Obsah (11)

§ 405§ 175§ 230§ 232§ 444§ 448§ 630§ 633§ 632§ 637§ 187

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja Viljandi koht

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada SNEL Grupp OÜ hagi Angelica Saluste vastu osaliselt ja välja mõista Angelica Salustelt SNEL Grupp OÜ kasuks: 1.1 põhinõue 104 (ükssada neli) eurot; 1.2 intress 47 (nelikümmend seitse) eurot ja 74 senti; 1.3 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatavas viimases intressimääras, millele lisandub intressimäär 7 % aastas: 1.3.1
2. mai 2012 kuni
3. detsember 2012 sissenõutavaks muutununa 4 (neli) eurot ja 67 senti; 1.3.2 alates
4. detsember 2012 sissenõutavaks muutumatuna kuni põhinõude (104 €) või selle tasumata osa kohase täitmiseni; 1.3.3 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos väljamõistetud intressi (47,74 €) ja sissenõutavaks muutunud viivisega (4,67 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 104 euroga. 1
5. Jätta SNEL Grupp OÜ hagi põhinõude summas 96 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määra ületavas viivisenõudes ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Muud otsustused 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need võrdselt hageja ning kostja kanda; 2.2 välja mõista Angelica Salustelt SNEL Grupp OÜ kasuks hageja kantud menetluskulud 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
6. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2 000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud

§ 405

(Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1); menetluskude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 75 eurot; 3.3

§ 230

(Tõendamise ning tõendite esitamise kohustus) lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 232

(Tõendite hindamine) lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte; 3.4 VÕS § 415 (Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine) lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; 3.5 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.6

§ 444

(Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine) lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks; otsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, andmata luba sellele edasikaebamiseks; 3.7

§ 448

(Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; 3.8

§ 630

(Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant.

§ 633

(Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.9

§ 632

(Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava 2 osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt

§ 448

lg-le 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest; 3.10

§ 637

(Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.11

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil; Toomas Lillsaar Kohtunik 3