lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Swedbank Liising hagi AB ja EP vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus tegi 25.09.2012 otsuse, millega mõistis kostjatelt AB ja E P solidaarselt hageja aktsiaseltsi Swedbank Liising kasuks välja põhivõlgnevuse 30 138.69 eurot (kolmkümmend tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 69 senti) ja viivise protsendina põhinõudelt (30 138.69 eurot) alates hagi esitamisest 31.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,25% päevas tasumata võlasummalt. Lisaks mõistis maakohus E. P hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 880.03 eurot (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 3 senti) ja viivise protsendina põhinõudelt (24 880.03 eurot) alates hagi esitamisest 31.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,25% päevas tasumata võlasummalt. Aktsiaseltsi Swedbank Liising ja kostja EP esitasid käesolevas tsiviilasjas nr 2-11-64945 kohtule kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel lõpetada. Kohus kinnitas aktsiaseltsi Swedbank Liising ja kostja EP’i vahelise kompromissi 2 2-11-64945 oma 31.01.2013 kohtumäärusega ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-11-64945 aktsiaseltsi Swedbank Liising hagis EP vastu võlgnevuse nõudes. Kuivõrd hageja sõlmis kostja EP’iga kompromissi, esitas hageja 18.01.2013 kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja AB osas, milles palub lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-11-64945 aktsiaseltsi Swedbank Liising hagis AB vastu võlgnevuse nõudes. Kostja AB esitas 31.01.2013 vastuse hageja hagist loobumise avaldusele, milles märgib, et kostjal AB ei ole vastuväiteid hageja 18.01.2013 hagist loobumise avaldusele. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus aktsiaseltsi Swedbank Liising hagis ABvastu võlgnevuse nõudes.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus tegi 25.09.2012 otsuse, millega mõistis kostjatelt AB ja E P solidaarselt hageja aktsiaseltsi Swedbank Liising kasuks välja põhivõlgnevuse 30 138.69 eurot (kolmkümmend tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 69 senti) ja viivise protsendina põhinõudelt (30 138.69 eurot) alates hagi esitamisest 31.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,25% päevas tasumata võlasummalt. Lisaks mõistis maakohus E. P hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 880.03 eurot (kakskümmend neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 3 senti) ja viivise protsendina põhinõudelt (24 880.03 eurot) alates hagi esitamisest 31.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,25% päevas tasumata võlasummalt. Seega leidis kohus, et hageja nõue kostjate vastu oli põhjendatud, rahuldades selle. Hageja loobub nõudest kostja AB vastu üksnes seetõttu, et solidaarselt vastutav kostja EP sõlmis hagejaga kompromissi ja hageja luges kompromissilepingus sätestatu järgimisel oma nõude mõlema kostja vastu rahuldatuks. Täpsemalt kompromissilepingu punktis 8 leppisid pooled kokku, et hageja ja kostja EP lepivad kokku, et kui EP on punktis 4. toodud maksetähtpäevi järgides hagejale tasunud täies ulatuses kompromissi punktis 3. nimetatud võlgnevuse summas 27 236.90 eurot, loeb hageja punktis 1. nimetatud kostjatelt (AB ja E P ) maakohtu poolt väljamõistetud summad endale täidetuks. 3 2-11-64945 Kohus asub seisukohale, et eelpool kirjeldatud olukorras tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd hageja poolt nõude esitamine kostja AB vastu on olnud õigustatud. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.