13. Määruse ärakiri saata Siiri Tikerpuule, Ly Müürsoole , Rahandusministeeriumile ja peale jõustumist täitmiseks menetlusabi korras riigieelarvest kulude hüvitamiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 5 ja 6 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 27.07.2012 kuulutati välja Siiri Tikerpuu pankrot. 28.11.2012 a esitati kohtule jaotusettepanek Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses. 13. 12.2012 kinnitas kohus jaotusettepaneku. 08.01.2013 esitas pankrotihaldur lõpparuande Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses ning halduri tasu taotluse Lõpparuanne Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul: Swedbank AS-is arvelduskonto nr. *, mille saldo oli *. AS-is SEB Pank arvelduskonto *, mille saldo oli *. 2 Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel oli Siiri Tikerpuu nimele registreeritud kaasomandis I. K.ga 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) *, *, katastritunnusega *, registriosa numbriga *. Korteriomandi müügist enampakkumisel laekus 9000 eurot, millest laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse ½ ehk 4500 eurot. Seega on Siiri Tikerpuu pankrotivaras vahendeid väljamakseteks kokku 4515,46 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.
lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Siiri Tikerpuu (pankrotis) pankrotimenetluses on
NetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri töötasuks 768 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 232 eurot, kokku summas 1000 eurot. Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile; skänneerimismasina kasutamine, telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 13.12.2012.a.määrus). Halduri tasu alammääras 900 eurot.
NetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ta tegutseb (alus
Kokku on pankrotivarast
Riigikohus on oma 20.02.2012.a. määruses ts.asjas nr 3-2-1-167-11 punktis 12 leidnud, et
lg 2 on imperatiivne, mis tähendab, et pandipidaja peab saama vähemalt 85 % pandieseme müügist saadud rahast. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses oli ainukeseks pankrotivaraks I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, *, mille müügist enampakkumisel laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 4500 eurot. Seega on vahendeid
lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks 675 eurot ja arvelduskonto jäägid kokku 15,46 eurot, kokku väljamakseteks seega 690,46 eurot, mistõttu 3 jäävad vahendite puudumisel hüvitamata nii kohtu poolt 13.12.2012.a. määrusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud kui ka halduri arvestatav tasu alammääras. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 3825 eurot.
lg 2 kohaselt: Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Pandieseme müügist käesolevas pankrotimenetluses laekus 4500 eurot, millest 85 % on 3825 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Haldur müüs enampakkumisel I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, * hinnaga 9000 eurot, millest laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse ½ ehk 4500 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 675 eurot. Riigikohus on oma 11.05.2005.a. otsuses ts.asjas nr 3-2-1-44-05 punktis 15 asunud seisukohale, et
lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seejuures peab pandipidaja
lg 2 järgi osalema nimetatud väljamakseteks vajalike kulutuste katmises maksimaalselt 15% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. Sellest tulenevalt leiab pankrotihaldur, et Swedbank AS nõude see osa, mis on jäänud I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, ei jää
II järgu nõuded: 4 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 227,96 eurot; Swedbank AS 20 170,86 eurot; Tamme tn 15 Haapsalu elamu korteriomanikud 3196,51 eurot; MCB Finance Estonia OÜ 172,56 eurot; Kohtutäitur Igor Prigoda 119,42 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele.
lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Siiri Tikerpuu (pankrotis) on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Siiri Tikerpuu (pankrotis) kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas Siiri Tikerpuu (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 18.12.2012.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastustest järelepärimistele nr 7.1-4/ 28.12.2012.a., nähtub, et Siiri Tikerpuu (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal saanud Sotsiaalkindlustusametilt * * eurot kuus, millest on maha arvatud tulumaks summas * eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse summas * eurot. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa pöörata sissenõuet inimese igakuulisele miinimumpalgale 290 eurot, lisaks kahe alaealise lapse pealt väljamakse 1/3 (96,67 eurot) + 1/3 (96.67) miinimumpalgast, kokku maksimaalselt 483,34 eurot kuus. Seega pankrotivara hulka laekumis toimunud ei ole.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 5 26.10.2012.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus algatab Siiri Tikerpuu kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Siiri Tikerpuu’d ise täitma usaldusisiku kohustusi. Koosoleku protokoll on kohtule esitatud koos 27.11.2012.a. jaotusettepanekuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes Pankrotihaldur esitas koos lõpparuandega ka tasu taotluse. Pankrotimenetluses oli väljamakseteks kokku 4515,46 eurot.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
¹ lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20 % pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust on halduri tasu alammääras 900 eurot. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses pankrotivara hulgas peale hüpoteekidega koormatud vara muud vara ei ole.
lg 2 kohaselt: Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses oli ainukeseks pankrotivaraks I. K.ga kaasomandis olnud 436/43691 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) registriosa numbriga * katastritunnusega * asukohaga *, * linn, mille müügist enampakkumisel laekus Siiri Tikerpuu pankrotivarasse 4500 eurot. Kuna
lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue vähemalt 85 % ulatuses pandiesme müügist, siis kuulus I järgu võlausaldajale väljamaksmisele 3825 eurot. Seega on vahendeid
lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks pandiesme müügist saadust 675 eurot ja arvelduskontode jäägid 15,46 eurot, kokku väljamakseteks seega 690,46 eurot, mistõttu jäävad pankrotivarast vahendite puudumisel hüvitamata nii kohtu poolt 27.07.2012.a. määrusega kinnitatud ajutise halduri tasu osaliselt, 13.12.2012.a. määrusega kinnitatud pankrotimenetluse kulud kui ka halduri arvestatav tasu alammääras.
lg 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast sedusest ei tulene teisiti. 6 TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhtet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus mõistis oma 27.07.2012.a. määrusega välja OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri töötasuks 768 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 232 eurot, kokku summas 1000 eurot. Pankrotivara arvel on hüvitatud ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused 232 eurot ja ajutise halduri tasust 371 eurot ning väljamaksmata summa on ajutise halduri tasu summas 397 eurot.
lg 4 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste ülemmäär 397 eurot. Kuna kohtu poolt kinnitatud ajutise haldri tasu on vahendite puudumisel täies ulatuses väljamaksmata, siis on pankrotihaldur seisukohal, et kohaldada tuleb analoogiat
lõikele 4 ja ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. Pärnu Maakohus kinnitas oma 13.12.2012.a. määrusega halduri kulutused summas 500 eurot. Kulutustest on hüvitatud 87,46 eurot pankrotivara arvel ja hüvitamata on 412,54 eurot. Halduri tasu alammääras käesolevas menetluses on 900 eurot.
NetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Ly Müürsoo OÜ GetNetWork juhatuse liikmena kinnitab, et OÜ GetNetWork tasub määratud summalt kõik maksud. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. 7 Vahendite puudumisel palun halduri tasust, mis kokku on 900 eurot, välja mõista tagastamatu menetlusabina 397 eurot ja 503 eurot riigi tuludest, mis tuleb Siiri Tikerpuult riigi tuludesse välja mõista. Riigikohus on oma 22.03.2011.a. lahendis nr 3-2-1-9-11 käsitlenud kohtu poolt määratud esikontrolli läbiviija tasustamist Riigikohus analüüsis olukorda, mis on tekkinud, kui kohus on määranud kellegi ametisse ja ei ole niisugust vara, mille arvel kohtu määratud isik saaks nõuda kulude hüvitamist ja tasu. Riigikohus jõudis järeldusele, et sellisel juhul kannab vastava kulu riik. Siiri Tikerpuu pankrotihaldur on seisukohal, et kohtu poolt määratud pankrotihalduri näol on tegemist analoogiga kohtu poolt erikontrolli läbiviijaga ja seega tuleb halduri tasu summas 900 eurot alammääras välja mõista esialgu riigi tuldest, millest 397 eurot on tagastamatu menetlusabi ja 503 eurot Siiri Tikerpuult väljanõudmisega. Eeltoodu alusel palub haldur: 1. Määrata Siiri Tikerpuu ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot väljamaksmisele menetlusabina riigi vahenditest; 2. Määrata Siiri Tikerpuu (isikukood *) pankrotihalduri Ly Müürsoo (ik *) tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot, millest 397 eurot välja mõista tagastamatu menetlusabina riigi tuludest ja tasust 503 eurot riigi tuludest, mis tuleb Siiri Tikerpuult riigi kasuks välja mõista, OÜ-le GetNetWork (reg.kood 1138786, arvelduskonto nr * *), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; 3. Välja mõista Siiri Tikerpuu (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 500 eurot, millest kulud summas 87,46 eurot välja mõista pankrotivara arvelt ja 412,54 eurot riigi tuludest, mis tuleb Siiri Tikerpuult riigi kasuks välja mõista, OÜ-le GetNetWork (reg.kood 1138786, arvelduskonto nr *), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik *) tegutseb. Kohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 163 lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 07.01.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Siiri Tikerpuu pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest vastuväiteid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. 8
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Siiri Tikerpuu poolt liialt suurte laenukohustuste võtmine, milliste täitmist võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik Siiri Tikerpuu on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 26. oktoobrist 2012, kus võlausaldajad on otsustanud, et juhul, kui kohus algatab Siiri Tikerpuu kohustustest vabastamise menetluse, jätta usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Siiri Tikerpuu’d täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohtule on esitatud Siiri Tikerpuu pankrotitoimkonna koosoleku protokoll, mille kohaselt on kinnitatud pankrotihalduri tasu kogu pankrotimenetluse aja eest 900 eurot. 14.01.2013 on võlgnik kohtule kinnitanud, et on nõus halduri tasuga kogu pankrotimenetluse aja eest summas 900 eurot.. Halduri poolt taotletud tasu vastab
Pankrotimenetluses oli väljamakseteks kokku 4515,46 eurot, millest 20% on 903,09 eurot. Seega tuleb kinnitada halduri tasu summas 900 eurot. Põhjendatud on halduri tasu maksmine
NetWork, so büroo, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 9 Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 500 eurot (kulud bürootarvetele, sidevahenditele, bürooruumide kasutamine, pangateenuste eest tasumine, transpordikulud, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud jne) on menetluse iseloomu ja kestust arvestades vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Pankrotimenetluses on tuleb teha pankrotivarast väljamakseid
Kohus ei sea kahtluse alla halduri tasu ega tema poolt tehtud kulutuste suurust.
lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Samas sätestab TsMS §183 juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Kohus on seisukohal, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. TsMS § 183 lg 2 järgi pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Käesolevas pankrotimenetluses on ilmne, et kõiki menetluskulusid ei saa kanda pankrotivarast, sest pankrotivara ei ole nii suur. Seetõttu on seadusandja seisukohal, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule menetlusabi andmine suuremas ulatuses kui 397 eurot, sest võlgnikule antav suurem menetlusabi on vastuolus TsMS § 183 mõttega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lähtudes pankrotihalduri taotlusest, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja 397 eurot. Siiri Tikerpuu kanda jääb halduri tasust 503 eurot ja pankrotimenetluse vajalikest ning põhjendatud kuudest 412,54 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude katteks on Pärnu Maakohtu 27.07.2012 kohtumäärusega välja mõistetud 1000 eurot. Käesolevaks ajaks on välja makstud kulud summas 232 eurot ning osa ajutise halduri tasust summas 371 eurot. Välja on maksmata ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Kohus on seisukohal, et riigi eelarvelistest vahenditest tuleb menetlusabi korras hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks menetlusabi korras 397 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.