5 alusel ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja 3 nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Kaitse-eeskirja p 11 alapunkt 4 alusel on looduspargi valitseja nõusolekuta looduspargis keelatud detailplaneeringu kehtestamine. Nendest sätetest tulenevalt on kaitsealadel planeerimismenetluse läbiviimisel siduva tähendusega selles menetluses osalevate keskkonnaorganite seisukoht (nõusolek) (Riigikohtu otsus 3-3-1-15-08 p 18, alapunkt 4). Sama otsusega on Riigikohus leidnud, et kui kaitseala valitseja on seadnud nõusoleku andmisel LKS § 14 lg 3 alusel täiendavaid tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, siis selline nõusolek planeeringulahenduste aspektist piirab kohaliku omavalitsuse valikudiskretsiooni. Samuti piirab Keskkonnaameti otsus Keskkonnainspektsiooni diskretsiooni ettekirjutuse tegemisel. Sellest lähtuvalt ei ole kaebuses viidatud kohtulahend nr 3-4-1-9-06 asjakohane. LKS § 31 lg 2 p 8 kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Kaitse-eeskirja p 24 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine. Seega on kaitseala piiranguvööndis võimalik uusi ehitisi püstitada, seda aga ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Vastav nõusolek kaebajal puudus. Keskkonnainspektsioon leiab, et põhjendamatu on apellandi seisukoht, et haldusakt on jäetud vastustaja poolt põhjendamata ja haldusakti adressaat ei teadnud haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel. Ettekirjutusest selgub, et kaebajale on enne ettekirjutuse koostamist selgitatud kaitseala valitseja seisukohti ja ettekirjutuse koostamise põhjuseid. Samuti oli ta teadlik, et tal on võimalus ehitis püstitada kaitseala valitseja poolt lubatud kohta. Keskkonnainspektsiooni ettekirjutus ei ole võrreldav kaebuses toodud olukordadega, mida on kirjeldatud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-90-04 ja 3-3-1-53-09, sest ettekirjutus on koormav haldusakt. Keskkonnainspektsioon on selgitanud kaebajale menetlusest tulenevaid õiguseid ning kohustusi, samuti tutvustanud talle menetluse jooksul kogutud tõendeid ning kaebaja on selgelt väljendanud menetluses arusaamist, et tal tuleb ehitiste suhtes saada nõusolek Keskkonnaametilt. Kuna konkreetselt selles kohas selline ehitis asuda ei tohiks, ei ole ehitis praeguses asukohas ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlla viidav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  27. Ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja on püstitanud saunataolise väikeehitise naaberkinnistule järve äärde veepiirist umbes 10m kaugusele. Selle ehitise puhul ei ole tegemist ei kaebaja väidetud paadikuuriga (tl 4, 18, 100 pöördel, 112), muu paadisilda teenindava ehitisega (tl 100 pöördel) ega ka ujumiskoha teenindamiseks vajaliku ehitisega (tl 102). Kõige rohkem meenutab väikeehitis kohtule väikest soome sauna. Vaidlusalune väikeehitis asub XXX looduspargi piiranguvööndis ja XXX järve kalda ehituskeeluvööndis, mistõttu tuleb ehitise lubatavuse otsustamisel lähtuda lisaks ehitusseadusele ka looduskaitseseadusest. Keskkonnainspektsioon ei ole rikkunud 19.01.
  28. a ettekirjutust nr 13016210 tehes selleks ettenähtud pädevuse, menetluse ega vormi nõudeid ning on kinni pidanud kohaldatavast materiaalõigusest. Samuti käitus õiguspäraselt Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja, kui ta ei andnud oma 25.11.
  29. a kirjas nõusolekut vaidlusaluse väikeehitise püstitamiseks. Praeguses kohas saaks vaidlusaluse väikeehitise legaliseerida ainult seadusemuudatus, mis lubaks lisaks paadisillale ehitada maastikukaitsealale järve äärde ka sauna. 4
  30. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja 24.05.2012 kohtule esitatud taotluse ja võtab uurimisprintsiibist lähtudes asja materjalide juurde Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  31. a korralduse nr 2-4-256 (tl 128). Ringkonnakohus märgib siiski, et see võib võimaldada rajada tulevikus järve äärde supluskoha teenindamiseks vajaliku ehitise ega puuduta praegust vaidlusalust saunataolist väikeehitist.
  32. Lähtuvalt HKMS § 108 lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust. Maili Lokk Einar Vene 5 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.