3-11-1122/50

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1122 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vadim Pavlovi (Pavlov) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 31.03.

1. a vastuse nr 9.1-06/8962 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12.10.
2. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vadim Pavlov apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vadim Pavlov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 12.10.
3. a otsus ja lõpetada asja menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kaebaja viibis ajavahemikul 19.10.2005 kuni 27.02.2006 kahtlustatavana kuriteo toimepanemises Ida Prefektuuri Kohtla-Järve arestimajas kambris nr 4, kus oli üks kahekohaline voodi, puudus aken, ning kus viibisid peale kaebaja veel viis inimest. Arestimajas viibimise ajal oli kaebaja alaealine.
5. 10.03.2011 pöördus kaebaja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja poole nõudega hüvitada talle
6. aastal Kohtla-Järve arestimajas vahi all viibimise ajal sealsetest kinnipidamistingimustest tingitud mittevaraline kahju summas 4000 eurot. Taotluse kohaselt oli kamber, kus ta viibis, ülerahvastatud, alaealisi ja täiskasvanuid hoiti ühes kambris koos ning isikutel ei võimaldatud viibida üks tund päevas värskes õhus. Ida Prefektuur keeldus 31.03.
7. a vastusega nr 9.1-06/8962 kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamisest. Vastuse kohaselt on kaebaja esitanud kahjunõude riigivastutuse seaduses (RVastS) § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega ületades.
8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Ida Prefektuuri 31.03.
9. a vastus kahjunõudele, kuna see on põhjendamatu ja ebakorrektne. Kaebaja on seisukohal, et Kohtla-Järve arestimaja rikkus tema õigusi ja vabadusi, alandas tema inimväärikust ning rikkus vangistusseadust, hoides ühes kambris koos alaealisi ja täiskasvanuid. Haldusasja toimikusse on lisatud kaebaja tervisekaart (tl 76-85). HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis 12.10.
11. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebus on RVastS § 18 lg 2 mõttes tähtaegselt esitatud, ning lahendas asja sisuliselt. Otsuse kohaselt ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi. Kuigi kambris, kus kaebaja viibis, puudus aken, on halduskohtu hinnangul akna puudumist võimalik kompenseerida kunstliku valgustusega. Kuna halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja ei esitanud Kohtla-Järve arestimajas viibides taotlust jalutuskäigule saamiseks, siis ei ole kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamine õigusvastane. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludega kaasnev võimalik ebamugavus niisuguse raskusega õiguste rikkumine, mida oleks võimalik vaadelda väärikuse alandamisena, mille eest oleks vajalik rahalise hüvitise väljamõistmine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.10.
13. a otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus põhjendamatu ning ebakorrektne. Arestimajas viibimise vältel alandati kaebaja sõnul tema inimväärikust, õigusi ja vabadusi, kuna rikuti alaealiste isikute vahi all pidamise tingimusi. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja järgmised asjaolud: 1) Kaebaja viibis arestimaja kahekohalises kambris, kus viibis temaga koos kuus inimest, mistõttu ei olnud kambris liikumiseks ruumi; 2) Kaebajale ei võimaldatud ühetunnilist jalutuskäiku värskes õhus; 3) Täis- ja alaealisi vahistatuid hoiti samades kambrites, millega tekitati suurt kahju kaebaja tervisele, kuna tubakaseaduse kohaselt on alaealistele suitsetamine keelatud; 4) Kaebaja viibis arestimajas etapeerimiseta alates 19.10.2005 kuni 27.02.
14. Halduskohus ei arvestanud, et seaduse kohaselt võib isikut arestimajas hoida kuni 90 päeva.
15. 28.05.
16. a määrusega kohustas Tartu Ringkonnakohus kaebajat esitama kohtule seisukoha kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse osas ning andis ühtlasi kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja selgitab oma 01.06.
17. a vastuses ringkonnakohtule, et Kohtla-Järve arestimajas viimise ajal oli ta alaealine, mistõttu ta ei teadnud, et tema õigusi rikutakse. Kaebaja selgitab, et ta ei saanud pöörduda kohtusse õigeaegselt ka selle tõttu, et tal ei ole juriidilist haridust ja ta pole kellegagi ka konsulteerinud. Lisaks ei teadnud ta arestimajas viibimise ajal, kuidas peab kinnipeetavaid seaduse järgi pidama. Kaebaja taotleb kohtult kaebetähtaja ennistamist.
18. Vastustaja palub oma 13.07.
19. a vastuses apellatsioonkaebusele ning kaebetähtaja ennistamise taotlusele jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata või juhul, kui ringkonnakohus leiab, et asi tuleb sisuliselt läbi vaadata, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2 Vastustaja hinnangul pidi kaebaja oma õiguste rikkumisest teada saama ja kaebuse esitamise tähtaeg pidi hakkama kulgema 28.02.2006, kuna kaebaja 10.03.2011 esitatud nõue rajaneb vastustaja tegevusel, mis leidis aset ajavahemikus 19.10.2005-27.02.
20. Seega lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 28.02.
21. Nimetatud tähtaja jooksul ei ole kaebaja Ida Prefektuuri vastu nõuet esitanud. Samuti puuduvad vastustajal andmed selle kohta, et isik oleks pöördunud arestimaja ametnike poole pretensioonidega oma kinnipidamistingimuste kohta tema Kohtla-Järve arestimajas viibimise ajal. Pärast seaduses sätestatud 3-aastase tähtaja möödumist on kaebaja viivitanud nõude esitamisega veel 2 aastat. Seega on kaebus esitatud alles 5 aastat pärast väidetavat kahju tekkimist. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluses toodud põhjendused ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Arestimajja paigutamise ajal oli kaebaja 17 aastat vana ehk piisavalt vana selleks, et adekvaatselt aru saada teda ümbritsevast. Juhul, kui ta ise enda arvates ei oleks saanud enda õiguste kaitseks midagi ette võtta, oli tal see võimalus kaitsja vahendusel. Isegi, kui arvestada, et arestimajas viibimise ajal võis olla kaebuse esitamise üheks takistuseks isiku alaealisus, siis ajaks, mil kaebuse esitamise tähtaeg möödus, oli kaebaja juba 20 aastat ja 6 kuud vana. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12.10.
23. a otsus tuleb tühistada ja asja menetlus lõpetada.
24. Hüvitamiskaebuse esitamisel nägi halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS vr) § 9 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest. Samuti tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Kaebuse põhjenduste kohaselt põhjustas vastustaja kaebajale mittevaralise kahju seoses 19.10.200527.02.2006 Kohtla-Järve arestimajas valitsenud õigusvastaste kinnipidamistingimustega.
25. Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Ida Politseiprefektuurile 10.03.2011 ja kaebuse halduskohtusse 02.05.
26. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis Kohtla-Järve arestimajas kahtlustavana perioodil 19.10.2005-27.02.
27. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused alandasid kaebaja inimväärikust ning temale väidetava kahju tekitamises on süüdi Ida Politseiprefektuur, mille struktuuriüksuseks on Kohtla-Järve arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui ta Kohtla-Järve arestimajast vabanes. Seega pidi kaebajal väidetava kahju tekkimine ja selle põhjustaja teada olema 27.02.2006, millal ta vabanes arestimajast. Kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema alates 27.02.2005 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes 27.02.
29. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Taotlust on ta põhjendanud sellega, et arestimajas viibides oli ta alles alaealine ja samuti ei olnud ta teadlik seadusandlusest, mis reguleerib arestimajas kinnipidamist. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. 3 Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Antud juhtumil on kaebaja mittevaralise kahju nõudega esmakordselt haldusorgani poole pöördunud 10.03.2011, so rohkem kui viie aasta möödumisel, millal ta pidi olema teadlik nii temale tekitatud väidetavast kahjust kui ka selle tekitajast. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.
30. Kuna halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, tuleb HKMS § 200 lg 5 alusel halduskohtu otsus tühistada ja HKMS § 124 lg-t 2 ja § 185 lg-t 1 arvestades asja menetlus lõpetada. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi