← Eesti

3-11-2109/22

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2109 Otsuse kuupäev

  1. juuli 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi I.T. kaebus töötamistega seotud taotluste kohta Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm Kohtuistung 21.06.2012 Menetlusosalised Kaebaja: I.T. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta I.T. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.08.
  2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  3. 05.06.2008, 22.07.2008, 22.04.2010, 07.12.2010, 18.04.2011 ja 01.08.2011 täitis I.T. Viru Vanglas tööhõiveankeedid (tl 48-53) märkides neis ära valdkonnad, kus ta on nõus töötama. 26.05.2011 (tl 73) ja 15.06.2011 (tl 63) pöördus ta vangla poole küsimusega, miks pole teda vastavalt ankeedile tööle võetud. 25.07.2011 vaideotsusega nr 6-12/283-1 (tl 66) rahuldati I.T. vaie (tl 65) ja tehti tema 15.06.2011 selgitustaotlusele vastamise kohta ettekirjutus. 22.08.2011 anti täiendav vastus (tl 67). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. 01.09.2012 edastas I.T. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles ta kurtis, et on pöördunud Viru Vangla poole avaldusega, et teda lubataks töötada spetsiaalselt täidetud ankeetide alusel ja palus eraldi vastuseid, miks ei lastud teda tööle 05.06.2008, 22.07.2008, 22.04.2010, 07.12.2010 ja 18.04.2011, kuid vangla ignoreerib küsimust ja süüdistab teda tööst keeldumises. Seejuures ta väitis, et soovib töötada oma erialal lepingu alusel, pakutav koristustöö teda aga ei huvita ja keeldus sellest põhjendatult. 27.10.2011 edastatud täienduses (tl 26-27) selgitas I.T. täpsemalt keevitajana töötamise soovi ja koristajatööst keeldumise põhjuseid. 28.11.2011 edastatud avalduses (tl 38-39) kirjeldas ta oma taotlustega seotud menetluse käiku ning palus, et Viru Vanglat kohustataks igale taotlusele vastama ja teda tööle võtma.
  5. Viru Vangla vastuses (tl 46-47) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati põhiseaduse § 29, vangistusseaduse § 37 lg 1 ja 2, § 38 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra punktile 11.1.1 ja 11.1.3 tuginedes oma seisukohti tööhõiveankeedi tähenduse ja kinnipeetaval lasuva töökohustuse suhtes. Seejuures märgiti, et tööhõiveankeet ei ole taotlus tööle määramiseks vaid informatiivse iseloomuga dokument, mis abistab vaba töökoha tekkimisel vanglat sobiva töötaja leidmisel, kinnipeetaval ei ole õigust nõuda tööle määramist ja talle meelepärast tööd, vaid on kohustatud tegema seda, mida talle pakutakse ning lisati, et kaebajale on seda kõike korduvalt selgitatud. Veel märgiti, et vanglal pole olnud võimalust pakkuda I.T.le tööd keevitajana, kuid talle on korduvalt võimaldatud tööd osakonna koristajana, millest ta keeldub.
  6. Kohtuistungil jäi I.T. oma kaebuse väidete ja nõuete juurde ega esitanud olulisi täiendusi, nõudes järjekindlalt üksnes kohtuistungi edasi lükkamist, vastustaja esindaja tema küsimustele vastamise eesmärgil kohtusse kutsumist ja märkides et vangla keeldub juba eelmisest aastast temaga suhtlemast. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kinnipeetavate töötamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, mil see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Sama seaduse § 38 lg 1, 2 ja § 39 lg 3 on kehtestatud, et füüsilisi ja vaimseid võimeid arvestava tööga kindlustatakse kinnipeetav võimaluse korral, selleks võib rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid ning kui seda ei ole võimalik teha, rakendatakse kinnipeetav võimaluse korral vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel vangla majandustöödel. Vangistusseaduse töökohustust käsitlevatest sätetest ja järeldub üheselt, et tuleb teha vahet vangla territooriumile rajatud või väljaspool vanglat asuvates käitistes töötamisel ning kinnipeetavate rakendamisel vangla majandustöödele. Selle seaduse § 37 lg 5 ja § 38 lg 1 tulenevalt on kinnipeetava nõusolek vajalik vaid vangla käitistes töötamise korral, tööga kindlustatakse ta üksnes vastava võimaluse olemasolul ning tal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle rakendamist ega valida meelepärast tööd. Kuna Viru Vangla on korduvalt määranud I.T. tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks (tl 54-56), pole tal mingit alust väita, et teda tööga ei kindlustata, selle valimise õigust seaduseandja eelnevalt juba nimetatud sätete ja põhiseaduse § 29 kohaselt kinnipeetavale aga andnud ei ole.
  8. I.T. kaebuse põhjustanud tööhõiveankeedid (tl 48-53) on Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.1 kohaselt üksnes informatiivse tähendusega ning kinnipeetav võib need finants- ja majandusosakonna spetsialistile esitada selleks, et teha teatavaks oma töökogemus ja eelistused. Nimetatud kodukorrast ega mistahes muust vangistusalasest õigusaktist ei tulene vanglale kohustust rakendada kinnipeetavat tööle tööhõiveankeedis avaldatud soovide alusel. Seda ning töötamise kohustuse ja võimalustega seonduvat on Viru Vangla I.T. poolt esitatud pöördumistele (tl 59, 61, 63, 68, 70-71, 73 ) ka korduvalt ja piisava arusaadavusega selgitanud (tl 58, 60, 62, 63, 67, 69, 72, 2 74). Asjaolu, et kaebaja ei taha kuidagi leppida oma küsimustele antud vastuste sisuga, ei tähenda veel, et ta pole vastuseid saanud ega anna alust kaebuses esitatud kohustamisnõuete rahuldamiseks.
  9. Eeltoodud põhjendustel on I.T. kaebus täies ulatuses põhjendamatu. Tartu Halduskohtul pole alust seda rahuldada ega teha Viru Vanglale tema tööle rakendamise või pöördumistele vastamise kohta mingeid ettekirjutusi. Kaebaja on kohtumääruse (tl 42) alusel vabastatud 15, 97 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma kulutuste kohta taotlust ja kuludokumente esitanud pole. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.