3-13-81/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-81 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Mart Õunap’i kaebus Andres Parmas’e, Ivo Pilving’u, Ene Timmi ja Kaire Hänilene poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Tagastada Mart Õunap’i kaebus haldusasjas 3-13-81;
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale;
4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
5. 14.01.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Mart Õunap’i kaebus, milles kaebaja märgib kaebuse sisuks materiaalse kahju tekitamine vabadusvõtmisega mittekinnipidamisasutuses ja OÜ Medkoe ülevõtmisele kaasaaitamisega; Andres Parmas 2005.a aprill (riigikohus), Ivo Pilvimg 2006.a november (Tallinna Halduskohus), Ene Timi ja Kaire Hänilene 2007 a- tänaseni (Lõuna ringkonnaprokuratuur.) Kaebaja märgib, et materiaalse kahju on tekitatud järgnevalt: screenplayed kahele filmile USA filmitööstuse jaoks valmis kirjutamata ja maha müümata 200 000.00 USD väärtuses; investeering peamiselt Apple Inc. aktsiale kirjutatud call tüüpi optsioonidesse 2006-2012 teine kvartal 815 880.80 eurot; muusika: heliteos singel 6-7 lugu plaadil, 30 000 plaati, 321 212.90 eurot; saamata tulu dividendidelt avalduse mitte menetlusse võtmisega Lõuna ringkonnaprokuratuuri poolt 20.07.2012, 28 774.91 USD. . Kaebusele on lisatud maksekorraldus kaebuselt riigilõivu tasumise kohta summas 15 eurot. Kohtu seisukoht
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7. Käesolevast kaebusest saab järeldada, et M. Õunap nõuab väidetavalt saamata jäänud tulu näol tekkinud kahju hüvitamist erinevate ametnike toimingute tõttu. 1 Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega peab RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt kahju hüvitamiseks esinema avalik-õiguslikus suhtes toime pandud õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isikule kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui mõni nimetatud eeldustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamisele ei kuulu.
8. Käesoleva kaebuse pinnalt ei ole kohtule ära tuntav, et kaebuses vastustajateks märgitud isikud oleksid avalik-õiguslikus suhtes rikkunud kaebaja avalikust õigusest tulenevaid subjektiivseid õigusi. Samuti ei nähtu põhjuslikku seost kaebajale väidetavalt saamata jäänud tulu ja kaebuses vastustajaks märgitud isikute tegevuse vahel avaliku võimu teostamisel ning kohus ei pea seda ka eluliselt usutavaks. Kohtu hinnangul on kaebaja nõue ning selle faktiline põhjendus seosetu. Ühtlasi leiab kohus, et kaebuses märgitud isikud ei saanud oma tegevusega tekitada kaebajale materiaalset kahju vabaduse võtmisega mittekinnipidamisasutusse paigutamisega seoses, nagu kaebaja on kaebuses väitnud. Ükski nimetatud ametnikest ei ole oma töökohustuste täitmise raames pädev kaebajalt vabadust võtma, kaebaja ei ole ka ise selles osas mingit selgitust esitanud. Eeltoodu tõttu peab kohus käesolevat kahjuhüvitamise kaebust perspektiivituks, kuivõrd kaebuse pinnalt ei nähtu, et esineks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku võimu kandja tegevusest tulenevalt või et avaliku võimu kandja oleks kaebaja suhtes üldse õigusvastaselt käitunud. Kaebaja on ka ise oma kaebuse üles ehitanud kahtlusele, märkides, et ta ise kahtlustab spetsiaalselt tema eelpool nimetatud tulutoovate tegemiste takistamist. Kuidas konkreetselt temale tulu toovaid tegevusi on vastustajaks märgitud isikud avalikku võimu teostades takistanud, kaebusest ei selgu.
9. Ka ei nähtu kohtule esitatud kaebuse pinnalt asjaolusid, mis viitaksid kaebajale õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimisele. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesoleval juhul ei ole kaebuses väidetud ning see ei nähtu ka kohtuinfosüsteemist, et 2006.a Tallinna Halduskohtu kohtunikuna ametis olnud Ivo Pilving’u suhtes oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus mõne M. Õunap’i asja lahendamisega seoses. Seetõttu ei oleks täidetud ka RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus kahju hüvitamiseks.
10. Eeltoodud asjaolusid arvestades tagastab kohus A. Õunap’i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus arvestab kaebuse tagastamise juures ka asjaoluga, et kaebaja M.Õunap on varasemalt esitanud nii Tartu halduskohtusse kui Tallinna Halduskohtusse mitmeid samalaadseid kaebusi, mis on kohtute poolt tagastatud kas pädevuse puudumise, kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise või seetõttu, et kaebus on olnud sisutu.
11. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 2