TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2144 Otsuse kuupäev 10. jaanuar 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus kaebus Põllumajanduse

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise, ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel taotluse toetuse saamiseks Kaldaniidu Puhkekeskuse I osa ehitamiseks summas 274 890,39 eurot (4 301 100 krooni). 2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 25. juuli 2012 otsusega nr 136/1594 jäeti taotlus rahuldamata, kuna

§ 2

lg 2 p 2 kohaselt peab suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral olema taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suurem kui 500 000 krooni ehk 31 955 eurot. Tuginedes Maksu- ja 1 tolliameti 02.02.2010 otsusele leidis PRIA, et 2009 aastal OÜ Estland Marine Management ja OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaaduste vaheliste tehingute puhul oli tegemist näilike tehingutega, mistõttu kaebaja ei vastanud

§ 2lg 2 p 2 nõuetele.

2. septembri 2012 vaideotsusega nr 13-4/272 jäeti Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ
3. augustil 2012 esitatud vaie rahuldamata.
4. oktoober 2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus kaebus PRIA 25.07.2012 otsuse nr 13-6/1594 ja 21.09.2012 vaideotsuse nr 13-4/272 tühistamiseks ja haldusakti andmiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused
5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse andmisel on vastustaja tuginenud põhiseadusevastasele normile, milleks on Põllumajandusministri
6. märtsi 2008.a

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise, ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 20) § 2 lg 2 p 2 teine lause. Samas on vastustaja kohaldanud seda normi kaebaja suhtes ka ebaõigesti, leides alusetult, et kaebaja ei olevat selles normis esitatud investeeringutoetuse saamiseks vajalikku müügitulu nõuet täitnud. Seega on otsus juba sellel alusel õigusvastane ja rikub kaebaja õigust Määrusest nr 20 tulenevale toetusele. 5. Kaebaja selgitab, et 31. detsembril 2009.a.. müüs kaebaja OÜ-le MõrasteMõrdama Põllumajandussaadused 9 400 kg segaheinaseemet summas 315 840 krooni ja ostis temalt 40 400 kg harjatud seemnekartulit summas 315 120 krooni. Seega oli kaebaja 2009 majandusaasta müügitulu osas

§ 2

lg 2 p 2 teise lause järgne nõue täidetud, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õigusvastane

1. Vastupidiselt vastustaja seisukohaga leiab kaebaja, et Maksuameti otsuse põhjendused ei ole vastustajale toetuse taotluse menetluses siduvad. HMS § 60 lg 2 järgi on kohustuslik ainult haldusakti resolutiivosa, milleks Maksuameti otsuses on resolutsioon vaide esitaja käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmise kohta. PRIA toetustaotluse menetluse suhtes pole seadustes Maksuameti ega ka teiste organite haldusaktide põhjenduste siduvust sätestatud.
2. Teiseks tuginetakse nii Maksuameti kui vastustaja otsustes toodud kahtluste osas ainult tehingule, millega kaebaja ostis OÜ–lt Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused harjatud seemnekartulit hinnaga 315 120 krooni. See tehing ei puuduta aga kuidagi kaebaja müügitulu nagu on sätestatud

§ 2lg 2 p 2 teises lauses.

Vähemalt teoreetiliselt saaks kaebaja 2009.a. müügituluga seostuda otsustes osundatud kaebaja segaheinaseemne müük OÜ-le Mõraste–Mõrdama Põllumajandussaadused, kuid selle võimaliku näilikkuse kohta pole Maksuamet ega vastustaja ühtegi põhjendust esitanud.

1. Maksuameti ega vastustaja otsustes ei puudutata kordagi kaebaja müügituluga seonduvat segaheinaseemne tehingut. Selle tehingu kehtivust/ reaalsust ei olegi sisuliselt kahtluse alla seatud. Seepärast tuleb
2. detsembri 2009.a. segaheinaseemne müüki OÜ-le Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused (summas 315 840 krooni) arvestada kaebaja 2009.a. müügitulu arvutamisel. 2 Kaebaja 2009.a. müügituluks seega 610 460 krooni, mille tõttu ongi

§ 2

lg 2 p-i 2 teise lause järgne taotluse esitamise aastale vahetult eelneva majandusaasta osas 500 000 kroonise müügitulu ületamise nõue täidetud. Eeltoodust lähtudes on vaidlustatud otsus õigusvastane, mistõttu palume selle HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses tühistada. 9.

§ 2

lg 2 p-i 2 teise lause järgne piirang on põhiseadusega vastuolus, kuna selle kehtestamisel on rikutud põhiseadusest tulenevat seadusereservatsiooni põhimõtet. Viidatud säte välistab suurprojektile toetuse saajate seast kõik isikud, kelle eelneva majandusaasta müügitulu ei ületanud 500 000 krooni piiri.

põhjal taotlevad investeeringutoetust mikroettevõtjad, kelle jaoks seondub toetuse saamine põhiseaduse §-des 31 ja 32 reguleeritud ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse teostamisega. Mikroettevõtjate ettevõtlusega seotud äriplaani ja selle jaoks hangitud vara suhtes omandiõiguse teostamine sõltub vastustajalt saadavast toetusest. Selle mittesaamisel ei pruugi toetuse saamist arvestav äriplaan olla teostatav või võib selle plaani teostamine osutuda oluliselt raskendatuks. Sellega seoses võib muutuda võimatuks äriplaani põhjal hangitud vara (nt kinnistu) sihtotstarbeline kasutamine (so omandiõiguse teostamine). 10.

§ 2

lg 2 p 2 teise lause järgne piirang, mille alusel peab taotleja eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 krooni, on oluline ja intensiivne, millele osundab juba vaid nimetatud summa suurus. Nimetatud 500 000 kroonise müügitulu ületamise nõue sätestati suurprojektide osas

§ 2lg 2 p-i 2 alles Põllumajandusministri 12.

novembri 2008.a määrusega nr 108, millega muudeti Määrust nr 20. Enne seda kehtis kõikidele projektidele ühtne nõue, mille kohaselt piisab vaid 37 552 kroonise müügitulu ületamisest. Kuivõrd

§ 2

lg 2 p 2 teise lause suhtes on tegemist range ja intensiivse piiranguga omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele, tulnuks see kehtestada seaduse, mitte ministri määrusega. 11. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et piirang on väheintensiivne, ei ole see kehtestatud täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel.

nõuded kehtestas Põllumajandusminister

1. detsembrini
2. kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 454 lg-s 2, § 455 lg-s 2 ja § 456 lg-s 4 ettenähtud volitusnormide järgi. Need volitusnormid sätestavad Põllumajandusministrile abstraktse volituse kehtestada nõuded taotlejale, taotlusele ning selle menetlemisele, aga ei reguleeri seejuures selgelt ühtegi piirangut, mida Põllumajandusminister võib seoses toetuse taotlemisega taotlejale kehtestada.
3. Nimetatud põhjusel on

§ 2lg 2 p 2 teine lause põhiseadusega vastuolus.

Kui kohus peaks käesoleval juhul leidma, et

§ 2

lg 2 p 2 teise lause kohane nõue on kaebaja osas täitmata (säte on asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve tähenduses), palub kaebaja jätta vastava sätte, kui põhiseadusevastase, kohaldamata ja lahendada asja ilma selleta. Kuivõrd vaidlustatud vastustaja otsuses ei sisaldu teisi aluseid kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks, kui põhiseadusevastases

§ 2

lg 2 p 2 teises lauses sätestatu, siis kuulub selle kohaldamata jätmisel ka vaidlustatud otsus (kui õigusvastane) tühistamisele. Koos sellega palume tühistada ka vaideotsuse, kuna vaidlustatud otsuse tühistamisega kaotab ka vaideotsus õigusliku tähenduse. 3

1. Lisaks palub kaebaja kohtul HKMS § 5 lg 1 p 2 alusel kohustada vastustajat vaatama kaebaja toetuse taotlust uuesti sisuliselt läbi. Kaebaja hinnangul on mõistlik tähtaeg uue haldusakti andmiseks 30 päeva, nagu on leitud ka haldusasjas nr 3-11-938 tehtud otsuses. Vastustaja vastuväited
2. Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011,
3. jaanuarist 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Haldusakti põhjenduste kasutamine teistes õigussuhetes tõendina pole välistatud. EMTA otsuse põhjendusi võib PRIA kasutada tõendusmaterjalina vastavalt komisjoni määrusele.
4. Maksu- ja Tolliameti 02.02.2010 otsuse nr 12.2-3/123-2 kohaselt on teostatud tehingud, kus OÜ Estland Marine Management (volitatud isik Meelis Särel) müüs 31.12.
5. a OÜ-le Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused 9400 kg segaheinaseemet summas 315 840 EEK km-ga (kassasissetuleku order 311209/1) ja ostis 31.12.2009 OÜ-lt Mõraste - Mõrdama Põllumajandussaadused 40400 kg harjatud seemnekartulit summas 315 120 EEK (sularaha arve 311209/1). OÜ Estland Marine Management volitatud isiku Meelis Säreli sõnade kohaselt kuulus heinaseeme algselt Meelis Särelile, kes seemne OÜ-le Estland Marine Management tasuta andis. Muud tegevust ei ole OÜ-s Estland Marine Management
6. a toimunud (planeeritakse ehitusteenust). EMTA-le esitatud ettevõtja SEB Pank ASi pangakontolt (periood 01.01.200922.01.2010) nr 10220089766012 ei nähtu rahaliste vahendite liikumist.
7. Maksuhaldur on 02.02.10 otsuses nr 12.2-3/123-2 tuvastanud, et isik ei tegele ettevõtlusega st teadlikult on teostatud näilised müügitehingud ja vormistatud dokumendid, mis tagaks Estland Marine Management OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise. Näilised tehingud olid otsuses nimetatud müügitehingud ja nende näilisus on tuvastatud maksumenetluse käigus. Kaebaja ei ole ettevõtluse käigus kaupa tegelikult võõrandanud ehk siis müünud ja tal reaalselt puudub ka sellest saadud tulu. EMTA otsus puudutab ainult üht tehingut s.o segaheinaseemne müüki summas 315 840 EEK sularaha eest
8. detsembril
9. a OÜ-le Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused.
10. PRIAle on taotleja esitanud ka andmeid väidetavatest ostu-müügi tehingutest 31.12.09 OÜ-ga Sipelgapesa ja OÜ-ga Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused, mille kohta EMTAle andmeid esitatud ei ole, kuid mis suurendaksid tema müügitulu veel 285 120 krooni võrra. Estland Marine Management OÜ poolt on väljastatud 31.12.09 kuus arvet heintaimede müügi kohta OÜ-le Sipelgapesa kokku summas 285 120 EEK, mis on 31.12.09 koostatud tasaarvelduste akti nr 1 kohaselt tasaarveldatud. Arvetest nähtuvalt on Estland Marine Management OÜ müünud OÜ-le Sipelgapesa heintaimi ja ostnud samas OÜ-lt Sipelgapesa heintaimi. Tasaarvelduste kohta koostatud originaaldokumenti kontrolli käigus taotlejal esitada ei olnud, nagu ei olnud sama kontrolli käigus 22.05.12 esitada ka muid raamatupidamisdokumente. Viimased saadeti PRIA-le alles e-kirja teel 12.06.
11. Samas EMTA andmetele tuginedes oli aga OÜ Sipelgapesa
12. a ainus väidetav müügitehing segaheinaseemne müük summas 341 040 EEK OÜ-le Mõraste-Mõrdama 4 Põllumajandussaadused, kaebajale heintaimede müügi kohta OÜ Sipelgapesa poolt EMTA-l andmed puuduvad. Ainult arvete (antud juhul arvete ja tasaarvelduste akti) esitamine kaebaja poolt ei tõenda tehingu tegelikku toimumist kui muud asjaolud ja tõendid seda ei toeta. PRIA jääb kõiki kogutud tõendeid arvesse võttes seisukohale, et kõigi kolme suurprojektide taotlusvooru raames toetust taotlenud taotleja sh ka kaebaja, müügitulu on näilik ja kunstlikult tekitatud vastamaks määruses taotlejale esitatud nõudele müügitulu osas. 18.

§ 2lg 2 p 2 teise lause põhiseadusega vastuolu osas märgib vastustaja järgmist.

Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral on antav toetuse summa ja investeeringu maht suurem võrreldes sama meetme raames toetatavate väikeprojektidega, mistõttu taotleja peab olema majanduslikult võimeline ja jätkusuutlik investeeringu tegemisel ja rakendamisel ning suunatud kasumi ja müügitulu suurendamisele. Rangemate nõuete eesmärgiks oli tagada toetuse eesmärgipärane ja efektiivne kasutamine. Tulenevalt sellest tuleb toetus suunata taotlejatele, kes suudavad tagada investeeringuprojekti elujõulisuse tulevikus ning avaldada maapiirkonna sotsiaalmajanduslikule olukorrale positiivset mõju probleemide lahendamiseks. Rangemaks muutunud nõuded suurprojektide ei piira mingil määral taotlejate ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. Eraldi väärib märkimist, et taotlejal oli väidetav määruse nõuetele vastav müügitulu olemas vaid

1. a, 2010 ja
2. a mingit tootmist ei toimunud ning seega ei saa rääkida ka erilisest jätkusuutlikkusest. Põllumajandusministri õigus kehtestada maaelu arengu toetuse saamiseks nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta hõlmab ka kaebaja poolt nimetatud nn piirangute kehtestamise ehk siis õiguse kehtestada suurprojektide puhul taotlejate ja taotluste suhtes rangemad nõuded. PRIAl pole vähimatki põhjust teha erandit vaide esitaja suhtes, jättes § 2 lg 2 p 2 tema suhtes kohaldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ poolt esitatud taotlus toetuse saamiseks Kaldaniidu Puhkekeskuse I osa ehitamiseks summas 274 890,39 EUR (4 301 100 EEK) jäeti PRIA poolt rahuldamata põhjusel, et taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli taotlejal väiksem kui 500 000 EEK (31 955 EUR), milline nõue on sätestatud põllumajandusministri
4. märtsi 2008.a

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 2 lg 2 p-s

2. Vaidluse all on esmalt küsimus, kas Kaldaniidu Puhkekeskuse OÜ (kuni 15.09.2010 nimega OÜ Estland Marine Management) oli täitnud

§ 2

lg 2 p-s 2 müügitulu suurusele esitatud nõude või mitte ning kas vastustaja on selle tingimuse täitmiseks esitatud tõendeid hinnanud ja arvestanud õiguspäraselt. 21.

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt võib toetust taotleda põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja) ja p 3 kohaselt muu mikroettevõtja.

§ 2

lg-s 2 on välja toodud nõuded, millistele peab lõikes 1 nimetatud isik (taotleja) vastama. Üheks taotlejale kehtestatud nõudeks on, et taotleja 5 taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu pidi olema suurem kui 37 552 krooni. Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral pidi vastav müügitulu olema suurem kui 500 000 krooni (määruse § 2 lg 2 p 2). Kuna Kaldaniidu Puhkekeskuse OÜ esitas toetuse taotluse suurprojekti taotlusvoorus, siis kehtis tema suhtes määruse § 2 lg 2 p 2 teine lause ehk 500 000 kroonise müügitulu nõue.

1. Vaidlustatud otsuse kohaselt on ettevõte kantud äriregistrisse 30.08.2008.a. Äriregistris olevate majandusaasta aruannete kohaselt oli taotleja 2009.a majandustuluks 610 460 EEK, 2010 aastal aga tootmist ei toimunud ja müügitulu ettevõttel puudus. Nimetatud asjaolusid kaebaja vaidlustanud ei ole.
2. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vastustaja 25.07.2012 otsus nr 13-6/1594 on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Vastustaja on ei ole rikkunud tõendite kogumise nõudeid ega haldusakti andmise vormilisi nõudeid.
3. Maksu- ja Tolliameti 02.02.2010 otsusega nr 12.2-3/123-2 on jäetud rahuldamata Estland Marine Management OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus, leides, et kaebaja ning OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaaduste vahel 21.12.2009 toimunud ostumüügitehingud olid näilised ning vormistatud käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgil.
4. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakt peab seejuures sisaldama nii faktilisi kui ka õiguslikku motivatsiooni, seda just isikule negatiivse haldusakti puhul. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Faktilise ja õigusliku motivatsiooni loogiline sidumine peab haldusakti adressaati veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud otsuse puhul eelnimetatud nõuded täitnud. Otsuses on esitatud nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud, mis tingisid kaebaja taotluse mitterahuldamise otsustamise. Otsuse tulemuse ja põhjendustega mittenõustumine ei tähenda, et haldusakt oleks motiveerimata.
5. Kohus, vastuspidiselt kaebajale, on seisukohal, et PRIA-l oli õigus lähtuda maksuotsusega põhjendavas osas väljatoodud asjaoludest. Samas ei saa asuda seisukohale, et maksuotsuses toodud põhjendused oleksid PRIA jaoks siduvad, st et maksuotsuse põhjendusi või otsust saaks lugeda PRIA toetuse andmise otsusele eelhaldusaktiks. PRIA saab maksuhalduri poolt kogutud ja esitatud tõendeid ja teavet võrdväärselt kasutada tema enda poolt kogutud või talle esitatud teiste esitatud tõenditega. Vastustaja on osundanud MKS § 29 p-le 30, mis annab maksuhaldurile õiguse avaldada PRIA-le maksusaladust sisaldavat teavet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Ka 27.01.2011 Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Vaidlustatud otsuse kohaselt on PRIA kasutanud EMTA poolt kogutud teavet ning sisuliselt nõustunud maksuotsuses kaebaja ja kahe teise ettevõtja vahel 31.12.2009 teostatud tehingutele antud hinnangutega ning nende alusel leidnud, et kuna tegemist oli näilike tehingutega, siis ei saa taotleja vastata

§ 2lg 2 p 2 sätestatud nõuetele.

6

1. Kohus möönab, et kuigi vastustaja on vaidlustatud otsuses korranud maksuotsuse põhjendusi ning selle alusel ka toetuse taotluse osas otsuse teinud, jättes omapoolse sisulise analüüsi välja toomata, ei ole see antud juhul haldusakti tühistamise aluseks. Kohus leiab, et nii hilisema vaidemenetluse kui ka kohtumenetluse käigus menetlusosaliste poolt antud selgitused ning esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et haldusakti ebapiisav põhjendamine oleks viinud lõppjärelduses ebaõigele otsusele.
2. Esiatatud materjalide, seda just PRIA poolt 13.07.2012 kriminaalmenetluse alustamiseks esitatud avaldusest selgub, et suurprojektide taotlusvoorus esitasid taotluse puhkemajade ehitamiseks kolm taotlejat: Estland Marine Management OÜ (Kaldaniidu Puhkekeskuse OÜ), OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused ja Sipelgapesa OÜ. Kõik nimetatud äriühingute müügitehingud on 2009 aastal tehtud nende kolme ettevõtte vahel, ja seda aasta viimastel päevadel järgmiselt: - Estland Marine Management OÜ müüs 31.12.2009 OÜ-le Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused segaheinaseemet summas 315 840 EEK ja OÜ-le Sipelgapesa heintaimi 285 120 EEK ja ostis 31.12.2009 OÜ-lt Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused harjatud seemnekartulit summas 315 120 EEK, ja 31.12.2009 OÜ-lt Sipelgapesa heintaimi summas 285 120 EEK; - OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused müüs 31.12.2009 harjatud seemnekartulit 315 120 EEK eest OÜ-le Estland Marine Management ja 29.12.2009 340 860 EEK eest OÜ-le Sipelgapesa ja ostis 30.122009 OÜ-lt Sipelgapesa segaheinaseemet 341 040 EEK eest; - OÜ Sipelgapesa müüs 30.12.2009 segaheinaseemet 341 040 EEK eest OÜ-le Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused ja Estland Marine Management OÜ-le summas 285 120 EEK eest ning ostis 29.12.2009 OÜ-lt Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaadused seemnekartulit 340 860 EEK eest.
3. Seega on kõikide kolme äriühingu müügitulu saadud 2009.a viimastel päevadel tehtud ja omavahel seotud ostu-müügitehingutest, nende eest on väidetavalt tasutud sularahas või omavaheliste tasaarvelduste teel. Kohus leiab, et kuigi selliste tehingute tegemine on võimalik igal ajal, seega ka aasta viimastel päevadel, ei pea kohus seda siiski eluliselt usutavaks, ei selgu millestki, miks oli sellist heinaseemne, heintaimede ja kartuliseemne omavahelist müüki vajalik teha just talvel aasta viimastel päevadel. Samas selgub, et taotluste esitamise ajal on Meelis Särel OÜ Sipelgapesa juhatuse liige ning ülejäänud kahe OÜ volitatud esindaja, seega olid kõik äriühingud ka isikuliselt seotud. Meelis Säreli poolt maksuhaldurile antud seletuse kohaselt oli nii kaebaja kui OÜ Sipelgapesa saanud heinaseemne eelnevalt tasuta Meelis Särelilt, seega pole tegemist omatoodetud põllumajandussaadusega, milline nõue on esitatud

§ 2lg-s 1.

30. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et kaebaja ja OÜ Mõraste-Mõrdama Põllumajandussaaduste vahel sõlmitud tehingute puhul oli tegemist näilike tehingutega, nende vahel reaalselt müügitehinguid ei toimunud ega müügitulu ei saadud. Kuna müüki ei toimunud, siis puudus kaebajal ka

§ 2

lg 2 p-le 2 vastav müügitulu, mistõttu ta ei vasta määruses taotlejale esitatud nõuetele. Saab järeldada, et määruse nõuetele vastav müügitulu on kunstlikult tekitatud eesmärgiga kvalifitseeruda taotlejaks. Komisjoni määruse nr 65/2011 art 4 punkt 8 7 sätestab, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu toetuskava eesmärkide vastaselt. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja millegagi tõendanud ega ka püüdnud tõendada, et kaebaja 31.12.2009 vormistatud tehingud oleksid ka reaalselt toimunud, või et müüdud heinaseemne puhul oleks olnud tegemist omatoodetud põllumajandussaadusega, ainult sõnaline väide seda ei kinnita. Äriregistri andmetel 2010 ja 2011 aastal kaebajal tootmist ei toimunud. 31. Kaebaja palub juhul, kui kohus leiab, et kaebaja ei ole

§ 2

lg 2 p 2 nõudeid täitnud (s.t säte on asjassepuutuv), jätta see kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Selles, et

§ 2lg 2 p 2 on antud kaebuses asjassepuutuv, vaidlust ei saa olla .

Kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata just seetõttu, et ta ei vastanud märgitud sättes esitatud nõuetele, st nõudele, et suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral peab taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 EEK. Vaidlustatud otsuse kohaselt vastustaja ei arvestanud 31.12.2009 OÜ-le MõrasteMõrdama Põllumajandussaadused müüdud heinaseemne müügitulu, põhjusel, et tegemist oli näiliku tehinguga. 32. Kaebaja leiab, et antud sättes seatud 500 000 kroonise piirangu puhul on tegemist range ja intensiivse piiranguga tema omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

§ 2

lg 2 p 2 sisalduv suurprojektile esitatud 500 000 kroonine nõue sätestati põllumajandusministri 12.11.2008 määrusega nr 108.a. Enne seda kehtis kõikidele projektidele ühtne, 37 552 kroonise müügitulu nõue. Põllumajandusministri 12.11.2008 määruse nr 108 seletuskirja punkt 2 kohaselt viidi

§ 2

sisse muudatused tulenevalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 kehtima hakkamisest ning suurprojekti kohta toetuse taotlemise nõuete kehtestamisega. Seletuskirja sissejuhatava osa järgi täiendati määrust nr 20 ka seoses Vabariigi Valitsuse poolt 24.07.2008 heaks kiidetud ning kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikliga 6 Euroopa Komisjonile esitatud arengukava muudatusettepanekutega, mille tulemusena nähti ette arengukava 5.peatüki meetme 3.1.1 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ ja 3.1.2 „Mikroettevõtete arendamise toetus“ nimetatud suurte projektide (suurprojekt) elluviimise täiendavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise (s.h hindamise) täpsem kord. Eelnõu seletuskirja punktis 2 on

§ 2

lg 2 p 2 osas märgitud, et täiendused on kooskõlas muudatustega, mis on tehtud arengukava meetme 3.1 osas ning et suurprojektide osas on nõuded rangemad kui väikeprojektide osas, kuna suurprojektide kohta toetuse taotlemise korral on antav toetuse summa ja investeeringu maht suurem. Seetõttu peab taotleja olema majanduslikult võimeline ja jätkusuutlik investeeringu tegemisel ja rakendamisel ning suunatud kasumi ja müügitulu suurendamisele. Rangemate nõuete eesmärk on tagada toetuse efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine. Sellest eesmärgist tulenevalt kehtestati ka nõue, et suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral peab taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 krooni. Lisaks sellele nõuetele on määruses 20 suurprojektile kehtestatud ka teisi nõudeid.

1. Kohus on seisukohal, et suurprojekti puhul rangemate nõuete kehtestamine võrreldes väikeprojektiga on kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega ega saa kuidagi rikkuda 8 kaebaja omandiõigust või ettevõtlusvabadust. Suurprojektidele ettenähtud toetused tuleb anda nendele, kes on tõestanud et nad on olnud eelnevalt tegutsevad ja elujõulised ning kes suudavad tagada investeeringuprojekti elujõulisuse ka tulevikus. Vastustaja on välja toonud, et kaebajal 2010 ja 2011 mingit tootmist toimunud ei ole, seega ei ole tegemist jätkusuutliku ettevõttega.
2. Kaebaja on ise märkinud, et

nõuded kehtestas põllumajandusminister kuni 31.12.2009 kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELOÜS) § 454 lg-s 2, § 455 lg-s 2 ja § 456 lg-s 4 ettenähtud volitusnormide järgi. Kaebaja leiab, et need normid andsid ministrile abstraktse volituse taotlejale nõuete kehtestamiseks, kuid ei reguleeri selgelt ühtegi piirangut, mida põllumajandusminister võiks taotlejale kehtestada. Kohus leiab, et kuna seadusega oli põllumajandusministrile antud volitus kehtestada nõuded nii taotlejale kui taotlusele, siis oli ministril õigus kehtestada ühe nõudena ka rahaline piirang ehk kriteerium, millele peab taotlus või taotleja vastama. Kuna tegemist on suurprojektile toetuse saamise taotlusega, siis ei saa lugeda ettevõttele 500 000 kroonise müügitulu nõude seadmist selliseks piiranguks ja isiku põhiõigustesse sekkumiseks, millist tuleks kehtestada seadusega. Seega pole tegemist kaebaja suhtes omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumisega ja puudub alus

§ 2lg p 2 kohaldamata jätmiseks.

Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kuna kohus ei tühista vaidlustatud PRIA 25.07.2012 otsust, jäävad rahuldamata ka PRIA 21.09.2012 vaideotsuse tühistamise nõue, samuti toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue. 35. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 2545,97eurot , selle hulgas riigilõiv 15 eurot, ülejäänud on õigusteenuskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt / Eda Muts kohtunik 9