Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 94§ 113§ 162§ 142§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 20. detsembril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentman

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja ja kostja I 27.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX (I kd tl 8-11), - hageja ja kostja II sõlmisid 27.09.2007 käenduslepingu (I kd tl 12-13), - kostjad ei täitnud kohustusi ja hageja ütles lepingu üles (I kd tl 14-17), - kostja I tunnistab ja kostja II ei ole vastuväiteid esitanud selles osas, et kostjatel on võlgnevus hageja ees põhivõla ulatuses. Kostja I vaidleb vastu intressi ja viivise nõudele. Tarbijakrediidilepingu nr XXX(I kd tl 8) on hageja ja kostja I kokku leppinud intressi määras 29,22% aastas. Samuti on hageja ja kostja I kinnitanud, et nad on lepingu ja selle osadega tutvunud, need on kostjale I tõlgitud vene keelde enne lepingu allkirjastamist, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikult tahtele.

§ 94

lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi loetakse intressi ja viivitusintressi määraks poolte 2 kokku lepitud määr. Kohus ei nõustu kostjaga I selles, et (viivitus)intressi määr 29,22% aastas on ebamõistlikult kõrge ja seetõttu tühine. Ainuüksi põhjendus, et määr on kõrgem kui

§ 94lg-s 1 ja § 113 lg 1 II lauses sätestatu ei anna alust seda tühiseks lugeda.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus kokku leppida kõrgemas viivisemääras kui seaduses sätestatu.

§ 113

lg 8 ja

§ 162annavad võimaluse vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni. Ts

MS § 320 lg 1 I lause kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nende nõuded ja vastuväited. Paljasõnalised on kostja I väited, et tal ei ole võimalik majanduslikust olukorrast tulenevalt viivist tasuda. Seda ei tõenda ka esitatud konto väljavõte (I kd tl 147-191). Samas asub kohus seisukohale, et väljamõistetavat viivist tuleb piirata põhinõude suurusega, s.o 845.02 euroga. Sellises ulatuses viivise arvestamine on sõltumata poolte väidetest kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja nõuab kostjatelt võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot. Kostja I on sellest vaidlustanud maksekäsu kiirmenetlusega ja riigilõivuga seotud osa, kui hageja poolt tõendamatu. Hageja on nimetatu kohta esitanud tõendid (I kd tl 18, 20-21, 25-28, 209-211). Kostja I vastupidised väited on paljasõnalised.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 048680 (I kd tl 12-13), mille kohaselt kostja II tagas solidaarselt kostjaga I tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Asjakohatud on kostja I viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 3 kohaldamisele, kuna lepingu sõlmimise ajal viidatud kohustuste tasakaalu hindamise säte ei kehtinud. Kohus ei anna hinnangut Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i üldtingimustele seisuga 29.08.2008 (I kd tl 22-24), kuna need ei oma puutumust vaidlusalusesse nõudesse. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et BIGBANK AS-i hagi AS ja SM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks tagastamata krediidi (põhivõla) 845.02 eurot, intressi 269.82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 93.95 eurot, viivis 845.02 eurot, s.o kokku 2053.81 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda. Kuna kohus rahuldas viivise nõude osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud 92,4% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 7,6% ulatuses hageja kanda. Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 3