TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1775 Otsuse kuupäev 01.11.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Tartu (kartse

) § 7 lg 4 sätestab, et kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; pesemisekoht ja WC. Vastustaja märgib, et eraldi nõuet, et kartseri kambris peab olema ka sooja veega pesemise võimalus, kehtestatud ei ole. Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 sätestab, et isikliku hügieeni tagamiseks võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš.

§ 60lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kambris muuhulgas seep. Samuti on Vang

S § 52 lg 3 kohaselt arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja ravima neid vanglas olevate võimaluste piires.

§ 9

lg 1 sätestab, et kinnipeetava füüsilist ja vaimest tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele. Kaebaja ei ole märkinud, et vastustaja oleks ühtegi ülalmärgitud normi rikkunud ja pelgalt asjaolu, et kaebajal puudub võimalus pesta iga päev sokke ja jalgu sooja veega, mida ta ise arvab enda tervise jaoks olevat vajalik, ei ole veel käsitletav tema õiguste rikkumisena. Vastustaja on 2 seisukohal, et kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat sellist võimalust tagama, siis ei saa selle puudumine olla õigusvastane. A. Streltsov viibis Tartu Vanglas ajutiselt ning saabudes Viru Vanglast ei olnud tema tervisekaarti tehtud ühtegi märget, et kaebaja vajaks kartseri karistuse kandmise ajal eritingimusi või erikohtlemist. Kaebaja kannab oma karistust Viru Vanglas, kus ta oma karistusaja jooksul on palju kartseris viibinud, viibides seal ka käeoleval hetkel. Ka Viru Vangla kartseri kambrites ei ole kinnipeetavatel võimalik kasutada pesemiseks sooja või kuuma vett, mida kaebaja arvates peab Tartu Vanglas saama. Sarnaselt Tartu Vanglaga võimaldatakse ka Viru Vanglas kartseris viibivatele kinnipeetavatele isikliku hügieeni tagamiseks vähemalt korra nädalas duši kasutamine. Vastuseks Viru Vanglale 18.09.

1. a telefoni teel tehtud järelepäringule vastas Viru Vangla järelevalve osakonna peaspetsialist Heikki Tark, et käesoleva kartserikaristuse kandmise ajal ei ole A. Streltsovi osas Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt kartserikaristuse kandmise tingimuste osas ettekirjutusi tehtud. Vastustaja rõhutab veel asjaolu, et kaebaja on küll mitmeid kordi, ka alles hiljuti vaidlustanud Viru Vanglas kartseri karistuste täideviimise ja kartserikambri tingimusi, aga sooja vee puudumist kartserikambris ei ole ta kordagi maininud, millest võib järeldada, et seda asjaolu ei ole ta väärikust alandavaks, solvavaks ahistamiseks, diskrimineerimiseks ja füüsilist valu tekitavaks pidanud. Seetõttu jääbki arusaamatuks, miks just Tartu Vanglas kartseris sooja vee puudumine temas äramärgitud tundeid tekitas. Tartu Vanglas kartseris viibimise ajal ei pöördunud kaebaja kordagi Tartu Vangla teenistujate poole taotlusega, ega meditsiiniosakonna poole kaebustega, et temale on tervisest tulenevalt vajalik kartseris iga päev pesta sooja veega jalgu ning kuna kaebajale ei olnud tema tervisest tulenevat Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt erikohtlemist kartseris ette nähtud, siis ei olnud vastustajal ka kohustust teha kaebaja suhtes kartseris viibimise ajal erandeid. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta Aleksandr Streltsov’i kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Streltsov esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse ning taotleb Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses Tartu Vangla kartseri kambris nr 1105 kuuma vee puudumisega. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuse lubatavust hinnatakse kohtus ettevalmistava menetluse staadiumis ning enne käesoleva kaebuse menetlusse võtmist ei olnud kohtul võimalust hinnata, kas kaebaja subjektiivsed õigused olid rikutud või mitte. Alles kohtuliku uurimise staadiumis esitas vastustaja kohtule andmed selle kohta, et meditsiiniosakonna poolt ei ole kaebajale määratud erikohtlemist seoses tema haigusega. Seega vaidlustas kaebaja vangla toimingu lähtudes oma terviseprobleemidest ja see on põhiõiguste kaitse all. See, kas kaebaja subjektiivsed õigused olid rikutud või mitte, kuulub väljaselgitamisele asja sisulise arutamise käigus ja seega ei olnud alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja tagastamiseks. 3 Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Alates 13.08.
2. a asus kaebaja Tartu Vanglas ning alates 17.08.
3. a viibis ta Tartu Vangla kartserikambris nr 1105, kus kandis distsiplinaarkaristust. Kaebaja väidab, et tal on haiged jalad ning tervise ja isikliku hügieeni kindlustamiseks peab ta jalgu ja sokke pesema soojas või kuumas vees. Vangla rikub tema õigusi ja vabadusi, alandab tema inimväärikust ja seega tekitab moraalset ja füüsilist kahju. VangS § 50 lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

§ 60

lg 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus, Vangistusseadus, Vangla sisekorraeeskiri» ja Vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse sauna, vanni või dušši ka kartseris viibijatele.

§ 7

lg 4 sätestab kartseri sisustuse ja õigusnormid ei näe ette, et kartseri pesemiskoht peab olema varustatud kuuma (sooja) veega. VangS 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ning kinnipeetava tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele (

§ 9lg 1).

Kaebaja tervisekaardis ei ole märget selle kohta, et ta vajab tervisliku seisundi tõttu iga päev jalgade pesemist sooja veega. Kui vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinni peetavale isikule iga päev pesemiseks sooja vett, siis vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta vajab tervisliku seisundi tõttu eritingimusi või erikohtlemist. Kaebaja kannab karistust Viru Vanglas. Tartu Vanglasse toodi ta seoses Tartu Ringkonnakohtusse viimisega ning ta asus Tartu Vanglas lühikest aega. Viru Vanglas ei ole kaebajal samuti iga päev võimalik kasutada sooja vett enda ja sokkide pesemiseks ning meditsiiniosakonna poolt ei ole tehtud ettekirjutust, et kaebaja peab saama iga päev kasutada sooja vett. Vastustaja teatas kohtule, et Tartu Vanglas kartseris viibides ei pöördunud kaebaja kordagi vangla poole taotlusega, et talle on igapäevaselt vaja sooja vett. Kohus ei ole leidnud mitte ühtegi põhjust selleks, et vastustaja oleks olnud kohustatud tegema kaebaja suhtes erandeid. Kui kaebaja õigusi ei olnud rikutud, ei tule kõne alla tema väärikuse alandamise võimalus. Kaebaja arusaam, et vastustaja on kohustatud iga tema tervisehäire peale reageerima nii nagu kaebaja soovib, ei ole põhjendatud. Ebamugav ja ebameeldiv tunne külma veega jalgade ja sokkide pesemisel ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vanglas karistuse 4 kandmine toob võrreldes vabaduses viibimisega kindlasti kaasa teatud kannatusi ja ebameeldivusi, kuid need kaasnevad paratamatult kinnipidamiskohas viibimisega. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja suhtes oleks rikutud VangS § 41. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova Kohtunik 5