Obsah (13)

§ 64§ 209§ 432§ 361§ 353§ 2§ 430§ 428§ 150§ 168§ 386§ 390§ 661

2-12-14921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-14921 Tsiviilasi

§ 64

lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kohtumäärusele 1 (ühe) kompromissi päeva jooksul kinnitamise nimetatud kohta tehtavale kohtumääruse kättetoimetamisest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-12-14921 menetlus.
2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 10.09.2004 määrusega (resolutsiooni p 2) seatud hagi tagamine osas, millega on keelatud PS’il võõrandada ja koormata tema nimele 1/5 mõttelises osas registreeritud Tallinnas XXX asuvaid ehitisi – elamut/lasteaeda, garaaži/spordisaali ja jääkambrit/ladu.
3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist KKOsaühingule pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 745.64 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale kompromissi kinnitavas ja menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 4 osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 2 määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
5. KKOsaühing (hageja) esitas 09.09.2004 Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) hagi DS’i, PS’i (kostja I) ja KS’i (kostja II) vastu igalt kostjalt eraldi hageja kasuks 572 561.72 krooni väljamõistmiseks. Kohus kaasas 12.05.2006 määrusega menetlusse kostjatena DS’i asemel tema õigusjärglased (pärijad) JS’i (JGPS’i, kostja III) ja RSS (kostja IV). Hageja täpsustas 01.10.2008 nõuet ning palub välja mõista kostjalt I 572 561.72 krooni (36 593.36 eurot), kostjalt II 572 561.72 krooni (36 593.36 eurot), kostjalt III 286 280.86 krooni (18 296.68 eurot) ning kostjalt IV 286 280.86 krooni (18 296.68 eurot). Eeltoodud hagiavalduse võttis Tallinna Linnakohus (nüüdne Harju Maakohus) menetlusse tsiviilasjana nr 2-04-
7. Ühes hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks millega palus kohtul kanda hageja kasuks ehitisregistrisse kostjatele kuuluvate mõtteliste osade Tallinnas XXX asuvatele ehitistele keelumärge võõrandamise ja koormamise suhtes. 10.09.2004 määrusega keelas kohus muuhulgas kostja PS’il võõrandada ja koormata tema nimele 1/5 mõttelises osas ehitusregistris registreeritud Tallinnas XXX asuvaid ehitisi – elamut/lasteaeda, garaaži/spordisaali ja jääkambrit/ladu. Kohtutäitur Veiko Kaasik on täiteasjas nr 007/2004/39010 nimetatud hagi tagamise määruse selles osas täitnud ning on esitanud ehitise aresti/keelu teatised.
8. XXX. suri kostja PS ning tsiviilasja nr 2-04-1126 menetlus peatati kostjate taotluse alusel Harju Maakohtu 10.11.2008 määrusega kuni PS’i õigusjärglaste väljaselgitamiseni. Tsiviilasjas nr 2-04-1126 esitas hageja 03.04.2012 kohtule taotluse hagiavalduses esitatud nõuete eraldamiseks. Harju Maakohus uuendas 13.04.2012 määrusega tsiviilasjas 2-041126 menetluse. Sama määrusega eraldas kohus tsiviilasjast 2-04-1126 iseseisvasse menetlusse hageja poolt PS’i vastu esitatud nõude, mida menetletakse käesoleva tsiviilasjana.
9. Hageja esitas 06.03.2012 Harju Maakohtule avalduse kostja pärandvarale hoiumeetmete määramiseks (tsiviilasi nr 2-12-9296). Harju Maakohtu 04.05.2012 määrusega rahuldati KKOsaühingu avaldus ning PS’i pärandvara hooldajaks määrati vandeadvokaat Kaimo Räppo.
10. Hageja esitas käesolevas menetluses 01.08.2012 kohtule taotluse, milles palub tsiviilasjas 2-12-14921 menetlus uuendada. Hageja leiab, et kostja pärandvara hooldajaks määratud vandeadvokaat Kaimo Räppo’le läks hooldajaks määramisel üle ka kostja üldõigusjärglus

§ 209lg 1 mõistes.

6. 23.08.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Pooled on

§ 64

lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ühe päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. 3 Pooled taotlevad kompromissi kinnitamisega tühistada Tallinna Linnakohtu 10.09.2004 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/231-7741/04 (2-04-1126) seatud hagi tagamise abinõu 1/5 mõtteliselt osalt Tallinnas XXX asuvate ehitiste suhtes, mis kuulusid kostja omandisse. Lisaks taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Maakohtu põhjendused 7. Kohus uuendab menetluse.

§ 361

lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus uuendab menetluse tulenevalt

§ 353

lg 1, mille kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Kohus peab põhjendatuks menetlus uuendada, kuna menetluse jätkamiseks õigustatud isikuks on kostja pärandi hooldaja. Käesoleva nõude menetlemine on pärijate huvides ning pärimisseaduse (PärS) § 113 lg 1 ja 2 tulenevalt peab pärandi hooldaja rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded ning pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hageja on esitanud pärandi hooldajale vastavasisulise nõude. Võttes arvesse

§ 2

tulenevat tsiviilasja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtet, leiab kohus, et kostja pärandvara suhtes hooldaja määramisega on käesoleva menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt

§ 353lg 1 ja § 361 lg 1 uuendab kohus menetluse.

8.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 4 9. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 01.09.2004 (viitenumber 1201167) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013264340 Swedbank AS-is (endise ärinimega Hansapank) riigilõivu 4 473.82 eurot (s.o 70 000 krooni). Kostja PS’i vastu esitatud hagiavalduse eest tasutud riigilõivu suuruseks on 1 491.27 eurot. Tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 745.64 eurot ning vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 10. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja pärandvara hooldaja vandeadvokaat Kaimo Räppo kohustub kostja pärandvara arvelt hüvitama hagejale menetluskulusid kokku summas 3 000 eurot. 11. Kohus leiab, et poolte taotlus hagi tagamise tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus menetluse ning

§ 386

lg 4 tulenevalt tuleb kostja suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu, mis on seatud 10.09.2004 määruse resolutsioonis p 2, tühistada. Hagi tagamise tühistamise määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 390lg 1 tulenevalt.

12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebuse esitamise tähtaega. Meeli Kaur kohtunik 5