MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2276 Haldusasi A M kaebus Paldiski

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib halduskohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuigi terminali kai ja mandriosa detailplaneeringute algatamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks on Paldiski Linnavalitsus andnud korraldused, on kohtupraktikas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-12-08 jt) käsitletud detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist menetlustoimingutena, mida saab reeglina vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Kaebus tuleb nende nõuete osas tagastada, sest menetlustoiminguid ei saa vaidlustada populaarkaebusega. 2)

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja on Paldiski Linnavolikogu liige alates 22.02.2012 ning vaidlustatud teemaplaneering kehtestati 27.09.2012. Riigikohtu praktikas (kohtuasi nr 3-3-174-08) on asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole igaüks PlanS § 26 lg 1 mõttes ega saa planeeringut vaidlustada nn populaarkaebusega, vaid üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on väljendanud oma selget soovi esitada kaebus avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja sai volikogu liikmeks pärast teemaplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Kaebaja oli asja otsustanud organi liige otsuse tegemise ajal ning tal oli laiem võimalus otsustusprotsessi sekkuda. Kaebaja sai avalikke huve (mis on määratletud ka KOKS § 17 lg-s 2) kaitsta volikogu liikmena hääletamise teel. PlanS mõttes üldsuse esindajatele on ette nähtud üksnes planeerimisseadusega populaarkaebuse esitamise võimalus. Kaebus tuleb ka selles osas tagastada. 3)

§ 249

lg 3 viimase lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus leidis, et kaebus tuleb tagastada, ei saa sellest tulenevalt kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (

§ 249lg 1).

4) Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 30 eurot tuleb kaebajale

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastada.

1. Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2012 A. Mi määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AMi määruskaebuses vaidlustatakse halduskohtu 14.11.2012 määrus osas, millega kaebus tagastati, palutakse see tühistada ja kohustada halduskohut haldusasja menetlema. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud Riigikohtu praktikas (kohtuasi nr 3-3-1-74-08) võetud seisukohta, et volikogu liige ei ole igaüks PlanS § 26 lg 1 mõttes. Halduskohus on moonutanud selle lahendi mõtet volikogu liikmete ja nende õiguste kohta. Määruskaebuse esitaja tsiteerib Riigikohtu 19.06.2004 lahendi asjas nr 3-3-1-28-04 põhjendava osa p-te 10-14 ning Riigikohtu seisukohtadele ja PlanS regulatsioonile tuginedes „eraisikuna teatab, et vaidlustades kaebuses Paldiski linna haldusakte esitab ta nn populaarkaebust.“ 2

§ 121

lg 2 p 1 alusel osas, milles nõutakse detailplaneeringute algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise (Paldiski Linnavalitsuse 01.10.2012 korralduste nr 296 ja 297) tühistamist. Seetõttu piirdub ringkonnakohus selles osas üksnes halduskohtu seisukoha ja põhjendustega nõustumise väljendamisega. 8. Vaidlust pole selles, et kaebaja on Paldiski Linnavolikogu liige, kes soovib PlanS § 26 lg-st 1 tulenevat igaühe kaebeõigust kasutades vaidlustada sama volikogu otsust, millega kehtestati teemaplaneering, ilma et ta väidaks oma subjektiivsete õiguste rikkumist või vabaduste piiramist. Ka määruskaebuses kinnitab kaebaja, et ta soovib esitada nn populaarkaebust, ja leiab, et halduskohus on Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadest valesti aru saanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on seadusest ja Riigikohtu lahendites, sh lahendis nr 33-1-74-08, väljendatud seisukohtadest õigesti aru saanud. Määruskaebuses osutatud 19.06.2004 lahendis nr 3-3-1-28-04 selgitas Riigikohus PlanS § 26 lg-s 1 sisalduva regulatsiooni erinevust võrreldes kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduses (PES) sisaldunud regulatsiooniga, märkides, et PlanS § 26 lg 1 laiendab oluliselt isikute kaebeõigust – varem kehtinud seadus nägi kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks selgesõnalise kaebeõiguse ette üksnes neile isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud. Kehtiva seaduse kohaselt võib aga planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Lahendis nr 3-3-1-74-08 on Riigikohus analüüsinud aga konkreetselt volikogu liikme võimalust esitada PlanS § 26 lg 1 alusel kaebust volikogu otsusele, millega kehtestati planeering. Riigikohus jättis jõusse Tallinna Halduskohtu 05.06.2008 määruse, millega halduskohus tagastas volikogu liikmete poolt PlanS § 26 lg 1 alusel esitatud kaebuse kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 11lg 4 alusel halduskohtul kaebuse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu.

Ka käesolevas asjas on halduskohus tagastanud kaebuse põhjendusega, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 121lg 1 p 1).

Lahendis nr 33-1-74-08 (p-des 11-12) leidis Riigikohus, et vallaelanike huve saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus. Ei saa pidada õigeks olukorda, kus volikogu liige pöördub volikogu otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse – seda ka juhul, kui seadus näeb ette võimaluse populaarkaebuse esitamiseks. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lg 1 tähenduses. Ta on asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajal. Volikogu liige võib otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. 3