3-12-1037/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1037 Haldusasi Igor Tünni kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.06.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Tünni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada Igor Tünni 24.07.2012.a määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2012.a määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
2. 15.05.2012 esitas Igor Tünni halduskohtule kaebuse (tl 2-4, tõlge tl 8), milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus lisamadratsi mittevõimaldamisel tema paigutamisel kartserisse. I. Tünni märgib kaebuses, et ta oli paigutatud kartserisse perioodil 17.07.-18.09.2010 (63 ööpäeva). Kaebuse kohaselt paigutas Viru Vangla teda kartserisse ega võimaldanud lisamadratsit, vaatamata sellele, et tal on selja- ja maovalud. I. Tünni sõnul pani 20.01.2011 neuroloog talle diagnoosi, fikseerides nimmevalu, ning kirjutas välja ravimid ja kartserisse lisamadratsi. Viru Vangla peaarsti väitel on aga I. Tünni tervis hea ning lisamadratsit talle vaja ei ole. I. Tünni sõnul on aga pärast
3. aastal kartseris viibimist tema vererõhk periooditi kõrge ja tema tervis halvenenud ning see on põhjustatud kartseris viibimisest. I. Tünni leiab, et Viru Vangla selline tegevus on võrdsustatav piinamisega, ebainimliku ning väärikust alandava kohtlemisega. I. Tünni märgib kaebuses, et põhjendatud huvi vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et ennetada kinnipeetavate diskrimineerimist Viru Vangla poolt ning selles, et ta soovib hiljem esitada kohtule kahju hüvitamise nõude.
4. Tartu Halduskohus tagastas 04.06.
5. a määrusega I. Tünni kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt puudub I. Tünnil õigus kaebuses kirjeldatud tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuivõrd kaebuses kirjeldatud Viru Vangla tegevusega ei saanud I. Tünnile tekkida riigivastutuse seaduse alusel (RVastS) hüvitatavat kahju. Halduskohus märgib, et arst pani I. Tünnile diagnoosi, kirjutas välja ravimid ja määras kartserisse lisamadratsi võimaldamise 20.01.
6. Kaebusest aga ei nähtu, et I. Tünni oleks pärast 20.01.2011 kartserisse paigutatud. Eelnevast tulenevalt on tõendamata I. Tünni väide, et ta paigutatakse kartserisse ilma lisamadratsita. Kuna I. Tünni väited on paljasõnalised ja tõendamata ega anna alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks, oleks hilisema kahjunõude näol tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ning seetõttu puudub HKMS § 45 lg 2 lausest 3 tulenevalt I. Tünnil õigus tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. 19.07.2012 saabus kohtusse I. Tünni määruskaebus (tl 24-26, tõlge 28) Tartu Halduskohtu 04.06.
8. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on valesti leidnud, et kaebuses esitatud väited ei ole tõendatud, ning leiab, et piisavateks tõenditeks on neuroloogi 20.01.
9. a ettekirjutus madratsi võimaldamise kohta ning asjaolu, et vangla ei väljastanud talle kartserisse madratsit. Määruskaebuse esitaja selgitab, et 20.01.2011 ehk samal päeval, kui neuroloog talle madratsi määras, paigutati ta 18 ööpäevaks kartserisse. Samuti paigutati määruskaebuse esitaja ilma madratsita kartserisse 06.11.2011 (kuueks ööpäevaks), 14.12.2011 (viieks ööpäevaks), 06.05.2012 (seitsmeks ööpäevaks) ning 26.06.2012 (25 ööpäevaks). Ka määruskaebuse kirjutamise hetkel kartseris viibides ei ole tema sõnul talle lisamadratsit võimaldatud. Määruskaebuse esitaja märgib, et on seoses madratsi puudumisega korduvalt pöördunud arsti ja direktori poole, kuid tema pöördumisi on ignoreeritud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on tema kaebust valesti tõlgendanud, leides, et määruskaebuse esitaja soovib vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist üksnes seonduvalt perioodil 17.07.-18.09.2010 kartseris viibitud ajaga. Määruskaebuse esitaja on kaebuses välja toonud selle perioodi, kuna sel korral oli ta paigutatud kambrisse 63 ööpäevaks, kuigi vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavat kartserisse paigutada üksnes kuni 45 ööpäevaks. Selline pikaajaline kartseris asumine tekitas määruskaebuse esitajale tervisekahju, mis seisnes selles, et tema vererõhk oli pärast kartseris olemist pidevalt kõrge. Selle asemel, et kaebus tagastada, oleks halduskohus pidanud kaebuses esitatud infot kontrollima. Seega leiab määruskaebuse esitaja, et kuna arsti poolt on tehtud ettekirjutus talle madratsi võimaldamiseks, vangla ei ole kartserisse madratsit võimaldanud ning määruskaebuse esitajat on paigutatud kartserisse pikaajaliselt, on teda koheldud julmalt ja ebainimlikult.
10. Viru Vangla palub oma 11.09.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.06.
11. a määrus muutmata. Viru Vangla on seisukohal, et määruskaebuse sisu on arusaamatu. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebustest nähtub, et määruskaebuse esitaja viibis kartseris ajavahemikul 17.07.-18.09.
12. Arst on pannud talle diagnoosi ning määranud ravimid ja vajadusel kartserisse lisamadratsi aga alles 20.01.
13. Vastustaja leiab, et I. Tünnil ei saanud vangla tegevusega tekkida kahju, mis kuuluks hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatud alustel. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja Tartu Halduskohtu 04.06.2012.a määrus tuleb tühistada.
15. I. Tünni 15.05.2012.a Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebuse näol on HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tegemist tuvastamiskaebusega. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tema huvi on ennetada kinnipeetavate diskrimineerimist Viru Vangla poolt ja esitada hiljem Viru Vangla vastu hüvitamiskaebus tema tervise nõrgendamise tõttu.
16. Halduskohus on I. Tünni kaebuse tagastanud kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p-i 1 ja § 45 lg 2 kolmanda lause alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid (vt RKHK 22.06.2010.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10, p 10; RKHK 12.05.2010.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-8-10, p 10).
17. Halduskohus on leidnud, et Viru Vangla kaevatava tegevusega ei saanud kaebajale RVastS alusel hüvitatavat kahju tekkida. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Halduskohus ei ole piisava hoolikusega selgitanud välja Viru Vangla kaevatavat tegevust. Kaebuse kohaselt halvenes kaebaja tervis pärast 17.07 – 18.09.2010 kartseris viibimist ning Viru Vangla arst kirjutas kaebajale 20.01.2011 välja ravimid ja kartserisse lisamadratsi. Kaebuses selgitab kaebaja: „Haige selja, ja mao- ning seljavaluga pannakse mind ilma lisamadratsita kartserisse, vaatamata arsti ettekirjutusele“ (tl 8).
18. Hoolimata kaebaja selgitusest, ei saa eeltoodu põhjal ilmselgelt järeldada, et kaebaja esitas kaebuse 17.07-18.09.2010 kartseris viibimise õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sellega, et talle ei võimaldatud kartseris viibimise ajal madratsit. Pigem võis kaebusest järeldada, et kaebaja taotleb 17.07.-18.09.2010 kartseris viibimise õigusvastasuse tuvastamist seoses talle tekitatud tervisekahjuga, mida tõendavad Viru Vangla arsti 20.01.2011 diagnoos ja ettekirjutus. Samamoodi võis kaebusest järeldada ka seda, et pärast arsti ettekirjutuse tegemist on kaebaja pidanud veel kartseris viibima, millisel juhul ei ole arsti ettekirjutust järgitud ning kaebaja taotleb Viru Vangla sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Nii selgub määruskaebusest, et kaebaja paigutati pärast arsti ettekirjutuse tegemist ja enne kaebuse kohtule esitamist lisamadratsit võimaldamata kartserisse veel neljal korral.
19. Lähtuvalt kaebuse ebaselgusest oleks kohus pidanud jätma kaebuse käiguta ning Viru Vangla kaevatava tegevuse välja selgitama. Ringkonnakohus märgib, et kummagi võimaliku tuvastamiskaebuse variandi puhul ei saa hilisemat kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks pidada. Halduskohus on kaebuse tagastamisel lähtunud kitsalt kaebuses esitatud lisamadratsit puudutavatest asjaoludest, eeldusest, et kaebaja on teinud kaebust esitades loogikavea ning leidnud, et kuna arsti ettekirjutus lisamadratsi määramiseks tehti pärast isiku kartseris viibimist, siis oleks hilisem hüvitamiskaebus kaebaja 17.07 – 18.09.2010 ilma lisamadratsita kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ilmselgelt 3 perspektiivitu. Kaebaja väite selle kohta, et kaebaja tervis
20. a kartseris viibimise tõttu halvenes ning arsti diagnoos ja ettekirjutus võivad olla vaid tõend kaebajale kartseris viibimisega tekitatud tervisekahju kohta, jättis halduskohus tähelepanuta.
21. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Toimikus olevate tõendite pinnalt seda järeldada ei saa. Kaebaja on määruskaebuses õigesti leidnud, et halduskohtul tulnuks enne kaebuse tagastamist kaebuse asjaolud välja selgitada. Seda oleks vajadusel saanud teha kaebaja tervisekaardi väljavõtte väljanõudmisega, mida halduskohus ei teinud. Samuti ei ole halduskohus enne kaebuse tagastamist andnud kaebajale tähtaega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ega küsinud ka vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks, eirates sellega HKMS § 120 lg-test 3 ja 4 tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kõik tähtsust omavad asjaolud, et oleks välistatud kaebuse põhjendamatu tagastamine.
22. Halduskohus on kaebuse tagastamist põhjendanud ka sellega, et kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Riigikohus on öelnud, et kohtu etteheide kahju tõendamatuse osas, kui kaebus tagastati läbivaatamatult juba ettevalmistavas menetluses, on kohatu, kuna tõendeid saab esitada ka kohtumenetluses ning neid saab koguda ka kohus ise. Tõendite hindamine toimub asja sisulise läbivaatamise käigus. Seejuures ei ole mittevaralise kahju tekkimist üldjuhul võimalik tõendada, vaid usutavalt põhistada (vt RKHK 28.11.
23. a määrus haldusasjas nr. 3-3-1-60-12, p 11).
24. Seega puudus halduskohtul alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Einar Vene Agu Timmi 4 Tiina Pappel